9 mõtet “Päeva tsitaat” kohta

  1. “AI tegelik oht seisneb selles, et see laseb nõmedatel inimestel rumalaid asju palju tõhusamalt teha.”

    Minu nõmedus on siin (AI abil ja see ei olnud mitte nii kerge):
    http://lbaz6ksczp6suo5g3lvgk56ct22malucjdggntwvxgmkcuimpoa52myd.onion/

    See on üldsõna. Tegelt ma ei teagi kui nõme ma olen. Pole veel millegagi mõõta. Kas Kaja Kallase või EKRE-ga? Praegu valiks Isamaliidu..
    ChatGPT defineeris nõmedust nii:
    “Nõmedus” on eestikeelne sõna, mis viitab sageli rumalusele, tobedusele või labasusele. See kirjeldab olukordi, käitumist või asju, mis on alandavad, mõttetud või naeruväärsed.

    Nõmedus on subjektiivne mõiste, kuna see võib erineda inimese vaatepunktist või kultuurilistest tõekspidamistest lähtuvalt. See võib olla seotud nii käitumise kui ka olukordadega, mis tunduvad rumalad, ebaolulised või ebameeldivad. Nõmedust võib seostada ka ebaküpsuse, rumaluse või madala intelligentsusega.

    Tavaliselt seostatakse nõmedust käitumisega, mis on vastuolus üldtunnustatud normidega või sotsiaalsete ootustega. See võib hõlmata ebaviisakat käitumist, puudulikku mõistust või teadlikku rumalust, mis võib teisi solvata või naeruvääristada. Näiteks võib keegi teha nõmedaid nalju või avaldusi, mis on ebaviisakad või solvavad teiste suhtes.

    Nõmedus ei ole alati negatiivne; mõnikord võib see olla seotud lihtsa või lapseliku lõbutsemise, huumori või naeruga. Mõnikord võib nõmedus olla kaitsvaks mehhanismiks, et leevendada pinget või stressi.

    Nõmedus esineb erinevates olukordades ja vormides ning selle mõistmine võib olla subjektiivne. Sõna kasutatakse laialdaselt igapäevases kõnepruugis, et väljendada erinevaid olukordi, mis tunduvad rumalad, alandavad või naeruväärsed.

    Üldiselt võib öelda, et nõmedus on tunnus, mis võib olla seotud käitumise või olukorraga, mis on alandav, labane, rumal või vastuolus üldtunnustatud normidega. Sõltuvalt kontekstist võib nõmedus olla humoorikas või solvav ning see mõjutab seda, kuidas inimesed seda tajuvad ja reageerivad.

  2. Lisa: Proovi ChatGPT-s GTK3 redaktorit teha, et avada ja salvestada ja redigeerida teksti.
    Ma sain hakkama. Pärast mõningat ümbertegemist. UTF-8 ikka.

    Minul siin:
    https://ibb.co/1JRN2Jq

    1. Huvitav mõte, aga hetkel ei jõua näppida. Kui selle nädala tunnid tehtud, siis ehk. 🙂

  3. Mis saab siis, kui see ai ehk artificial idiot teeb vale otsuse ja selle tagajärjel saab keegi viga või veel midagi hullemat juhtub, siis kes vastutab? Teadlane, kes algoritmi välja mõtles? Programmeerija, kes selle kirja pani? Firma, kes selle maha müüs? Paha inimene ehk poliitik, kes sellega manipuleeris? Või veel keegi …?
    Kui me ei suuda ehk meil ei lubata tõestada e-valimiste ausust või ebaausust, siis kuidas me julgeme võtta kasutusele ai ja USKUDA, et see toimib ausalt ja parimast teadmisest lähtudes?

    1. Eks see on see kuulus Clarke’i kolmas seadus: iga piisavalt arenenud tehnoloogia sarnaneb äravahetamiseni maagiaga. Ja kui leidub piisavalt palju toruninasid, kes “ise kirjutavat masinat” ammulisui vahivad, siis jääbki see maagiaks. Kõige veidram tundub see, et nii Google’i kui ChatGPT puhul on suur hulk tegelasi, kelle jaoks ongi asjad päriselt nii, nagu nendest torudest ette söödetakse.

  5. ai möllab fb-s – kirjutasin ühe kommentaari ai kuritahtliku kasutamise kohta ja see haihtus. Kui kirjutasin kohe järgmise, et eelmine haihtus, siis see ilmus kohe nähtavale (ju siis selle mõttest ei saadud aru). Enam ei anta blokke, vaid lihtsalt osa arvamusi kaob ja uudistevoogu mida näed, näidatakse valikuliselt

    Kuidas seda nimetada? Peaks vist O r welli uuesti üle lugema

    1. Eks seda nimetatakse “mõjutamiseks” (influencing). Tegelikult on muidugi tegemist sotsiaalmanipulatsiooniga (social engineering).

      Kas isegi juba Orwelli nime peale hakkab FB tsensor tööle? No vähemalt siin blogis võib seda esialgu veel välja kirjutada – vähemalt seni, kuni järgmiste seadustega ei hakata internetiteenuse pakkujatelt ka aktiivset tsenseerimist nõudma…

      Muide, lisaks Orwellile on väga kõnekas veel üks samalaadne lugu – Kurt Vonneguti Harrison Bergeron.

      1. ai kritiseerimisel ma Orwelli ei maininud, lihtsalt kirjutasin, et ai-d saavad pahad inimesed väga pahasti ära kasutada

Kommenteerimine on suletud