Ei tea, kas see vaid tundub nii, aga viimase nädala jooksul on Eestimaa olnud kuidagi rahulikum. Meedia ei lärma roolijoodikute, poliitikute, baaripaavode ja muude tühikargajate ümber, inimesed näivad olevat natuke mõtlikumad. Ehk oli ka see soovkujutelm, kuid kohati oli taas tunda osakest sellest vaimust, mis iseloomustas aastaid 1987-1992. Seda aega, mil eesti rahvas suutis olla üks tervik ning nii pea kui süda olid veel paljudel õige koha peal.
Tänaseks on Lennart jõudnud Metsakalmistule, teda saatnud sõdurpoisid on seal homse hommikuni. Siis algab jälle argipäev. Kas aga eesti rahvas on midagi ka vahepealsetest päevadest õppinud, näitab aeg.