Keegi CentOS on meile sisse murdnud

Oeh. Ei tahakski selle mõtliku Lennarti-loo peale kohe uut teises toonis asja kirjutada. Kuid – Lennu ütles ka tolles saates üsna otse ja pahasti lollide inimeste kohta. Nii et ehk sobib ka.

Keegi loll [L] linnaametnik Tuttle’i-nimelisest asustatud punktist Oklahomas, Jänkistanis sai hirmsa šoki, kui avastas oma veebilehe asemel hoopis [L] sellise. Taibukas ameeriklane järeldas otsekohe, et nüüd on keegi hirmus inime tema serverisse murdnud. Ahaa, mõtles onu, – sa oled isegi oma nime ja aadressi jätnud! Ja siis said üllatunud [L] CentOS Linuxi tegijad kuulda kurja sõimu ja FBI-ga ähvardamist. Kangesti meenutab üht teist ameeriklast, kes ühelt kaugelt maalt hirmsaid sõjariistu otsima tormas…

(Mitteitikatele selgituseks – kõnealune leht oli veebiserveri poolt vaikimisi kuvatav leht, kui süsteemi pole veel midagi installitud. CentOS on Linuxi üks variante – sellel töötab muide ka Kakupesa -, mida konkreetne server kasutas, mistõttu oli lehele ka selle nimi ja veebiaadress kirjutatud. Loll bürokraat aga pidas seda lehte sissemurdnud kräkkeri tööks ja CentOS-i tolle hüüdnimeks).

Lugu ise leidub [L] siin.

Lisaks tollele eespooltoodud paralleelile meenub ka [L] üks meie oma kohalik füürer. Mõnel käib lihtsalt väljundseade protsessorist märksa kiiremini.

Apdeit 27.03 – nüüd on lugu otsapidi juba Slashdotti jõudnud. Seal toob üks kommentaator välja huvitava lingi – [L] Unskilled and Unaware. Nii et aktiivsete lollide teemal on maailmas lausa teadustki tehtud.

Apdeidi apdeit 29.03 – [L] The Register pakub lugeda mõningaid arvamusi ja hinnanguid. Eriti karm on märksõna “Tuttle” kasutuselevõtt sarnaste juhtumite kohta käiva üldmõistena (enesekriitikana tuleb öelda, et ka Elioni-afäär Kakupesaga oli natuke selle lõhnaga 🙂 Juhtub vahel).

Väike. Vaene. Ilus.

Just praegu näitas ETV sellenimelist 1998. aasta portreesaadet Lennart Merist.

Müts maha Vahur Kersna ees – nii mõjuvat ja samas niivõrd lakoonilist saadet pole kaua näinud. Ülihea kaameratöö, fantastilised loodusvaated ja minimalistlik muusika suutsid luua oleku, mida jaapanlased nimetavad wa – rahu ja harmoonia tunde. Ja kõige selle keskel üks lihtne, vana ja tark mees.

Ka sõnu ei olnud liiga palju, kuid kõik öeldu läks täkkesse. Veidi juba kulunud ning enamjaolt tõsine ja filosoofiline härrasmees rääkis sügavatest asjadest – ja siis äkki tuleb selline suur ja lai, pisikese sigadusega hakkama saanud pägaliku naeratus. Selline naeratus, nagu oli seal ka ilmselt siis, kui president oma turvameeste eest putket tegi või mõne muu markantse asjaga maha sai.

Seda saadet peaks eesti rahvale aeg-ajalt näitama. Äkki jääks mõni mõtlema ja mõni lollus tegemata.

Eli on, eli pole

Just selline “lahti-kinni” mäng on paraku käinud Kakupesa võrguühendusega juba mitu kuud. Mingid täiesti seostamatud võrgukasutajad üle Eesti ja eri provaiderite võrkudest ei saa lihtsalt serverit kätte. Paaril inimesel on ühendus müstiliselt lahti läinud – algul ei saanud, nüüd saavad. Teised ei saa tänini – ping töötab, kõik muu aga mitte (ka IP-ga ei saa kätte). Endal ei õnnestunud pikka aega ühegi sellise koha otsa kukkuda – täna aga proovisin Endla tänaval puuetega inimeste majas traadita võrku ning ainus veeb, kuhu sisse ei saanud, oli Kakupesa… Kusjuures traceroute jäi pidama Pesa-esise Elioni lüüsi (gateway) peale. Serverini pole ükski hädaline pääsenud, logides pole mingeid märke (nii et Pesa neile kinga ei anna).

Jama värk, loodetavasti leiavad Elioni sellid ikka vea üles.