Kuulake Hillarit

Karulaas kirjutab nii:

Keda kuulata õpitava eriala valikul? Pigem tasuks märkida, keda ei tasu kuulata.

Ärimehed/tööandjad – nende huvi on see, et töötaja omaks “konkreetseid oskuseid”. Asi on iseenesest lihtne – konkreetse tööprotsessi teostamiseks (liinitöö) on vajalikud mingid konkreetsed tegevused. Kõik ülejäänud teadmised ning oskused on tööandja jaoks ballast ning on talle pigem takistuseks kasumi teenimist, kuna “liiga tark” töötaja oskab oma õiguste eest seista ning samuti pole ta santžeeritav tööst ilma jätmise ähvardusega. Inimestele, kes plaanivad minna skandinaaviamaadele odavat allhanget tegevasse ettevõttesse, soovitaks pigem investeerida kutseharidusse. Hilisem koolitus peaks käima juba tööandja kulul.

Poliitikud – nende huvid käivad neliaastakute kaupa ning pikemaid plaane nad üldjuhul ei tee. Sellesse neliaastaku plaani kuulub valimisvõitlus koha eest järgmises riigikogus ning siin on kõik meetodid head. Sellise poliitiku huvides ei ole targa valijaskonna tekitamine, kuna sellised valijad näevad poliitikute demagoogilised väited läbi. Samuti on poliitiku huvides meeldimine “hallile massile”. Sellele seltskonnale aga on olulised “kiired võidud” – neile tuleb näidata tehtud asju, mis omavad kohe nähtavaid ning seltskonnale aru saadavaid tagajärgi nagu näiteks raha kokku hoida.

Polegi midagi lisada, ülimalt ilusti sõnastatud.  Eriti tasuks neid punkte arvestada Eesti haridusasutuste juhtidel – aeg-ajalt käib kampaania korras mõlema mainitud kategooria esindajate ees põhjendamatu pugemine.