Just praegu näitas ETV sellenimelist 1998. aasta portreesaadet Lennart Merist.
Müts maha Vahur Kersna ees – nii mõjuvat ja samas niivõrd lakoonilist saadet pole kaua näinud. Ülihea kaameratöö, fantastilised loodusvaated ja minimalistlik muusika suutsid luua oleku, mida jaapanlased nimetavad wa – rahu ja harmoonia tunde. Ja kõige selle keskel üks lihtne, vana ja tark mees.
Ka sõnu ei olnud liiga palju, kuid kõik öeldu läks täkkesse. Veidi juba kulunud ning enamjaolt tõsine ja filosoofiline härrasmees rääkis sügavatest asjadest – ja siis äkki tuleb selline suur ja lai, pisikese sigadusega hakkama saanud pägaliku naeratus. Selline naeratus, nagu oli seal ka ilmselt siis, kui president oma turvameeste eest putket tegi või mõne muu markantse asjaga maha sai.
Seda saadet peaks eesti rahvale aeg-ajalt näitama. Äkki jääks mõni mõtlema ja mõni lollus tegemata.