Mõtlemapanev

Hr Mihkel Mutt on varem kirjutanud uue tehnoloogia kohta ka selliseid arvamusi, millega siinkirjutaja päris hästi ei nõustuks. Seekordne tsitaat siit artiklist on aga täiesti kümnesse:

Nüüdisinimeste enamik on langemas meeldivasse ja suhteliselt kergesse orjusse. Uus eliit on see, kes ei lähe lolliks, kes kasutab küll kõike uut, aga annab endale sellest aru. Ta ei pööra tsivilisatsioonile selga, ei lähe metsa elama ega pea permanentset “eesti matust”, aga säilitab oskuse elada niihästi reaalselt kui ka virtuaalselt.

See amööbi näide on seal artiklis ka hea – aga see ei ole uus mõte. Täpselt samasugune amööb oli Matrixi filmis tegelane, kes arvas, et ta on Thomas Anderson (enne seda, kui temast sai Neo).

Aga amööbistumine on reaalne, seda näeb ka ülikoolis (aga sellest kirjutab mõni teine kord eraldi pikemalt). Lahendus ei ole millegi ärakeelamine, vaid just seesama hr Muti mainitud paralleeloskuste komplekt – aga selle eelduseks on korralik üldharidus. Ja paraku seda üha enamatel ülikooli astujatel lihtsalt ei ole.

Eelmise jätkuks

Üks tsitaat Holger Kaljulaiult, millele võiks ka ise alla kirjutada:

Ma ei hooli isiklikult paraku ammu AK käekäigust — ehkki peaks! Eesti avaõiguslik TV on kanalite arvu hiljutisest paisutamisest olenemata nimelt ammu, juba vähemalt poolteise kümnendi eest minetanud tehnilise kvaliteedi rahuldava taseme. Ja konkreetselt Aktuelle Kamera igapäevased, eriti aga pühapäevane “kommentaaride” ja põhjalikumate vaatlustega nädalakokkuvõte on intellektuaalselt küündimatute ja kitsavõitu silmaringiga inimeste pahatihti pea ajuvaba praaktoode, mis kõigest püüab imiteerida kvaliteetset uudisteajakirjandust. Mistap mina jälgin AK-d reeglina kiirkerimise režiimis, vaid aeg-ajalt ja ainult üksikuid uudistelõike tähelepanelikumalt n-ö normaalrežiimis üle vaadates.

Ehk tasuks enne aeg maha võtta ja natuke järele mõelda, kui mõni meediauuring ehmatavaid numbreid näitama hakkab…