F-Secure weblog

Kõigil vähegi arvutihuvilistel kodanikel, kes ameerika keelt oskavad, soovitaks [L] seda lehte suht regulaarselt lugeda – eriti kerge on see nende [L] RSS-i kasutades. Poisid teavad, mida räägivad, pealegi teevad nad seda suht mõnusas toonis ja küllalt lihtsas keeles. Sealt saab hea pildi pahavara maailmas toimuvast ning vahel ka üpris kasulikke vihjeid (viimati näiteks tuli inf Bagle’i ussi uue versiooni kohta, mis lähinädalatel kõiki Windowsi omanikke kollitama asub).

Grammatika

Elanoril on tuline õigus – saatev kääne ehk speditiiv peaks eesti keeles tõepoolest olema. Eriti veel selle erikuju rektospeditiiv ehk teatavasse kohta saatmine.

Kakk täiendaks veel natuke – kindlasti võiks olla ka:

ärastav ehk furitiiv
vassiv ehk falsatiiv
irvitav ehk ridikulotiiv
liputav ehk ekshibitiiv
ärapanev ehk detraksotiiv
ilmaolev ehk nihilotiiv

Ongi Eesti Nokia käes ning ka soomlastele käänete arvuga ära tehtud.

J.O.K.K.

Lugesin paari päeva tagust Äripäeva juhtkirja. Väga tabav lugu.

Juttu on nimelt korruptsioonist Eesti Vabariigi moodi ehk siis huvitavast väljendist “juriidiliselt on kõik korrektne”. J.O.K.K. oli nii kohukesemeistritest ajusurnute tegevus, mõningate onude panga- ja maatehingud kui pansionaadisarnase eseme püstitamine Nõmmele. Pisematest saavutustest rääkimata.

J.O.K.K., ütlevad jobud. Kui nii edasi läheb, ütleb keegi varsti M.O.T.T. Moraalselt Osutus Tinatükk Teenituks.

Inimeste seljas ei saa lõpmatuseni sõita.

Veel itiuudiseid

Slashdot räägib, et hiljuti avastatud kriitilist turvaauku Internet Exploreris on hakatud usinasti ära kasutama. Microsoft on vahepeal mõningaid auke üsna usinasti lappinud, kuid sellega toimub jälle nende puhul harilik kamarajura.

Selle kõige taustal mõjub eriti jubedusttekitavalt ühe kommentaatori kirjeldus USA õhujõude valitsevatest dumbuseritest – mitte ainult ei ole IE igal pool, vaid Firefox on lubamatute rakenduste nimekirjas ning kuulub avastamise korral eemaldamisele… Eks ootame, millal mõni B-52 kusagil alla sajab – loodame, et mitte asustatud punkti kohal, et lennuk ei kanna tuumarelva ja et lendurid jõuavad katapulteeruda. Muu ilmselt sihukesi tohmaneid mõtlema ei pane.

Vista pildid

Leidsin netist tulevase Windowsi [L] ekraanipildid. Iseenesest ju päris kena. Samas tundub küll, et windoosa tegijad on ühe silmaga vahtinud Maci, teisega KDE-d ja üritanud siis midagi sarnast teha. Ning teades, et

  • asja eest tuleb välja käia järjekordne (mitte pisike) papinutsak,
  • osta uus arvuti (kui paljudel tänastel arvutitel on 2GB põhimälu, mida tõsisema tegevuse või siis mängude jooksutamise jaoks kuuldavasti vaja on?),
  • saada endale täiesti kinnine süsteem, mis otsustab sinu eest, mida tohib ja mida mitte
  • ja kaasaandena DRM, viirused, nuhk- ja pättvara ja muu selline,

siis – tänan, vist mitte. Astuge edasi, astuge edasi, siin pole rohkem midagi näha…

(ja kui mingi Sauroni nipiga peaks Linux ilmast ära kaduma, siis võtaks Maci)

Viimane nädal

Ei tea, kas see vaid tundub nii, aga viimase nädala jooksul on Eestimaa olnud kuidagi rahulikum. Meedia ei lärma roolijoodikute, poliitikute, baaripaavode ja muude tühikargajate ümber, inimesed näivad olevat natuke mõtlikumad. Ehk oli ka see soovkujutelm, kuid kohati oli taas tunda osakest sellest vaimust, mis iseloomustas aastaid 1987-1992. Seda aega, mil eesti rahvas suutis olla üks tervik ning nii pea kui süda olid veel paljudel õige koha peal.

Tänaseks on Lennart jõudnud Metsakalmistule, teda saatnud sõdurpoisid on seal homse hommikuni. Siis algab jälle argipäev. Kas aga eesti rahvas on midagi ka vahepealsetest päevadest õppinud, näitab aeg.

Eli on jälle (vist)

Tjah, vist ei tohi nii palju inimeste lollust kiruda, siis hakkad ise ka lollusi tegema. 😛 Aga too kaua kummitanud müstiline viga – suvaline hulk inimesi eri paigust ei pääsenud serverile ligi – oli vähemalt mingis osas ilmselt Kakupesa tulemüüris. Aitäh Priidule Elionist, kes asjale jälile sai. Tõsi: tulemüüri konfiguratsioon on olnud sama oma kaks aastat ja alles nüüd hakkas massiliselt kaebusi tulema; samuti leidus inimesi, kes serveris midagi muutmata hakkasid n.ö. lambist uuesti ligi saama. Ei tea. Aga peale serveri tulemüüriga mässamist on esimene positiivne signaal Virumaalt ka juba tulnud – sealt saavat jälle ligi. Üks variant on ka see, et serverit aastavahetusel uuendades tekkis seal mingi krõks, mis mõned kodanikud puu taha saatis.

Igatahes tahaks loota, et sellega sai ühele poole.

Keegi CentOS on meile sisse murdnud

Oeh. Ei tahakski selle mõtliku Lennarti-loo peale kohe uut teises toonis asja kirjutada. Kuid – Lennu ütles ka tolles saates üsna otse ja pahasti lollide inimeste kohta. Nii et ehk sobib ka.

Keegi loll [L] linnaametnik Tuttle’i-nimelisest asustatud punktist Oklahomas, Jänkistanis sai hirmsa šoki, kui avastas oma veebilehe asemel hoopis [L] sellise. Taibukas ameeriklane järeldas otsekohe, et nüüd on keegi hirmus inime tema serverisse murdnud. Ahaa, mõtles onu, – sa oled isegi oma nime ja aadressi jätnud! Ja siis said üllatunud [L] CentOS Linuxi tegijad kuulda kurja sõimu ja FBI-ga ähvardamist. Kangesti meenutab üht teist ameeriklast, kes ühelt kaugelt maalt hirmsaid sõjariistu otsima tormas…

(Mitteitikatele selgituseks – kõnealune leht oli veebiserveri poolt vaikimisi kuvatav leht, kui süsteemi pole veel midagi installitud. CentOS on Linuxi üks variante – sellel töötab muide ka Kakupesa -, mida konkreetne server kasutas, mistõttu oli lehele ka selle nimi ja veebiaadress kirjutatud. Loll bürokraat aga pidas seda lehte sissemurdnud kräkkeri tööks ja CentOS-i tolle hüüdnimeks).

Lugu ise leidub [L] siin.

Lisaks tollele eespooltoodud paralleelile meenub ka [L] üks meie oma kohalik füürer. Mõnel käib lihtsalt väljundseade protsessorist märksa kiiremini.

Apdeit 27.03 – nüüd on lugu otsapidi juba Slashdotti jõudnud. Seal toob üks kommentaator välja huvitava lingi – [L] Unskilled and Unaware. Nii et aktiivsete lollide teemal on maailmas lausa teadustki tehtud.

Apdeidi apdeit 29.03 – [L] The Register pakub lugeda mõningaid arvamusi ja hinnanguid. Eriti karm on märksõna “Tuttle” kasutuselevõtt sarnaste juhtumite kohta käiva üldmõistena (enesekriitikana tuleb öelda, et ka Elioni-afäär Kakupesaga oli natuke selle lõhnaga 🙂 Juhtub vahel).

Väike. Vaene. Ilus.

Just praegu näitas ETV sellenimelist 1998. aasta portreesaadet Lennart Merist.

Müts maha Vahur Kersna ees – nii mõjuvat ja samas niivõrd lakoonilist saadet pole kaua näinud. Ülihea kaameratöö, fantastilised loodusvaated ja minimalistlik muusika suutsid luua oleku, mida jaapanlased nimetavad wa – rahu ja harmoonia tunde. Ja kõige selle keskel üks lihtne, vana ja tark mees.

Ka sõnu ei olnud liiga palju, kuid kõik öeldu läks täkkesse. Veidi juba kulunud ning enamjaolt tõsine ja filosoofiline härrasmees rääkis sügavatest asjadest – ja siis äkki tuleb selline suur ja lai, pisikese sigadusega hakkama saanud pägaliku naeratus. Selline naeratus, nagu oli seal ka ilmselt siis, kui president oma turvameeste eest putket tegi või mõne muu markantse asjaga maha sai.

Seda saadet peaks eesti rahvale aeg-ajalt näitama. Äkki jääks mõni mõtlema ja mõni lollus tegemata.

Eli on, eli pole

Just selline “lahti-kinni” mäng on paraku käinud Kakupesa võrguühendusega juba mitu kuud. Mingid täiesti seostamatud võrgukasutajad üle Eesti ja eri provaiderite võrkudest ei saa lihtsalt serverit kätte. Paaril inimesel on ühendus müstiliselt lahti läinud – algul ei saanud, nüüd saavad. Teised ei saa tänini – ping töötab, kõik muu aga mitte (ka IP-ga ei saa kätte). Endal ei õnnestunud pikka aega ühegi sellise koha otsa kukkuda – täna aga proovisin Endla tänaval puuetega inimeste majas traadita võrku ning ainus veeb, kuhu sisse ei saanud, oli Kakupesa… Kusjuures traceroute jäi pidama Pesa-esise Elioni lüüsi (gateway) peale. Serverini pole ükski hädaline pääsenud, logides pole mingeid märke (nii et Pesa neile kinga ei anna).

Jama värk, loodetavasti leiavad Elioni sellid ikka vea üles.