Silt: veeb

Eee…

See üritus peab küll olema järjekordne “kolmandik sulas”-operatsioon.  Kõige tõenäolisem, et tegijad on, khm, koheva sabaga.

Kogu idee on põhimõtteliselt jabur. 275 kilo eest tehakse veebileht, mis püüab väga kindlat sihtgruppi ning samas ei kasuta põhimõtteliselt autentimist? Kuidas tehakse kindlaks, et osaleja noor on?

Sihtgrupp on 7-26?  Alumine ots on ju lapsed. Muidugi on olemas üksikud n.ö. imelapsed, kes juba algkoolis maailma asjadest aru saavad (märkusena: Kakk küll ei saanud, siis oli veel tollaste raamatute mõjul kommunistiperiood). Aga ülejäänutele on väga kerge erinevaid kiiksakaid ideid sisse sööta (nagu siinkirjutajale söödeti) ning siis vehkida saadud andmetega kusagil vajalikus kohas. Umbes samamoodi, nagu käib hooldekodudes e-hääletus.

See, et eeskujuks Tinder võeti, on ka muidugi kõnekas. Taas kord enda onu tsiteerides – “ära ütle loll, ütle omapärane!” võiks nüüd siis vist ka “noortepärane” olla.  Dwayne Elizondo Mountain Dew Herbert Camacho…

Kõige tõenäolisem stsenaarium on, et lõpptulemuseks saab kena WordPressi veebisait, mille noortele tegijatele mõned kilod raha maksti. Põhiosa rahast läheb… mujale. Aga noh, optimistlikult vaadates on noorte kaasamine siis mingil määral ju saavutatud. 🙂

Parem hilja…

Seda uudist oleks tahtnud Eestis näha millalgi eelmise sajandi lõpuaastatel või sajandivahetuse paiku.

Alates magistratuurist (ca 1993) kuni 2002. aastani oli see ju põhiline tegevus- ja uurimisvaldkond, üritasime TTÜ juures vastavat laborit/keskust püsti ajada (kui kedagi huvitab, siis üks lühike kroonikajupp on siin). Magistri- ja ka doktoritöö sai nendel teemadel kirjutatud. Ja tagantjärele oleks ehk ka Eesti riigil praegu lihtsam, kui oleks olemas üks juba sissetöötatud teadmuskeskus tehnoloogilise ligipääsetavuse valdkonnas. Paraku – oleks, oleks…

Tolle eespoolviidatud uudise sarnaseid uuringuid tehtud ja vastavaid signaale antud sai tollal korduvalt (sh oli täiesti ligipääsmatu TTÜ enda veebileht ja kogu selle aja massimeedia), kuid jäime täiesti hüüdjaks hääleks kõrbes.

Aga hea vähemalt, et asi liigub ja tänastel puuetega arvutikasutajatel on elu ehk jupi maad kergem kui tollal.

Märksa parem

Eelmisel aastal sai siin jorisetud teemal “kuidas ei tohiks ühe avaliku teenuse veebilehte teha“.

Sel suvel vaja jälle laagerdama minna ja jälle mere taha – sedakorda Saaremaale. Sealset piletimajandust korraldab praamid.ee veebileht. Oeh, kas jälle…?

Aga üllatus-üllatus: kõik töötas veatult.  Asukohad olid loogilised, vaikimisi suund oli mandrilt saarele ja kaheotsapileti tegemine lihtne, saabunud kinnituskiri oli mõistlik ning selle sabas olid nii PDF-vormingus piletid kui ka vastav kalendrisündmus.  Kuna autos sõitjate arvu lõplikult veel ei tea, siis ehk peab ka pileti hilisema muutmise ära proovima – aga senine kogemus laseb küll arvata, et ka sellega peaks hakkama saama.

Seega soovitus Kihnu Veeteede veebiseppadele: uurige välja, kes praamid.ee tegi. Minge sinna praktikale.

ÕIS, ÕISim, kõige ÕISim

TTÜ-s on kasutusel paralleelselt kaks õppeinfosüsteemi (ÕIS ja ÕIS2) – kuuldavasti tekitatakse juba kolmandat. ÕIS toimis semestri jooksul enam-vähem normaalselt, ÕIS2 tervitas mingist hetkest alates sisselogimise järel veateatega 404 (ehk “lehte ei ole”). Tudengite nimekirjad said ÕISi kaudu kinnitatud ja hindedki edukalt sisse pandud, subjektid nägid neid samuti. Häda tekkis aga hinnete kinnitamisega. ÕIS lubas neid küll kinnitada, ent allkirjastada ei saanud – süsteem soovitas lehed välja printida, käsitsi allkirjastada ja dekanaati viia (halloo? Tehnikaülikool? Aasta 2019?).

Eile oli kinnitamise tähtaeg ja läksin teadjamatelt nõu küsima – öeldi, et tuleb ikka ÕIS2-s teha. Mis ikka, proovime uuesti ja eri variantides:
* läpakas, Firefox – uuesti viga 404.
* läpakas, Chromium – jookseb peale ID PIN-i sisestamist kokku.
* lauaarvuti, Firefox – jookseb peale ID PIN-i sisestamist kokku.
* lauaarvuti, Chromium – jess! Sisse sain!

Seega kogu tralli lõpptulemuseks olid kinnitatud ja digiallkirjastatud eksamilehed. See, et kogu asi oli ebaotstarbekalt korraldatud ja sigaaeglane (kinnituse klõpsamisest ID PIN-ini vähemalt 5 sekundit, PIN-ist kinnitusteateni vähemalt 10), polnud selles kontekstis enam nii määrav.

Aga see on hea näide sellest, miks ma ei suuda kogu TalTechi janti tõsiselt võtta. Inimesel võib juhtuda igasugu asju, näiteks lähevad püksid jalas mustaks või katki – aga siis ei ronita nende pükstega telesaatesse kaamerate ette.  Praeguse turunduskampaania tulemuseks on TTÜ-d mitteteadvate inimeste pidev asendamine TTÜ üle naervate inimestega – kui irvhammaste Talleggi-paralleeli kasutada, siis võiks ikka muna enne valmis muneda ja alles seejärel kaagutama hakata.

Kuidas ei tohi e-teenust luua

Varasemat Tuulelaevade e-pileti teenust sai kasutatud korduvalt – ei mingeid jamasid, kõik toimis. Nüüd vahetus seal vedaja ja kliendid suunatakse veeteed.com peale.  Kogemus:

  • Alustame nimest – miks pärgli pärast istub Eesti saarte vahelise liikluse teenus .com-domeenis ja on samal ajal üdini eestikeelse nimega…? Nii veeteed.ee kui (näiteks) estonianwaterways.com oleks olnud märksa selgema sisuga.
  • Ostsin pileti – aegsasti ette, juuli lõppu. Vaikimisi lükati liikumissuunaks “saarelt ära ja siis tagasi saarele”. Lolli peaga sai ära kinnitatud. Nojah, juhtub – oma tähelepanematus ju. Aga ikkagi, miks on vaikimisi selline suund, mida ilmselgelt kasutatakse vähem (ei ole vist vale eeldada, et inimesi, kes sõidavad nädalavahetuseks mandrile, on märksa vähem kui neid teisi)? Ja suunavahetus oli kõike muud kui selgelt ära näidatud (lõpuks uuel katsel – peale käesoleva seebiooperi lõppu – õnnestus, aga see käis ikka väga “ümber augu”).
  • Saadeti kinnituskiri – see oli HTML-vormingus ning muutmiskoodi kättesaamiseks tuli meiliklient korraks HTML-i peale ümber häälestada. Viimaks sai kirjast koodi kätte.
  • Üritasin reisi ära muuta. Selgus, et seda saab teha vaid kuni kuu aega ette… Miks peab pileteid kaugemale müüma, kui muuta saab vaid piiratud aja sees?
  • Helistasin kirjas toodud numbrile – ehk saavad nemad sealt tellimust muuta. Laiutasid käsi, ei saa. Küsimusele, mis saab siis, kui “kuu aega enne”-tähtpäevaks on vastav reis juba välja müüdud, ei osatud mingit arukat vastust anda.
  • Hakkasin reisi tühistama. Selleks tuli lisaks vastava lingi klõpsamisele täita sihuke “läbi-ussi-emmi”-ankeet, et tühistasin tühistamise. Tuli aga välja, et tühistamise tühistamist polnud samuti ette nähtud ja valesti makstud reisi raha läks lihtsalt kaotsi, kuna tagasikandmise arve jäi kirja panemata ja uut võimalust ka ei antud.

Näib, et veeteed.com ei ole just kõige teravamate pliiatsite valmis vorbitud.  Tudengite jaoks õpikunäide sellest, mis juhtub puuduliku süsteemidisaini ja sama puuduliku testimise korral – tõenäoliselt on edaspidi pingevabam vana kooli lähenemine sadamast pileti ostmisega. E-riik, johhaidii…

Miks Facebook hea ei ole

Sel teemal on jauratud muidugi palju, küll turvalisuse, privaatsuse, spämmi jpt vaatenurkadest. Täna enda doktorant Birgyga arutades aga tuli välja veel üks huvitav aspekt.

Tavaveebis on olemas üks huvitav “kroonika” selle ajaloo kohta – Interneti Arhiiv ja sealne Wayback Machine. Ehk siis suur arhiiv vanadest, ammuilma “tavalevist” kadunud lehtedest. Sealt võib näiteks leida kõik meie omaaegse TTÜ Apollose serveri kolm veebiversiooni (aastad 1996-2002). Selle tähtsust kultuurilise järjepidevuse hoidja ja ajalooallikana ei saa alahinnata. Niisamuti on olemas arhiivid Usenetil (mida sisuliselt enam olemas ei ole) ja kõikvõimalikel meililistidel.  Tuleviku “digiarheoloogidel” on, mida uurida.

Facebookist ja teistest temataolistest sedasorti jälge sisuliselt ei jää. Kogu kupatus sõltub üheainsa ettevõtte suvast ning ka paljude seal toimunud asjalike arutelude säilimine järeltulevatele põlvedele ei ole mingilgi moel tagatud.

Seetõttu kutsuks üles jätma FB tema algsesse rolli kergemakaalulise suhtevõrgustikuna ning ajama asjalikke asju mujal Internetis.

Veebistuudium?

Tuli kutse ühele üritusele, mille kava on [L] siin.

Iseenesest ju täiesti asine Microsofti koolituspäev. Ja mitmed nimed kuuluvad kahtlemata asistele inimestele. Ometi jääb miski häirima.

Ajalooliselt on “Microsoft” ja “veeb” ühes lauses tähendanud suurt probleemi – veebilehti, mis avanevad või on täismahus loetavad ainult Internet Exploreri -nimelise (mitte eriti taibuka) brauseriga.  Jah, see olukord on viimastel aastatel paranenud. Kuid ometi ei ole ligipääsmatud ja ebastandardsed käkkveebid kuhugi kadunud ning 90% neist (konservatiivne hinnang) on tehtud Microsofti platvormi kasutades.

Firmapõhises koolituses pole  midagi halba, kui seda ausalt ka sellisena serveeritakse. Pealkirjades on näha mõisted ASP.NET ja IE9, kuid kus on HTML5 ja CSS3 (mis on märksa selgemalt veebi tulevik)? Rääkimata vabadest alternatiividest nagu Ogg, Gnash ja SVG… Kus on standardite ja ligipääsetavuse teema? Nii tehakse taas kord ilusaid ja uhkeid asju, mille nägemiseks on tarvis hunnikute viisi kindla firma tarkvara.

Ma ei karda seda, et seal rääkivad Jaagup ja Heiki käkkveebe toodavad. Kardan neid, kes selle koolituse läbivad.

TLÜ uus veeb

… on nüüd vist juba mõnda aega üleval olnud. Nüüd käisin ka natuke lähemalt uurimas.

Plusspool: näeb kena välja, rollipõhine ülesehitus toimib üldjoontes hästi ja kokkuvõttes on orienteerumine tunduvalt lihtsam kui vanas veebis. Selle koha pealt on selge edasiminek.

Miinuspool: IKKA pole suudetud asja valideeruma panna (pärast kogu kurja kisa, mis selle ümber toimus). Pealehe saadab validaator üldse pikalt, kuna seal on probleeme kodeeringu mõistmisega. Proovisin seejärel üht juhuslikku alamlehte – sellelt leidus kaks viga. Pole paha tulemus, aga mõlemad vead tekkisid XHTML-i segamisel tavalise vana HTML 4-ga. Pealegi, tänapäeval peaks olema hea põhjus, et uut, suuremahulist ja laia külastajaskonnaga veebilehte teha vana HTML 4.01 standardi peale. Ning kui siis segatakse sinna sisse XHTMLi lühimärgenditega koodi, siis tekib küsimus: kas käsi ikka teab, mida jalg teeb?

Teine vanast veebist päritud jura on URLide kuju http://www.tlu.ee/?LangID=number&CatID=number. Kui mõnus on seda telefoni teel edastada või URLi järgi tuvastada, kas tegu on rektori kantselei või soouuringute keskusega, jäägu lugejate otsustada.

Ja minu arvates ülikoolis, kes aktiivselt tegeleb Web 2.0 õpetamise, arendamise ja promomisega, võiks vähemalt mõned selle elemendid ka veebilehel kajastuda. Praegune on ilus veebileht umbes aastast 1998.

Nii et mõned asjad vajaks veel kohendamist, ehkki ka edusamme on.