Hommikune ChatGPT

Siin paluti proovida ChatGPT-d ühe huvitava ülesandega: esmalt lasta kirjutada essee ja siis muuta see luuletuseks. Proovime…

1. Write a short essay on free software licenses

Free software licenses are legal agreements that grant users the freedom to use, modify, and distribute software without restrictions. These licenses are typically used by open-source software developers who wish to make their software available to the public for free, while still maintaining certain rights and protections.

One of the most popular free software licenses is the GNU General Public License (GPL), which was created by the Free Software Foundation (FSF). The GPL requires that any derivative works based on the software must also be licensed under the GPL, ensuring that the software remains free and open-source. The GPL also includes provisions for ensuring that users are able to access and modify the source code of the software, and that they are not restricted in their ability to use the software for any purpose.

Another popular free software license is the MIT License, which is widely used in the development of software libraries and frameworks. The MIT License is less restrictive than the GPL, allowing developers to use and modify the software without necessarily making their modifications available to the public. However, the MIT License still requires that the original copyright notice and license agreement be included in any distribution of the software.

Other free software licenses include the Apache License, the BSD License, and the Mozilla Public License. Each of these licenses offers different levels of freedom and protection for users, and developers must choose the license that best suits their needs and goals.

In general, free software licenses are an important tool for promoting innovation and collaboration in the software development community. By allowing users to freely access and modify software, these licenses encourage the creation of new and innovative products and services, while also ensuring that the software remains available to the public for future generations. As such, free software licenses have become an essential part of the open-source software movement, and will continue to play a critical role in shaping the future of technology.

Kommentaar: pole viga, ehkki lahti seletamata on jäetud vaba tarkvara litsentside üks põhilisi omadusi – õiguste edasikandumisklausel (copyleft) ja selle eri astmed. Siiski, GPL-i juures on sellest sisuliselt räägitud. Mainitud on tuntumaid litsentse, aga puudub LGPL ehk nõrga copylefti näide ja midagi oleks ehk võinud olla kasutajatest (näiteks Linuxi tuum GPL puhul).

Aga ingliskeelse SPEAIT eksamiesseena oleks ilmselt madalamat sorti tulemusega läbi saanud küll.

2. Turn the essay into a poem

Free software licenses, a legal accord,
With freedom to use, modify, and afford.
Open-source developers seek to share,
Their software with the public, without a care.

The GPL, a popular choice,
Ensuring software stays with a voice.
Derivatives must follow the same track,
Keeping it open, not turning back.

MIT License, less restrictive to see,
Modifications not mandatory to be.
The original copyright, still to be retained,
In distributions, it must be maintained.

Apache, BSD, and Mozilla too,
Offering choices for what developers do.
Each with their own level of freedom and rights,
A decision for developers to make at night.

Free software licenses, promoting innovation,
Encouraging collaboration, a new creation.
A critical part of open-source, we can see,
A future of technology, yet to be.

Kommentaar: tänamatu ja ebaluuleline ülesanne muidugi – ja sellisena päris kenasti kirja pandud. Näib, et ChatGPT oskab riime leida päris hästi, samas on teksti rütmiga probleeme – silpide arvud ridades ei klapi ja tekst ei hakka korralikult voolama. Teisalt on aga kahe luuletuse pealt näha, et “asja uba” ehk puänti oskab ta juba üsna kenasti leida.

Maalt ja obesega: kiri naabrile

Naabrimees, ae!

Ma kuulsin, et sa olla Inglismannimaal Londoni linnas asjatamas. Aga ole hää mees, võta järgmine lennumasin ja põruta kähku koju.

Sääl on asjad metsa poole – teite taat jättis jälle arstirohud puha võtmata ja läks omadega untsu. Ütles teine, et on lausa kuningas nüüd, ja kujuta ette, saatis teite poisid kõik kaigastega naaberkülla kaklema! Naispere hädaldas ja pruukis kangemaid sõnu ka, aga või see taadile aru pähe paneb.

Tule kähku ja klaari asjad ära, enne kui poisid naaberkülast poolsantidena ja hirmsa nahatäiega kodu liipavad. Ja vaata, et taat ikka rohtu võtaks.

Sinu naaber

Kükametsa Kolla

Uusaasta häkkeritega

Lubasin mõne  nädala eest tudengitele, et uuendan aastavahetusel ESR Hacker-HOWTO tõlke ära (selgus, et viimasest torkimisest oli juba ligi viis aastat möödunud). Täna sai Viini kontserdi ja suusahüpete vaatamise vahel ära tehtud.

Kõigile külastajatele soovitakse käesolevaga head uut aastat ka. 🙂

Koroonaajastu konverentsid

Sel suvel on puhkuse vahele pikitud kaks ametlikku töönädalat – üks oli üle-eelmisel nädalal, kui tuli komisjoniga küberturbe tudengeid vastu võtta (komisjon oli füüsiliselt koos, tudengid aga tulid nettipidi) ning paralleelselt Tartust küberruumi kolinud ICALT2020 konverentsil (kirjutasime Birgyga sinna artikli). Sel nädalal on aga kavas algselt Kopenhaagenis toimuma pidanud ja nüüd samuti virtuaalsena toimuv HCII2020 (sinna saime artikli ja postri).

Netti kolinud teadusetegemine on ilmselt üks koroonapandeemia suuremaid tagajärgi omade plusside ja miinustega. Tegelikult on kodust konverentsi kuulamine paganama mõnus – ära jääb rändamisele kuluv aeg ning erinevad lisakulud (hotell, transport, söök jne).  Konverentsil osalemine on odavam (tõsine argument vaesematest riikidest pärit osalejatele – veel mõnda aega tagasi olid need üritused ka Eesti skaalas üle mõistuse kallid) ning ehk on mingi mõju ka keskkonnale (vähem lendamist).  Teisalt aga muidugi jäävad kaugemad paigad päriselt nägemata ning isiklikku, sessioonivälist ja mitteametlikku suhtlust kolleegidega üle maailma (mis annab teinekord ka puhtpraktilise, teadusliku väljundi) ei asenda videokonverents samuti.

IT poole pealt on seni kõik kenasti toiminud – ICALT kasutas Zoomi ja HCI Cisco Webexit, kummagagi ühendumisel ei ole Linux Mintil ja Firefoxil mingeid probleeme esinenud.  Muidugi aga sooviks, et rohkem kasutataks vabu lahendusi (Jitsi Meet jt) ja istutaks vähem ärivaraliste lahenduste peal (millel on alalõpmata kalduvus monopoolseks keerata ja millest paljud on ka erinevate nuhkseltsingute lõa otsas).

UpDate

Kolledži tudengid võtsid kätte ja otsustasid läinud aasta lõpus ajalehte tegema hakata. Saadeti siis ka personali listi üleskutse kaasa lüüa – pärast selgus, et Kakk oli ainus, kes huvi üles näitas. Seepeale võtsid jüngrid ja toppisid Kaku karistuseks initsiatiivi eest arvamustoimetajaks. Lehele valiti avaliku konkursiga nimi ka, pealkirjas mainitu võitis (siitpoolt pakutud “AFK” jäi teiseks).

Nüüd on avanumber valmis ja rahvale kättesaadav ning esmane tagasiside on päris positiivne (ehkki parandamisruumi on ka selles numbris piisavalt). Aga leht on üldiselt vahva – hea kujundus, lahe isikulugu matemaatikaõppejõud Kristiinaga, rektori tervitus alguses ja puha.  Kaku esimene arvamuslugu võttis üles juba siin varem virisetud teema “Palju puu peasi” – harilikult inimestele sihuke näpuvibutamine ei meeldi, aga seekord läks õnneks.

Tegijad on õnneks suuremalt jaolt rebased, seega kui jõudu ja viitsimist jagub, võivad nad koguni paar järgmist aastat apdeitida. Jõudu neile. 🙂

Öirolinnas

Nagu juba mainitud, kutsuti Kakk Brüsseli linna juttu rääkima. Isand Indrek Tarand koos mõnede mõttekaaslastega otsustas seal Document Freedom Day -nimelise ürituse teha.

Esimese päeva kokkuvõttena: seni on tore olnud, aga pisike shit happens käib selle sõiduga kaasas küll. Algas juba kodus, kui kommunikatsioon eri osapoolte vahel eriti hästi toimida ei tahtnud (näiteks teemavalik oli pikka aega udune, lõpuks siis valiti pakutud mõtetest üks välja).

Hommikune ärkamine kell neli läks üllatavalt libedalt, siis sai juba läbi lumise Tallinna taksoga lennujaama (seekord juhtus hästi mõnus taksojuht ka). Järgmine SH ilmnes väljalennul – masinal jäätõrje tegemata, lend jäi tublisti hiljaks. Et aga vahemaandumiseks Kastrupis väga pikalt aega polnud, tekkis küsimus. Õnneks sujus lend kenasti ja väikese jooksmisega jõudis Kopenhaagenis ka Brüsseli lennule.

Brüsselisse lend möödus vahejuhtumiteta, seal oli aga mõte natuke Euroopa maksumaksjaid vähem koormata ja soovitatud takso asemel rongiga minna (üle kuuekordne hinnavahe). Rongis õnnestus taas pisikese SH-ga valesse klassi istuda, aga õnneks oli konduktor muhe onu ega teinud numbrit.  Jaamast õnnestus pisikese ringinuhutamise järel pea otse Hotel des Colonies üles leida.

Hotell on muidu mõnus, selline koloniaalajastu hõngu taotlev (fuajee, toamööbel jne). Järgmine SH aga selgus, kui tuba veel vaba polnud (tõsi, see oli ka varem netist vaadatud, et enne 14.00 harilikult ei vabane). Mis ikka, läheb siis kohe “tööle”. Mõned asjad oleks muidugi võinud kotist ära tuppa visata (kogu pagas on läpakakott).

Jope jäi küll hoiule, siin pole seda vaja. Kõik on juba roheline, õhk on mereliselt niiske (ilm tulevat Põhjamerelt) ja kuupäeva kohta soe (+13 vist oli). Kõlbas pintsakuga ringi leekida, kohalikud olid ka suht samamoodi riides.  Aega oli ja oli mõte veel maksumaksjaid rõõmustada ning jalgsi parlamenti minna.Hotellitibi andis lahkesti linnakaardi ka kaasa.

Muidu oli täitsa mõnus jalutuskäik (ca 4km), aga ikka veel katki ja sidemes jalg ei olnud sellise koormusega harjunud ja hakkas lõpupoole nurisema. Õnneks sai tee enne otsa, kui asjad hulluks läksid. Järgmine SH ootas parlamendis: seal ju turva nagu lennujaamas, aga miskipärast mobla ei toiminud ja majas olevatele tegelastele helistada ei saanud. Valvelauas istuv madame oli aga abivalmis ja lõpuks sai ühendust. Üks asjapulgast tšikk saadeti läbi turvade eskortima ja kohale sai enam-vähem õigeks ajaks.

Üritus ise oli päris vahva. Eelnevalt õnnestus veel kohtuda ja juttu ajada [L] Erik Josefssoniga, kes on siinne [L] FFII esindaja ja roheliste fraktsiooni nõunik ning kes omal ajal tarkvarapatentide põhjalaskmisele EL-s tublisti kaasa aitas. Rääkisid veel norralane Hakon Wium Lie Opera Software’ist ja sakslane Stefan Gradmann Berliini Humboldti ülikoolist. Kohal oli paarkümmend inimest, sealhulgas ka üsna mitu parlamendiliiget. Arutelu tekkis kah päris elav. [L] Kaku slaidid leiab tavalisest kohast. APDEIT: Tänu isand Henrik Alexanderssonile leiab Vimeost ka [L] videosalvestuse.

Seni viimane ja suurem SH tekkis aga tagasisõidul.  Kolleeg Pärtel otsustas Kaku ikka takso peale lükata ja viimaks leidis ühe aasia selli juhitava. Parleetas pikalt-laialt en francais ja  poiss näis aru saavat.  Kakk oli päevast üsna väsinud ja nii ei märganudki, et taksojuht korralikult hotelli juurde sõitis – aga mitte Hotel des Colonies, vaid Centrale – kuna see asub rue des Colonies’il ja muidugi sai ta pikast parleetamisest hoolimata ikka valesti aru… Noh, õnneks ei teinud suurt arvet, mahapaneku koht oli küllaltki kiiresti kaardilt leitav ja natukene ka “kodule” ligemal kui parlament. Ja muidu poleks ilmselt näinud ära püha Miikaeli katedraali, mis on tõeliselt ilus pühakoda.

Linn on muidu kena, eriti uhke on muidugi parlamendikvartal. Aga paraku on miinuseks üsna kõikjal leviv räpasus ja … kerjused (europealinna kohta üllatav). Suhtumine ümbritsevasse näib olevat pigem romaanilik “elegantne lohakus” kui germaani Ordnung.  Natuke juba hakkab mõistma, miks siinmail flaamidel kopsik täis hakkab saama. Ja veel üks häda on roheluse nappus seninähtud paigus – ka lennukiga maandudes näis, et harvad ülalt nähtud metsalapid olid pigem istutatud kui vanast ajast püsti jäänud.

Seminaril

(Ititibi tahtis raportit saada, miks Kakk instituudi nõukogu koosolekul polnud. 🙂 )

Täna korraldas E-ülikooli seltskond järjekordse võrgustikuseminari, seekord teemaks autoriõigused ja pealkirjaks üsna provotseeriv “Appi! Keegi varastab mu unenäo!” (arvake ära, kelle lause see on…). Pidime seal [L] Wolli ja [L] Hansuga pärastlõunase vabade litsentside sessiooni ära sisustama. Eks sel teemal on juba jahutud piisavalt, aga kuna kuulajaskond vaheldub ja mõnele ikka veel asjad kohale ei jõua, siis tuleb aeg-ajalt üle tampida.

Kokkuvõttes läks päris kenasti. Algul rääkis Wolli Creative Commonsist, siis Kakk [L] vabast kultuurist ja WIPO mudeli ämbrisolekust ning viimaks Hans [L] avatud õppematerjalidest. Rahvale läks päris hästi peale.

Pärast istusime Hansuga ja arutasime tulevaste kursuste ja Wikiversity teemadel ning saime paar huvitavat ideed genereeritud.

Venia legendi ja eVent

Täna oleksin hommikul peaaegu unustanud, et TLÜs tuleb üks loeng pidada… Ehk siis dotsendi ametiperiood sai otsa ja uuesti kandideerimiseks nõuti avalikku loengut. Õnneks tuli aegsasti meelde ja loeng läks põhimõtteliselt kenasti (kui mitte arvestada, et kuulajaid oli kaks tükki). Slaidid on [L] siin.

Pärast aga oli TLÜ uue maja aatriumis päris huvitav sündmus – Informaatika Instituudi ja haridustehnoloogide projektide tutvustusüritus [L] eVent. Tavaliste pikkade lohisevate ettekannete asemel olid seekord kiired 5-minutilised jupid ja see toimis päris hästi. Rääkisid nii õppejõud, teadurid kui tudengid – viimane on järelkasvu silmas pidades kindlasti samm õiges suunas. Kuna tegu oli avaliku ruumiga, siis oli ka rahvast kohal. Ehk jäi mõnele möödakäijalegi midagi huvitavat kõrva.

Kursus läbi

Eespool mainitud EMIM/IMKE “Ethics and Law in New Media” sai tänasega ametlikult läbi. Paar inimest said esmaspäevani pikendust väikeste täienduste jaoks, üldiselt aga sai hinded välja pandud.

Esimese suurema täies mahus e-vormis kursuse kohta läks üllatavalt hästi. Vedas ka seltskonnaga – kokku oli jooksnud kamp segaseid häkerdisi eri paigust (rumeenlane, tšehh, kanadalanna, kaks soomlannat, kamp siinseid veel peale selle), aga kokkuvõttes kujunes hästi mõnus õhkkond. Tööle Moodle’is (loengud, foorumid) ja iganädalasele Skype’i vestlusele (kus olulisel kohal oli rubriik “weekly stupid  joke” ehk mõni Kaku räägitud napakas anekdoot 🙂 ) lisandus osade tegelastega veel Second Life’is ringikondamine. Igatahes oli täna päris kahju ära lõpetada.

Kursuse materjalid on [L] siin – hetkel on Moodle’ist ületoomine pooleli, aga mingi aja pärast on kõik loengud väljas.

Teeb mõni teine kordki…