Leidsin veebist Philipp Baguse raamatu The Tragedy of the Euro (von Misese instituudi väljaanne). Täitsa vabalt saadaval ning aitab praeguse aja protsessidele täiendavat valgust heita (juttu ei ole mitte üksnes rahast).
Silt: EL
Kes saab rändeleppest kasu
Ilus ja mõtlemapanev kirjutis Katrin Laurilt. Huikajate portaali tasub üldse lugeda, seal on sedalaadi asju teisigi.
Näe, välja ütles
Eile autoga koju sõites rääkis raadiost üks tähtis euromees, muuhulgas ka sellist asja (vabas refereeringus): jah, jäeti jah lõunaeurooplased kontrollimata ja tehti sellega vigu. Nüüd tuleb kõvasti kärpida. Meie inimesed on sellega harjunud, aga seal ei saa seda päris niimoodi teha, sotsiaalne plahvatus tuleb liiga suur.
Esmase reaktsioonina ütlesin Kaks Kõva Sõna (tammepakk ja raudbetoon). Siis aga mõtlesin – hea vähenalt, et esialgu mõni lapsesuu ELis toimuva (lõunaeurooplased ei kavatsegi teiste kukil elamist lõpetada) välja ütleb.
Tegelikult muidugi saeb Nero va viiulit edasi.
Autorikaitsest ja lastepornost
Eelmisel aastal autorikaitsjate kiuste (kes teda loomulikult ka äärmuslaseks nimetasid – tegelikult peaks “autorikaitset” kasutama enamasti jutumärkides, kuna autoreid need organisatsioonid küll ei kaitse) Europarlamenti valitud Rootsi Piraadipartei esindaja Christian Engström kirjeldab oma ajaveebis, [L] kuidas üks kodanik kiitis lastepornot. Mitte et ta seda otse “tarbinud” oleks, aga see olevat nii hea viis otsustajaid veenda, et Internetti tuleb igal juhul tsenseerida. Ja sealt on väga hea sujuvalt üle minna juba vajalikemate meetmete juurde nagu failijagamise mahatapmine (ja sealt muidugi juba muude asjade juurde). Kui midagi muud sellest artiklist ka teada ei saa, siis näitab see vähemalt ilmekalt BSA ja muude sedalaadi asutuste eetilist taset. Klassikaline näide sellest, mida laiatarbemeedia harilikult “jesuiitlikuks käitumiseks” nimetab.
Engströmi blogi on kasulik lugemine, kui tahta end suure äri sigaduste ja eurolollustega kursis hoida.