Ettevõtjad ja president

Äripäevast võib lugeda järgmist:

“President on jätnud ettevõtjad tahaplaanile nii autasustamisel kui ka aastapäeva vastuvõtul. Alles veebruaris avaldas Eesti Tööandjate Keskliidu esimees Enn Veskimägi imestust, et president ei pööranud aastapäeva kõnes ettevõtjatele tähelepanu, ehkki just nemad on majanduse alustalad.”

Proovime siis optimistlikult öelda – Eesti ettevõtjate seas on ka normaalseid ja ausaid inimesi.  Aga neid oleks hea enda hulka natuke juurde leida – küll need siis kutsutakse vastuvõtule ka.

Aga mis puutub teenetemärkidesse, siis huvi pärast sai löödud lahti [L] vastav veebileht ja mõeldud, mida siis sealt kaaluda võiks:
* Vabadusrist – ainult sõjaline.
* Riigivapp – “kõrgeim aumärk riigile osutatud teenete eest” on esialgu selgelt liiast.
* Maarjamaa rist – ainult välismaalastele.
* Valgetäht – riigi- ja omavalitsustegelastele või välismaalastele.
* Kotkarist – ainult sõjaline.
* Punane rist – “Eesti rahva huvides osutatud üldkasulike teenete eest ja elu päästmise eest” – seda Punase Risti kui organisatsiooni päritoluga märki Eesti ärimeestele anda on natuke… irooniline.

Äkki peaks uue teenetemärgi asutama? Asjalikele äriinimestele võiks olla näiteks Hõbelipsu teenetemärk. Ja neile teistele – kuna enamik Eesti teenetemärke on ristikujulise ülesehitusega, siis pakub Kakk nimeks välja Risti ja Viletsuse teenetemärk.

 

Üks mõte “Ettevõtjad ja president” kohta

  1. Arvestades, et enamik riigile olulist taristut (sh ka näiteks riigipank) on välismaalaste juhtida, võiks ju neile anda Maarjamaa risti või Valgetähe ordeni 🙂 Võimalik, et Veskimägi sellele vihjaski.

Kommenteerimine on suletud