Silt: koolitus

Juhtmevedamiskoolitusel

Nädala eest reedel viskas organism peale pikka stressiperioodi keti maha ja ütles, et semestrite vahenädalal kodust välja ei roni. Tollesse nädalasse oli ülikoolis aga pandud doktoritöö juhendamise koolitus ühelt selle rea peal tuntud saksa professorilt – õnneks toimus asi onlainis, koolitaja istus Frankfurtis ja õpilased Tallinnas.

Reedene avasessioon läks natuke üle kivide ja kändude (päris mitmes vaates), aga koolitusnädal enda kolme üsna pika päevaga (E, K, R 9.30-15.00) edenes juba sujuvamalt. Ütleks nii, et päris uut väga palju ei saanud,  käsitlus piirdus eeskätt juhendamise psühholoogilise ja natuke ka korraldusliku poolega (doktorantide valimine, motiveerimine jne). Tegelikult oleks aga tahtnud praktilisemat teekonda kirjanduse ülevaateartiklist kuni valideerimise ja väitekirjani, nõuandeid publitseerimise ja konverentside osas jms. Küll aga olid kasulikud koostöösessioonid teiste osalejatega – isegi lihtsalt kontakti mõttes (Mereakadeemia inimestega muidu peaaegu et kokku ei puutugi). Ja seltskond oli päris vahva.

(Muidugi, tõbisena Zoomis istuda on omaette ooper. Kui nina ikka pidevalt jookseb, siis ei jää muud üle, kui nuuskamiseks laua alla kummarduda…)

Uuel nädalal algab juba uus semester. Loodetavasti jääb tervis pidama.

Intellektuaalne kapital?

Treenerikoolitusel pidas (väga huvitava) loengu üks juba üsna auväärses eas ja vaieldamatult asjatundlik inimene. Kui aga Kakk käis slaidide kohta küsimas (kuna teema jätkus eelmisest korrast, kui haiguse tõttu tuli kodus olla), siis öeldi “Ma ei anna kunagi slaide välja, see on minu intellektuaalne kapital!”.

Natuke arusaamatu. Tegu on selgelt tugeva lektoriga, kelle slaidid ei suuda kunagi teda ennast asendada (mõne väga lahja lektori puhul on see oht olemas). Slaidid olid pealegi üsna lakoonilises stiilis ega oleks olnud eraldi õppematerjalina päris efektiivsed, väga suur osa olulisest sisust tuli tegelikult jutuna peale.

Õnneks sai koolituselt kaasa ka põhiõpiku, kus on sama materjal kokkusurutumal kujul olemas – seega õppimise koha pealt suurt häda ei ole. Pigem on kahju, et asjatundlik koolitaja jätab kasutamata niivõrd olulise promokanali – klassikaline “ise ei söö ja teistele ei anna”-stsenaarium (võib 99,9% kindel olla, et neid materjale reaalselt ei turustata ja tegelikult puudub üldse legaalne võimalus nende omandamiseks – autoril pole selleks aega ega tahtmist, kirjastajat palgata ei ole mõtet).

Sel teemal leiab muide erinevaid pikemaid jorinaid SlideShare’ist – näiteks [L] see siin.

 

Hüürus jutustamas

Kakk kutsuti Hüüru Teabetuppa paaritunnist arvutiseminari tegema.  Minek oli üsna “mine sinna, ei tea kuhu” -stiilis, kuna kohaletulijatest ei olnud õrna aimugi. Sai siis tehtud sellised üsna universaal-nahaalsed [L] slaidid üldiste põhialuste kohta, mille leiab tavapäraselt Slideshare’ist.

Hüüru on huvitav paik. Vaid loetud kilomeetrite kaugusel Õismäe servast on täiesti autentne vana maa-rahvamaja kogu oma vana aja hõnguga. Kohale tuli küll üsna vähe inimesi (koos asja korraldajaga viis), aga tundus, et kohaletulijad said vajamineva info kätte ning küsimusi tuli tublisti. Jutu vaheajal sai veel ühte läpakasse üks LibreOffice paigaldatud ning ka kolm kaasavõetud [L] Estobuntu DVD-d leidsid omaniku. Ning et Kakk nädala eest [L] Eesti Interneti Kogukonna juhatusse valiti, siis sai ka sellest ettevõtmisest räägitud.

Tegelikult on selline külategevus hästi vahva (Eestis on kogukonnavaimu taastulemine hästi teretulnud nähtus) ja kui kutsutakse, läheb ehk teinekordki.

Kuulake Hillarit

Karulaas kirjutab nii:

Keda kuulata õpitava eriala valikul? Pigem tasuks märkida, keda ei tasu kuulata.

Ärimehed/tööandjad – nende huvi on see, et töötaja omaks “konkreetseid oskuseid”. Asi on iseenesest lihtne – konkreetse tööprotsessi teostamiseks (liinitöö) on vajalikud mingid konkreetsed tegevused. Kõik ülejäänud teadmised ning oskused on tööandja jaoks ballast ning on talle pigem takistuseks kasumi teenimist, kuna “liiga tark” töötaja oskab oma õiguste eest seista ning samuti pole ta santžeeritav tööst ilma jätmise ähvardusega. Inimestele, kes plaanivad minna skandinaaviamaadele odavat allhanget tegevasse ettevõttesse, soovitaks pigem investeerida kutseharidusse. Hilisem koolitus peaks käima juba tööandja kulul.

Poliitikud – nende huvid käivad neliaastakute kaupa ning pikemaid plaane nad üldjuhul ei tee. Sellesse neliaastaku plaani kuulub valimisvõitlus koha eest järgmises riigikogus ning siin on kõik meetodid head. Sellise poliitiku huvides ei ole targa valijaskonna tekitamine, kuna sellised valijad näevad poliitikute demagoogilised väited läbi. Samuti on poliitiku huvides meeldimine “hallile massile”. Sellele seltskonnale aga on olulised “kiired võidud” – neile tuleb näidata tehtud asju, mis omavad kohe nähtavaid ning seltskonnale aru saadavaid tagajärgi nagu näiteks raha kokku hoida.

Polegi midagi lisada, ülimalt ilusti sõnastatud.  Eriti tasuks neid punkte arvestada Eesti haridusasutuste juhtidel – aeg-ajalt käib kampaania korras mõlema mainitud kategooria esindajate ees põhjendamatu pugemine.

Veebistuudium?

Tuli kutse ühele üritusele, mille kava on [L] siin.

Iseenesest ju täiesti asine Microsofti koolituspäev. Ja mitmed nimed kuuluvad kahtlemata asistele inimestele. Ometi jääb miski häirima.

Ajalooliselt on “Microsoft” ja “veeb” ühes lauses tähendanud suurt probleemi – veebilehti, mis avanevad või on täismahus loetavad ainult Internet Exploreri -nimelise (mitte eriti taibuka) brauseriga.  Jah, see olukord on viimastel aastatel paranenud. Kuid ometi ei ole ligipääsmatud ja ebastandardsed käkkveebid kuhugi kadunud ning 90% neist (konservatiivne hinnang) on tehtud Microsofti platvormi kasutades.

Firmapõhises koolituses pole  midagi halba, kui seda ausalt ka sellisena serveeritakse. Pealkirjades on näha mõisted ASP.NET ja IE9, kuid kus on HTML5 ja CSS3 (mis on märksa selgemalt veebi tulevik)? Rääkimata vabadest alternatiividest nagu Ogg, Gnash ja SVG… Kus on standardite ja ligipääsetavuse teema? Nii tehakse taas kord ilusaid ja uhkeid asju, mille nägemiseks on tarvis hunnikute viisi kindla firma tarkvara.

Ma ei karda seda, et seal rääkivad Jaagup ja Heiki käkkveebe toodavad. Kardan neid, kes selle koolituse läbivad.

Koolitus tehtud

Kokkuvõttes läks ilusti, kolleege oli kohal päris palju ja ehk õnnestub [L] ITK ajaveeb tõesti käima tõmmata, samuti Twitterist jooksev info. Seni oli natuke nadi tunne – Infotehnoloogia Kolledžis oli sotsiaalmeedia suuresti kasutamata. Lisaks blogindusele rääkis kolleeg Margus Ernits ka ideekaardi kasulikkusest ja selle koostamisest [L] FreeMindi abil.

Materjalid on [L] ITK wikis.

ITK Web 2.0 koolitus

… toimus eelmise aasta viimastel tööpäevadel. Materjalid leiab [L] ITK wikist (muide, osalejaid oli tegelikult tublisti rohkem kui seal kirjas, kõik lihtsalt ei viitsinud end lehele lisada). Asi leidis nii hea vastuvõtu, et nüüd on kavas hakata sama koolitust pakkuma ka ITK täiendõppe kaudu väljapoole (seal muidugi kolm koolitajat enam päkapikumütse ei kanna, nagu see esimesel korral juhtus).

Nüüd on ITK-l olemas nii enda [L] Twitteri säutsukonto kui ka [L] ajaveeb (pluss veel eraldi virtuaalmasinas jooksev WordPress MU keskkond, kuhu saab vähese vaevaga n+1 blogi tekitada). Loodetavasti õnnestub need käima tõmmata, sellest oleks üksjagu abi õppeasutuse pildilhoidmiseks.

Kui kõik plaanitult läheb, toimub ülehomme veel jätkukoolitus ajaveebi kasutamise teemal. Kui sealt mingit materjali tekib, lähevad need samasse wikisse üles.