… kui ahned kirjastajad ja muud sarnased ei oleks USAs oma tahtmist saanud ning autoriõiguste kestus oleks jäetud veidikegi mõistuslikesse piiridesse, sellest võib lugeda [L] sellest päris mõtlemapanevast artiklist.
Siit on väga hästi näha, et praeguseks on kogu nn autorikaitse oma algse mõtte täielikult kaotanud ning muutunud puhtakujuliseks korruptiivse äri ja poliitika vahendiks.
Mind ehmatas ükspäev kellegi mõte, et kui raamatukogu ei oleks ajaloolise traditsiooniga organisatsioon, siis tänapäeval oleks sellise organisatsiooni loomine mõeldamatu.
Välja arvatud see koht, kus me oleme interneti loonud ja seda tuleb purki tagasi toppida.
Kahjuks on sellel ütlejal raamatukogu osas täiesti õigus. 🙁
Ühesõnaga, mul on õigused mingile asjale. Siis, ühel päeval, tuleb Kakk ja teatab, et võtame need õigused ära ja laseme mind nälga surra, sest ühiskonnale on sedasi parem?
Offf: eee… trollid vä?
Praegu on ju asi sealmaal, et Sina ei saa kuidagi moodi nälga surra. Tinglikult võivad seda teha Sinu lapselapsed, kuna õigused kestavad sisuliselt nende vanaduspäevadesse välja. Sina oled selleks ajaks ammuilma loomulikku surma surnud, kui õigused ükskord otsa saavad.
Mõistlike õiguste ja teenimise vastu pole kellelgi midagi. Kui asi läheb totraks monopolismiks ja eimillegi eest papi küsimiseks, siis saavad mõned pahaseks.
Aga kui mul on firma, mis on hunniku avaldamiseõigusi kokku ostnud ja nende eest autoritele hunniku pappi ladunud?
Kui mul on IBMi aktsia, siis on mul ju õigus selle pealt “igavesti” dividende teenida. Kui mul on sisuliselt ühe autori aktsiate “kontrollpakk” siis tuleb see, üldise hüve nimel minult mingi hetk ära võtta.
Ma üritan tabada siin loogikat. Raamat on tänapärval samasugune toode nagu iPhone. On teatud põhjused, miks leitakse, et pole ilus Hiinas iPhonesid toota. Nüüd tuleb mängu oluline erinevus iPhone ja raamatu vahel. iPhone aegub millalgi, raamatuga saab (teoreetiliselt) ka 1000 aasta pärast raha teenida. Tekib õigustatud küsimus — miks peaks keegi VABATAHTLIKULT ära andma midagi, millega saab raha teenida. veelgi enam, ta on HARJUNUD selle pideva ja kindla sissetulekuga, mis sealt tuleb. Ma saan täiesti aru, et inimestel on ühed huvid ja firmadel teised. Aga ma saan täiesti aru ka firmade huvide põhjendusest.
Ahjaa, ja ära too liinuksi näidet. Liinuks on alati olnud tasuta. Kas sa suudad tuua mõne näite, kus keegi teenis mingi asja X pealt raha ja üks hetk leidis, ah, mul pole seda taha enam vaja, ma annan selle asja nüüd edaspidi tasuta ära.
Offf: esimene kommentaar – ütleks nõnda, et ühiskonna normaalseks toimimiseks on vaja, et riik leiaks toimiva tasakaalupunkti initsiatiivi premeerimise ja inimliku ahnuse ohjeldamise vahel. Esimese unarussejätmine (muude lolluste seas) iseloomustab kommunismi ja teise unarussejätmine röövkapitalismi. IMHO pole kumbki jätkusuutlik. Muide, IGAVESTI teenimise võimalust ei paku ka kõige räigem patendisüsteem, vähemalt nominaalselt mitte. Kasuliku mudeli kaitse kestus on WIPO järgi 10 aastat, patendil 20, autoriõigustel eri paigus 90 aasta kandis. Ja piiramatut kestust ei ole keegi vist isegi taotlenud.
Teine kommentaar – kogu senine intellektuaalomandi süsteem on ju sel põhimõttel üles ehitatud. Teatud aja lastakse inimesel monopoolset kasumit saada, siis aga saab see aeg otsa. Aga kui konkreetset näidet (natuke küll ka Linuxiga seotud) tahad, siis vaata näiteks http://www.zdnet.com/blog/open-source/cisco-and-twitter-join-linux-patent-protection-pool/9372
Ma ei võrdleks raamatut patendiga. Ma võrdleks raamatut tehnoloogiaga.
Hm… Millist n.ö. kaitsemehhanismi Sa siis tehnoloogia puhul kasutaksid? Või mõtled seda vabaks andmise asja – sel juhul, mismoodi tehnoloogiat kui sellist muudmoodi vabaks anda? Patent on minu arust seni praktiliselt ainus viis, kuidas tehnoloogilist lahendust monopoliseerida – või siis ka sellest monopolist loobuda.
Ma pidasin silmas seda, et raamatut ei saa võrrelda nt. iPhonega. Raamatut saab võrrelda juhtnööridega kuidas ehitada iPhonede tootmise tehas 🙂
Jah – iPhone’i kui leiutise kasutust reguleerib patendi-, raamatul aga autoriõigus (copyright). Algses postituses oli juttu viimasest, kuid probleeme on mõlemaga. Tõsi, patentide kestust pole pikendatud, ent seal on valdkonna areng nii palju kiirenenud, et aurumasina aegadel enam-vähem adekvaatne 20-aastane tähtaeg on IT-ajastu leiutiste kontekstis absurdselt pikk.