Silt: eetika

ERR tavalises kastmes

Täna avaldati Siseministeeriumi uuringutulemused Eesti elanike usulise identiteedi kohta. ERR kirjutas sellest ka loo – kahjuks enda tavapärasel tasemel.

Konkreetselt usuasjades on pilt selline, nagu arvata oli – kui selle koha peal haigutab üldhariduses juba aastakümneid tühimik, siis ei ole tulemus mingi ime. Just eestlased on selles teemas täisvõhikud, venelastel on pilt veidi parem (aga seal on küsimus, kui palju on asjas usku ja kui palju rituaali).

Ja nii jõuab ERR järeldusele, et “Eesti ühiskond on pigem liberaalne”. Aga… “Eetiliste ja moraalsete hoiakute” diagramm kohe sealsamas näitab, et
* “samasooliste abielu” ei toeta 53%
* abistatud enesetappu ei toeta 58%
* “soovahetust” (tegelikult nonsenss, pikem kommenteerimine jääb teiseks korraks) ei toeta 62%
* kanepitegemist ei toeta 67% (vist kõige suurem üllatus siin)
* polüamooriat (peen nimi mitmenaise- ja mitmemehepidamisele) ei toeta 69%
* enesetappu ei toeta 73%
* truudusetust paarisuhtes ei toeta 85%

Alla 50% jäi vastunäidustus vaid abieluvälise kooselu, abordi, eutanaasia ja surrogaatemaduse juures – ja kolme viimase puhul olid numbrid 30% ringis. Pealegi võiks arvata, et praeguse üldise õhkkonna tõttu võidi küsitlejatele julgemalt avaldada pigem poppe ja noortepäraseid arvamusi.

Kust otsast on siis Eesti elanikud “pigem liberaalsed”, jääb mõnevõrra arusaamatuks. Meenutab üht tuntud filmi: “Jumal olgu kiidetud, kes lasi tõde jälle sedapidi paista!”… Aga tegelikult on rõõm näha, et tervet mõistust on siinmail esialgu veel alles küll (ja seda kogu paari viimase aastakümne meediasoustist hoolimata).

APDEIT õhtul: AK uudistes oli uuringust päris pikk lugu. Nendest eetika- ja moraaliküsimustest aga ei piiksugi.

Kits kärneriks…

Aastavahetusel küsis IT-teaduskonna dekaan, kas oleksin nõus kandideerima ülikooli akadeemilise eetika komisjoni. No põhimõtteliselt miks mitte, ütlesin. Eetika teema on ühena paljudest ka ITSPEA-s sees.

Täna tuli teade, et valitigi teaduskonda esindama. Jupp huumorit on aga faktis, et IT-teaduskonna esindaja akadeemilise eetika komisjonis õpetab ka sotsiaalmanipulatsiooni (tuleb uuesti järgmisel kevadel, TTÜ uue ainekoodiga ICS0018)…

Äraspidi Tolkien

Üritasin lugeda veel üht vastuolulist raamatut – vene teadlase Kirill Jeskovi kirjutatud [L] “Viimast sõrmusekandjat”, mida on hiljuti päris palju promotud.  Tegu on siis Tolkieni “Sõrmuste isanda” sündmustega “pahade” vaatevinklist.

Natuke Dawkinsi tunne tekkis. Iseenesest ambitsioonikas idee, mida püüab teostada intelligentne inimene – aga mõlemal juhul jääb autor paratamatult ülesandele alla. Musta valgeks rääkimine ei muuda asjade tegelikku olemust. Ja muidugi ei ole ka Jeskov kaugeltki Tolkien (võimalik muidugi, et häda on kehvavõitu tõlkes – kui kunagi rohkem aega, võiks üritada venekeelse originaaliga hambaid murda). Üks hea kommentaar, millega tahaks suuresti nõustuda, on [L] siin.

Muide, Kakk ei ole kunagi üheski RPG-s suutnud/tahtnud mängida pahasid tegelasi ega saa siiani hästi aru neist sellidest, kes näiteks [L] MUME’is orke mängivad.  Ilmselt on pidevalt uksest-aknast sisseroniv/lükatav eetiline padurelativism juba ammusest ajast vastunäidustatud. Veel üks tiba häiriv näide on ilmakuulus WoW – poliitkorrektid on sealt püüdlikult eemaldanud igasuguse fantaasiamaailmades tavalise hea-kurja vastanduse ning pannud omavahel taplema “osapooled” (võimalik, et”pahasid” mitte mängida tahtvaid inimesi oli ikka veel liiga palju ja seetõttu ei oleks saanud tasakaalustatud MMORPG-d teha). Seetõttu ei ole olnud mingit soovi seal osaleda (LOTRO peale on aga mõeldud küll).

Aga raamatu juurde korra veel tagasi tulles – positiivne on asja juures see, et tegu on tõsise pretsedendiga sedalaadi fanfiction’i liberaliseerimiseks. Jeskovi raamat levib tasuta ning Tolkieni Sihtasutus (kes muidu kipub paraku selliste asjade juures ülearu vinguma) ei ole esialgu kurjustama hakanud.

Autorikaitsest ja lastepornost

Eelmisel aastal autorikaitsjate kiuste (kes teda loomulikult ka äärmuslaseks nimetasid – tegelikult peaks “autorikaitset” kasutama enamasti jutumärkides, kuna autoreid need organisatsioonid küll ei kaitse) Europarlamenti valitud Rootsi Piraadipartei esindaja Christian Engström kirjeldab oma ajaveebis, [L] kuidas üks kodanik kiitis lastepornot. Mitte et ta seda otse “tarbinud” oleks, aga see olevat nii hea viis otsustajaid veenda, et Internetti tuleb igal juhul tsenseerida. Ja sealt on väga hea sujuvalt üle minna juba vajalikemate meetmete juurde nagu failijagamise mahatapmine (ja sealt muidugi juba muude asjade juurde).  Kui midagi muud sellest artiklist ka teada ei saa, siis näitab see vähemalt ilmekalt BSA ja muude sedalaadi asutuste eetilist taset. Klassikaline näide sellest, mida laiatarbemeedia harilikult “jesuiitlikuks käitumiseks” nimetab.

Engströmi blogi on kasulik lugemine, kui tahta end suure äri sigaduste ja eurolollustega kursis hoida.

Kursus läbi

Eespool mainitud EMIM/IMKE “Ethics and Law in New Media” sai tänasega ametlikult läbi. Paar inimest said esmaspäevani pikendust väikeste täienduste jaoks, üldiselt aga sai hinded välja pandud.

Esimese suurema täies mahus e-vormis kursuse kohta läks üllatavalt hästi. Vedas ka seltskonnaga – kokku oli jooksnud kamp segaseid häkerdisi eri paigust (rumeenlane, tšehh, kanadalanna, kaks soomlannat, kamp siinseid veel peale selle), aga kokkuvõttes kujunes hästi mõnus õhkkond. Tööle Moodle’is (loengud, foorumid) ja iganädalasele Skype’i vestlusele (kus olulisel kohal oli rubriik “weekly stupid  joke” ehk mõni Kaku räägitud napakas anekdoot 🙂 ) lisandus osade tegelastega veel Second Life’is ringikondamine. Igatahes oli täna päris kahju ära lõpetada.

Kursuse materjalid on [L] siin – hetkel on Moodle’ist ületoomine pooleli, aga mingi aja pärast on kõik loengud väljas.

Teeb mõni teine kordki…

Nihverdajad vs kipspead

Päris huvitav artikkel Wired-is (täiendavat arutelu võib lugeda [L] Slashdotist).

Ühesõnaga: väidetavalt on USA ülikoolide juures pikka aega edukalt tegutsenud ettevõtjad, kes koguvad tudengite loengukonspekte, panevad need kenasse vormi ja müüvad paraja hinna eest neile laisikutele, kes loengus käia ei viitsi. Nüüd on aga mingid õlid jõudnud selleni, et sihukese (mööngem, et eetiliselt mitte kõige puhtama) ärimudeli vastu võitlemiseks tuleb loengutes konspekteerimine ära keelata. Ülikool, my foot… 😛

Aga kogu see jama oleks olemata, kui õppejõud enda loengumaterjalid selgelt defineeritud vaba litsentsi all võrku välja paneksid. Nihverdajate turg kaoks ära ja kipspeadel poleks põhjust teisi inimesi vihastada.

Netiteater ja tige Chuck

Netifenomen nimega [L] Fake Steve Jobs ehk Apple’i juhtfiguuri kiiksuga teisik on osanud keeta enda ümber kokku sihukese supi, et on tõsiselt raske aru saada, mis on päriselt ja mis ei ole…

Samas on teisel netikuulsusel [L] Chuck “Roundhouse Kick” Norrisel lõpuks enda isikuga lollitamine [L] üle visanud. Loodetavasti jäetakse pead ja esemed ikka terveks. 😛

APDEIT: Tegelikult võib muidugi Chuckist aru saada – netis toimuv jauramine veel, aga nüüd üritatakse sisuliselt selle arvel raha teha. Ja ilmselt tegijad pole üldse need, kes selle “faktikogumise” omal ajal algatasid. Esialgu tundub, et algsele faktisaidile pole kohtuasja kaela kupatatud ja Chuck lõriseb vaid tema nimega rahategijate peale.

Mõned mõtted veebifoorumitest

Kakk käib lugemas mõningaid eesti veebifoorumeid. Seda siin kirjutama ajendas mõnda aega kestnud omapärane olukord ühes neist.

Oletagem, et veiniarmastajate foorumisse tuleb täiskarsklane. Või sigarifännide omasse mittesuitsetaja, võitluskunstiarmastajate omasse patsifist või usklike sekka uskmatu. Ühesõnaga inimene, kelle arusaamad erinevad tunduvalt foorumikasutajate enamiku omadest. See olukord võib olla nii õnnistuseks kui needuseks.

Kui tulija suudab oma seisukohti väljendada taktitundeliselt, tunneb foorumi põhiseltskonna arusaamu ning teab nende tausta, oskab teinekord öelda ka “vabandust, ma ei tea seda” ja eksimise korral siiralt vabandada, teenib selline teisitimõtleja raudselt ära kogu seltskonna lugupidamise (endalgi oli üks väga meeldiv sedalaadi kogemus ühest foorumist). Kui aga tulnukas lööb jalaga võõra koja ukse lahti, teatab: “te siin ei jaga mitte muhvigi” ning samas näitab üles hämmastavat ignorantsi foorumi kõige elementaarsemate põhiseisukohtade osas (umbes nagu eespool näitena toodud täiskarsklane, kes hakkab veinifoorumis rääkima “viin on hirmus paha”), siis on seis äärmiselt ebameeldiv. Lisaks sellele, et sellise inimesega ei tule arutelust midagi mõistlikku välja, on kogu foorumi õhustik ilmselt pikaks ajaks rikutud. Asja teeb hoopis hulluks see, et sageli on tegu niivõrd domineerimishimuliste isiksustega, et kogu foorum muutub ühe inimese soolonumbriks – sel juhul leiab siinkirjutaja küll, et kui inimene erasõnumis tehtud hoiatusest järeldusi ei tee, tuleb sedalaadi kodanik teiste huvides eemaldada.

Paneks siia lõppu paar soovitust, mida võiks foorumisuhtluses arvestada (omalaadse 10 käsu vormis):
1. Tea, kuhu lähed. Mis koht see on, millega seal tegeldakse, milline on üldine õhustik.
2. Kui tegu on foorumiga, kus valitsev maailmavaade pole sulle vastuvõetav, mõtle kaks korda järele, enne kui “sisse hüppad”. Kui otsustad siiski minna, loe järgnev läbi. Kaks korda.
3. Enne loe, siis kirjuta. Jälgi mõnda aega mängu, enne kui sõna võtad.
4. Temaatilise foorumi puhul tee kodutöö ära ja tee selgeks põhiline, millest seal räägitakse. Marki täis teha on väga lihtne, uuesti mõistliku inimese mainet saada märksa raskem.
5. Sõna võttes ära rõhuta pidevalt oma oponeerivaid seisukohti. Eriti rumalatena mõjuvad igasugused “tõekuulutajad”, kelle ainus argument on “ma tean, et see on nii (teie võite kõik ***** kerida)”.
6. Enne tõsiselt vastu vaidlema hakkamist tee selgeks, kas said teiste seisukohast ikka õieti aru.
7. Ära karda öelda “ma ei tea” ega tunnistada oma eksimusi.
8. Ära mine isiklikuks (argumentum ad hominem) – isegi siis, kui vastaspool seda teeb. Kui saad mõne tõsise solvangu osaliseks, ära vasta kohe (afektiseisundis), vaid mõtle pool tunnikest järgi.
9. Kui oled kellegagi tülli läinud, katsu võimalikult kiiresti leppida. Lahendamata tüli hakkab aegamööda üha hullemat haisu ajama.
10. Ole inimene – see on netiketi põhikäsk, mis kehtib nii kõigis võrgusuhtluse valdkondades kui ka väljaspool Võrku.

Äraspidi meditsiin

Nobeli majanduspreemia laureaat, Columbia Ülikooli majandusprofessor [L] Joseph Stiglitz on viimaks välja öelnud, et kuningas on täiesti paljas. Tema British Medical Journal’is ilmunud [L] artikkel räägib praegusest patendisüsteemist ja selle rakendamisest meditsiinis ning leiab, et meedikud on ärihaide survel oma ideaalidest taganenud. Nojah, “ravim kui intellektuaalne omand” kõlab veidi paremini kui “passiivne eutanaasia”, aga mõte on iseenesest sama.

Soovitan lugeda – eriti [L] IMKE rahval, kes hakkab intellektuaalomandi teemaga järgmisel semestril tegelema.