Kakk käib lugemas mõningaid eesti veebifoorumeid. Seda siin kirjutama ajendas mõnda aega kestnud omapärane olukord ühes neist.
Oletagem, et veiniarmastajate foorumisse tuleb täiskarsklane. Või sigarifännide omasse mittesuitsetaja, võitluskunstiarmastajate omasse patsifist või usklike sekka uskmatu. Ühesõnaga inimene, kelle arusaamad erinevad tunduvalt foorumikasutajate enamiku omadest. See olukord võib olla nii õnnistuseks kui needuseks.
Kui tulija suudab oma seisukohti väljendada taktitundeliselt, tunneb foorumi põhiseltskonna arusaamu ning teab nende tausta, oskab teinekord öelda ka “vabandust, ma ei tea seda” ja eksimise korral siiralt vabandada, teenib selline teisitimõtleja raudselt ära kogu seltskonna lugupidamise (endalgi oli üks väga meeldiv sedalaadi kogemus ühest foorumist). Kui aga tulnukas lööb jalaga võõra koja ukse lahti, teatab: “te siin ei jaga mitte muhvigi” ning samas näitab üles hämmastavat ignorantsi foorumi kõige elementaarsemate põhiseisukohtade osas (umbes nagu eespool näitena toodud täiskarsklane, kes hakkab veinifoorumis rääkima “viin on hirmus paha”), siis on seis äärmiselt ebameeldiv. Lisaks sellele, et sellise inimesega ei tule arutelust midagi mõistlikku välja, on kogu foorumi õhustik ilmselt pikaks ajaks rikutud. Asja teeb hoopis hulluks see, et sageli on tegu niivõrd domineerimishimuliste isiksustega, et kogu foorum muutub ühe inimese soolonumbriks – sel juhul leiab siinkirjutaja küll, et kui inimene erasõnumis tehtud hoiatusest järeldusi ei tee, tuleb sedalaadi kodanik teiste huvides eemaldada.
Paneks siia lõppu paar soovitust, mida võiks foorumisuhtluses arvestada (omalaadse 10 käsu vormis):
1. Tea, kuhu lähed. Mis koht see on, millega seal tegeldakse, milline on üldine õhustik.
2. Kui tegu on foorumiga, kus valitsev maailmavaade pole sulle vastuvõetav, mõtle kaks korda järele, enne kui “sisse hüppad”. Kui otsustad siiski minna, loe järgnev läbi. Kaks korda.
3. Enne loe, siis kirjuta. Jälgi mõnda aega mängu, enne kui sõna võtad.
4. Temaatilise foorumi puhul tee kodutöö ära ja tee selgeks põhiline, millest seal räägitakse. Marki täis teha on väga lihtne, uuesti mõistliku inimese mainet saada märksa raskem.
5. Sõna võttes ära rõhuta pidevalt oma oponeerivaid seisukohti. Eriti rumalatena mõjuvad igasugused “tõekuulutajad”, kelle ainus argument on “ma tean, et see on nii (teie võite kõik ***** kerida)”.
6. Enne tõsiselt vastu vaidlema hakkamist tee selgeks, kas said teiste seisukohast ikka õieti aru.
7. Ära karda öelda “ma ei tea” ega tunnistada oma eksimusi.
8. Ära mine isiklikuks (argumentum ad hominem) – isegi siis, kui vastaspool seda teeb. Kui saad mõne tõsise solvangu osaliseks, ära vasta kohe (afektiseisundis), vaid mõtle pool tunnikest järgi.
9. Kui oled kellegagi tülli läinud, katsu võimalikult kiiresti leppida. Lahendamata tüli hakkab aegamööda üha hullemat haisu ajama.
10. Ole inimene – see on netiketi põhikäsk, mis kehtib nii kõigis võrgusuhtluse valdkondades kui ka väljaspool Võrku.
Enda kogemusest võin öelda, et 7nda punkti alla võib lisaks “ma ei tea” fraasile panna ka fraasi “vabandust, seda tehes/soovitades ma eksisin”. Tunnistan ausalt, et vahel enda blogi sissekandeid tehes või kuhugi foorumisse kirjutades (viimast küll kordades harvemini) eksin ka mina üsna mitme punkti vastu. Aga ikkagi, väga hea ja lühike eestikeelne netikett, millele on vahel hea kuskilt linkida 😉
Tänud, panin selle klausli juurde. 🙂 Üldise netiketi kohta võid leida Kaku Akadeemia arhiivist ka loengu (mitme eri kursuse alt), see toetub Virginia Shea Netiquette-raamatule.
OT: vaatasin just viimast “Hommet” (EE tehnolisa): oleme seal kõrvuti lehekülgedele sattunud…
Njaa, peaks Kaku Akadeemiat sügavamalt uurima, ehk leian midagi huvitavat veel, mida endale selgeks teha ja siis koolis teadmistega hiilata 😛 (sest ega see kutseka-IT polütehnikumis on võrdlemisi kõrgel tasemel)…
OT teemal: njaa, ise ka märkasin seda hommikul, aga vahepeal jõudis meelest ära minna 😛 Muuseas kui selles “Hommes” olin ma artiklis sees, siis järgmisesse kirjutan ma ise (kui PlayStation 3 testimasin ikka normaalsel ajal kohale jõuab), seega võin Sind ilmselt mingil määral kolleegiks pidada :P…
Jah, tõsi-väga tõsi…ideaalses ilusas muinasjutumaailmas, kus hea on hea ja kuri on kuri. Lõpeks hea jahimees lõikab hundil kõhu lõhki ja laseb välja vanaema ning kõik elavad õnnelikult oma elupäevade lõpuni:P
Meie pahas manipuleeritavas maailmas aga tuleb oma peaga mõelda ning keskenduda eesmärgile, milleks kuskil midagi öeldakse ja mida sellega saavutada tahetakse. Eesmärk pühitseb abinõu, ütles keskaja kõige efektiivsem teadaolev organisatsioon ja tõsi on see ka tänapäeval.
PS. Argumentum ad hominem on kõige efektiivsem PR võte…seega, kui tahad midagi saavutada, siis selles peitub võti..kasuta seda
Ühelt poolt olen natuke Chrisiga nõus ka – lugedes kasvõi Manuel Castellsi nägemust infoühiskonnast. Teatud tingimustel see kahtlemata töötab. Aga teisalt – võrgufoorumid ei ole enamikus poliitika/PR tegemise koht ja vales kohas (mitte-poliitikafoorumis) sellega lagedale tulles võib lihtsalt jalaga saada (kui oleksin ise admin, annaksin sellisele tegelasele raudselt kohe, kui heast peast teist inimest mõnitama hakatakse – võib-olla üks erasõnumis hoiatus ja mittekuuletumise korral bänn). Pealegi leian, et a.a.h. võib küll olla efektiivne taktikalises, mitte aga strateegilises plaanis – ja seda isegi ka poliitikas. Igasugune loobitud sõnnik tuleb nii ehk teisiti ringiga viskaja pihta tagasi.
Seega leiab Kakk, et küüniline ellusuhtumine on pikas perspektiivis endale ülimalt ebatervislik (sellest tulevad maohaavad, hemorroidid ja muud pahandused, nagu keegi kunagi ütles).
Kakk,
Pole olemas sellist asja nagu poliitika- või suhtekorralduse vaba foorum, üritus ega ka ettevõtmine. Ehk nii nagu ütles kunagi loengus Marjustin… süües ajame me sotsiaalpoliitikat, tööle sõites tegeleme logistika küsimustega ning õhtul voodis ajame perepoliitikat.
Ka jora on suhtekorralduse ning poliitika tallerma ja selle algataja pole mitte meie kommenteerijatena vaid Sina ise, tehes poliitilise/suhtekorraldusliku avalduse mil nimeks jorisemine ehk sissekanne jorasse.
Meie (kommentaatorid) teeme siin ainult reaktiivset poliitikat ja PR’i ning kui oled tähele pannud, siis pööratakse siintoimuvale tähelepanu ja usun, et ka firma oma meelehead jagades tunnustab Jorasse panustajaid, kes teavad, kuidas midagi öelda tuleb;)
Küll on ikka ilmaelu keeruline… 🙂 Huvitav, millise sotsiaalmajandusliku nähtuse alla pelleri kasutamine läheb…?
Eks ma siis arvestan, et jorisemine on PR. Aga reaktiivne poliitika on viimasel ajal vähemalt huvitav olnud. Nii et tänud selle eest. 🙂 Kuid mis puudutab konkreetses jorinas toodud seisukohti, siis jään endiselt nende juurde (eriti mis puudutab a.a.h. kasutamist).
Elu on kokkuvõttes siiski ilus:)
Aga rääkidest a.a.h. kasutamisest, siis meenus reklaamidega seotud assotsatsioon ehk siis a.a.h. on ka sellised väited ajakirjanduses, blogides ja elus: kui tahad kvaliteeti, vali firma X (muidu oled Sa mingi säästuvend), kui tahad olla edukas kasuta operatsioonisüsteemi Y (sest muidu oled Sa mingi linuxipede), kuni selleni välja et meiega võidad (ja ainult meiega:P)
Elu on ilus jah, kõigest hoolimata. 🙂
Kaudselt on ka need näited kindlasti sinnakanti (st eetiliselt küsitava väärtusega), aga eeskätt peetakse a.a.h. all silmas siiski diskussioonis esinevat argumenteerimisviisi, mis ründab argumentide asemel inimest. Reklaam ei ole ju otseselt diskussioon, vaid ülalt alla kallatav (ja enamasti üsna ebaühtlase IQ tasemega) produkt. Ja mingi teatud piir eksisteerib isegi praegusel pohhuismiajastul – katsu teha telereklaami stiilis “kes meie jogurtit ei tarbi, on vastik väike pederast!”. Vist ei lasta läbi…
Ja veebifoorumis, mis on otseselt interaktiivne diskussioonimeedium, mõjub a.a.h. kasutamine palju räigemalt kui anonüümse reklaami puhul. Seepärast karistatakse sitaloopijaid üldiselt foorumites küllalt karmilt, see pole vaid minu väljamõeldis.
Siinkohal on muidugi unustatud niisugune loomake nagu Troll, kes l2heb NIMME foorumisse s6nas6da 6hutama, et siis pihku itsitades lahmimist pealt vaadata.
Tean seda peletist küll. 🙂
Aga eks trollimine on ka klassikalise netiketi järgi siiski üsna väga piiripealne tegevus (heakskiidetavuse seisukohast).