Laulud nüüd lähevad

..kaunimal kõlal – laulis AK uudistes nähtud ning siia laulupeole tulnud koor. Mis asja eriliseks teeb: lauljad tulid Lõuna-Aafrikast, seltskonnas oli näha nii valge- kui mustanahalisi. Sellest hoolimata oli tekst täiesti arusaadav – “ä” ja “ü” kõlasid täiesti ilusti, vaid “õ”-ga oli veidi raskusi. Afrikandrist dirigent on intervjuu järgi otsustades tõsine Eesti fänn.

Müts maha kaugete külaliste ees, kes suutsid 18(!) laulu eesti keeles ära õppida. Neid tuleks mõningatele siinsetele virisevatele tüüpidele näidata.

Mida ühist on vaalasõnniku uurijal ja MS turvaspetsil?

Vastus: mõlemad kuuluvad ajakirja Popular Science avaldatud [L] 10 kõige sandima teadusvaldkonna ameti hulka. Loeksime siis ka esikümne ette (tõlkida hetkel ei viitsi):

* 10: Whale-Feces Researcher
* 9: Forensic Entomologist
* 8: Olympic Drug Tester
* 7: Gravity Research Subject
* 6: Microsoft Security Grunt
* 5: Coursework Carcass Preparer
* 4: Garbologist
* 3: Elephant Vasectomist
* 2: Oceanographer
* 1: Hazmat Diver

Mõned asjad on muidugi üllatavad – aga okeanograafide juures mainitakse tegelikult tänamatult rasket tööd. Suhteliselt lõbusa kommentaariumi asja kohta leiab [L] Slashdotist.

Veidi seonduva märkusena: käesolev sissekanne on kirjutatud Keldrimäe majade vahel autos Kiisut arstilt tagasi oodates. Taas leidus paar lahtist WiFi-purki nimega linksys

Filmielamus: Bodyguard

Selle filmi peategelane Frank Farmer oli vaadanud Akira Kurosawa kuulsat “Yojimbot” kokku 62 korda. Kakk on “Ihukaitsjat” näinud kõigest kümmekonnal korral. Aga ikka meeldib. Et miks:
* Kevin Costner meeldib. Nii Tantsib Koos Huntidega, Robin Hood kui ka muud tegelased.
* Whitney on näitlejana ka täitsa kena. Ja muidugi muusika – “I Will Always Love You” on üks neid väheseid kavereid, mis on originaalist paremad (isegi kui originaal on nii kõva tegija kui Dolly Partoni oma).
* eriti aga väga palju väikesi, ent kõnekaid detaile filmi algusest lõpuni välja. Alates alguses olevast ärimehe päästmisest (“parkimismajas ei pesta autosid”) kuni lõpus oleva kaitseingli-kaadrini (palvet lugeva vaimuliku käes on rist, mille keskel on peidetud appikutsenupp). Suurte ja väikeste koerte teema – ukse eest äralükatav bernhardiin vs hakkaja pisike krants, aga ka lihtsameelne turske turvakoll vs sale ja surmatoov proff (“Ma ei taha sellest enam rääkida” peale puuviljanoa lennutamist kapi sisse, sentimeetri kaugusele teise selli peast). Ja muidugi too õhkuvisatud siidsall, mis katana vaheda tera peale pooleks kukub. Ihukaitsja elu…

Tegu on ameerikaliku, ent hea ja intelligentse “poistekaga”, mida võib julgelt soovitada ka veidi suurematele poistele.

Tahad kvaliteeti? Maksa!

Täna kauples üks sõber Kaku endaga kaasa motorolleri garantiiremonti – tema ei teadvat tehnikast ööd ega mütsi. No ega Kakk kah eriline õlinäpp ei ole, aga vähemalt üldisi põhimõtteid vist teab. OK, käime ära.

Töökoja (jätan esialgu nime mainimata) uksepiidal oli silt. Täpne sõnastus ei jäänud kahjuks meelde, ent vist oli midagi nii: “Remondi juures viibimine tõstab töötunni hinda 200 krooni võrra”. Et siis kui tahad veenduda, et sellid sinu rollerisse õli asemel koogelmooglit ei vala, pead kõvasti juurde plekkima.

Kakk teab nüüd, kuhu oma Sued probleemide korral MITTE viia.

Isemoodi trenn

Tänaseks kuulutas Priit-sempai välja hooaja lõpu ühistrenni enda jujutsu ja escrima rahvale, kuulutuses seisis: “võta kaasa ese või relv, mis võiks olla igapäevaselt kasutatav ja ei kuulu nn. seadusega külmrelvade nimistusse… Näiteks: kahvel, puulusikas, nr 32 silmusvõti jne… Laske fantaasial lennata.”

Tjaa… Täna siis olid saalinurgas muuhulgas
* escrimakepid
* tennise- ja sulgpallireketid
* saalihokikepid
* klopper
* oksasaag
* kubotan
* suur silmusvõti (kas 32 või mitte, ei õnnestunud lähemalt vaadata)
* paar susse
* noodipult (tromboonimängija Ivari oma)
* auto roolilukk
* jalutuskepp
* pika varrega luud
* paar kõvade kaantega klassipäevikut

Kakk võttis omalt poolt kaasa enda suure võtmekimbu, mis on kena tugeva keti otsas ja käib pükste külge – seda aga saab päris edukalt ka nunchaku (ja ka tekko) aseainena pruukida.

Trennis oli lõbu laialt, ehkki mahv oli ka korralik ja higistamist piisavalt. Ja kogu eespoolloetletud tavaari annab ka päriselt üpris edukalt enda kaitseks kasutada (eriti jõhker on kaheks pulgaks lahutatud roolilukk, mida saab rakendada kahe metalse escrimakepina). Isegi kõvade kaantega raamat on oskaja inimese käes tegija (siit võib pulliga pooleks arutleda, kas arhetüüpne väljend “Piibliga pähe löömine” ongi vaid vaimse tasandi tegevus…). Ja Ivari noodipulti kasutati nii, nagu näha juuresolevalt pildilt…

Igatahes päris hariv ja arendav harjutamine – aitäh Priidule laheda idee eest.

Perevägivald?

Lugemissoovitus

… eelmise jutu jätkuks.

Kuna on kostnud hääli, mis tahavad Kivirähu ussisõnade-uudisjutu lausa kooli kohustuslikuks kirjanduseks teha, siis pakuks omalt poolt midagi märksa arukamat – [L] Ain Kalmuse Maa-triloogia “Jumalad lahkuvad Maalt”, “Toone tuuled üle Maa” ja “Koju enne õhtut”. Selle läbilugenud inimene ei aja ilmselt enam eespoolkirjeldatud “Beet hooveni” stiilis jura.

Nagu härjale punane kärbseseen

Laenan nimme ühe usuvaenuliku kirjamehe tsitaati: see sobib kenasti iseloomustama seda absurdset hirmu, mis iseloomustab [L] tänase Postimehe kommentaariumi lugedes ka ilmselt muidu üsna intelligentseid inimesi.

Olen öelnud n+1 korda ja ütlen veel – kutsuge mõistus koju! Muusikaõpetaja pojana küsib Kakk: kas see, et koolis õpetatakse dooria ja joonia helilaadi, teeb kõigist gümnasistidest kohe Ernesaksad ja Tormised? Samas on kultuursel inimesel kasulik teada, mis vahe on ooperil ja oratooriumil. Praegu aga on tase selline, et (jätkates muusika metafoori) peetakse Metallicat eesti folkansambliks ja Türgit torupilli kodumaaks – ning mis kõige hullem, ollakse veendunud, et nii peabki. Kui naljaleht räägib Kahe-Kustist, kes kirjutas “Beet hooven kombineeris end haigeks. Ta oli muidu kurt ja pime, aga nooti kirjutas hästi”, siis naeravad kõik laia lõuaga. Samasuguse sürri näiteid aga võib ilmselt iga kirikuga tihedamalt kokku puutuv inimene reaalelust küllalt tuua.

Tulemuseks on muuhulgas see, et mõnele laulatusele saabunud kirikutäis eksikülalisi tunnevad end kui kalad kuival – ei oska istuda ega astuda…

Kõigi maade proletaarlased, rahunege.