Juba mõnda aega on Kaku senine põhidistro Ubuntu teinud oma arengus väga kummalisi otsuseid – eeskätt on muidugi probleem nende Unity-keskkonnaga, mis on siinkirjutaja arust tõsine loodusõnnetus ja mida ei peaks mingil juhul trügima tavakasutaja vaikimisi töökeskkonnaks. Senini on Kakk kolinud põhi-tööläpaka tagasi lolluste-eelse 10.04 versiooni peale, aga edasine on lahtine.
Et Kakk ainus uriseja pole, näitab kõnekas fakt, et praktiliselt kogu tema varasema eluea jooksul (tulin, nägin, võitsin) Ubuntu käes olnud Distrowatchi tabeli esikoht on juba mõnda aega Linux Minti käes. Nüüd tuli mõte ka ise asi ära proovida. Alustuseks aga sai võetud mitte uus põhiversioon Mint 12, vaid hoopis LMDE ehk Linux Mint Debian Edition, mis baseerub Debiani testing-versioonil.
Peale plaadilt käivitamist pakub ekraan vaid 10 sek pärast käivitumist – menüü võiks vaikimisi ees olla nagu Ubuntul. Plaadi kontroll ja hilisem käivitamine käib tavainimese jaoks krüptilise tekstiekraaniga – hiljem leidus ka tegijate poolne selgitus, et nende arvates ei ole ükski saadaolevatest splash screenidest piisavalt hea. Olgu siis nõnda.
Peale käivitumist ette antud live-keskkond on täitsa kena. Paigaldusprotsess läheb sujuvalt, aga a) eestindus on lünklik (hiljem on valmissüsteem ses osas parem, aga jääb siiski Ubuntule alla) ja b) partitsioonide valimine pole päris intuitiivne, algaja võib seal hätta jääda. Samas kui tahta teha “puhast vuuki”, on asi väga lihtne.
Taaskäivitus – süsteem käivitub ilusti. Peamenüü on KDE-likult ebaülevaatlik – näib, et ainus arukas lahendus on pruukida kas mingit dokki või ikoone (töölaual või ribal). Positiivne asi on aga juhtpaneel, mis on hea struktuuriga (meenutab veidi Mandrake/Mandriva/Mageia samalaadset asja) ja sisaldab mitmeid kasulikke juppe – hea liigutus on näiteks varundaja (mintbackup) ja tulemüüri sättija (gufw) juhtpaneelil. Võib-olla mõnel juhul on ka domeeniblokeerija (mintnanny) abiks. CCSM on kohe juhtpaneelil, ent aknavahetaja puudub (ring ja shift switcher) ja hoolimata kuubiku sisselülitamisest see tööle ei hakka – uurima hakates selgub, et NVidia graafika 3D-efektid ei tööta (kummaline, arvestades Minti üht peamist müügiargumenti “kõik töötab otse lambist”). Võrk ja heli töötavad ilusti.
Jõuamegi vajalike kohanduste juurde. Puudub Ubuntu laadis lisadraiverite valik. Synaptic võimaldab aga paigaldada nvidia-glx -paketi (Synapticus on mõned stringid vale kodeeringuga, täpptähtede asemel tuleva küsimärgid). NVidia draiveri käivitamiseks:
* paigalda pakk nvidia-glx koos sõltuvustega
* paigalda nvidia-xconfig
* sudo nvidia-xconfig
* taaskäivita arvuti
Vaikimisi ei käivitu ka Compiz. Selleks tuleb luua fail .gnomerc , kirjutada sinna rida export WINDOW_MANAGER=/usr/bin/compiz ja käivitada X uuesti (või restartida). Ja Kaku lemmik-aknavahetaja, Compizi Ring Switcheri sai peale paki compiz-fusion-plugins-main paigaldamise ja RS sisselülitamise järel CCSM-ist.
LibreOffice’is puuduvad Windowsi kirjastiilid – lisada saab pakiga ttf-mscorefonts-installer. Ja eestikeelseks saab oma kontori pakkide libreoffice-l10n-et ja libreoffice-help-et paigaldamisega.
Summa summarum: kui ei pelga väikest mutrikeeramist, on LMDE-st võimalik täiesti korralik Linuxi töölaud saada. Idee poolest on mutrikeeramine ühekordne, kuna LMDE kasutab rolling release’i ehk fikseeritud väljalaskeid pole ja uuendatakse jooksvalt. Kuna aga Debian testing siiski aeg-ajalt pidi katki ka minema, siis võib tekkida vajadus ka hiljem natuke torkida.
Debianil põhinemine tähendab, et LMDE on ikka spetsialisti distro. Ise kasutasin Mint 12, aga Gnome’i lastehaigused viisid selleni, et panin prooviks otsa Akademy jaoks soojendust tehes KDE. Töötab küll ja muretum kui kodune Gnome, isegi Gnome’i põhisel väljalaskel. Lauaarvutis elab aga endiselt Mint 11 ja seal miski niipea muutuma ei hakka, olen rohkem rahul.
Njah… minagi näitasin Ubuntule sõrme. Kaasale läks Mint (11 tol hetkel) ja endale Debian testing. Peaks ütlema, et kui Mint oli üllatuste vaene, siis debian testinguga olen positiivselt üllatunud. Oluliselt paremini toimivad asjad out-of-the-box kui viimati kasutades. Ja Gnome3 (mis mulle meeldib) ka automaagiliselt peale tuli… lausa lust ja lillepidu.
Töölaualinuxil on minu silmis praegu selline maailmadevaheline aeg. Kõik süsteemid said nii valmis, et progejad lõhkusid nad sünkroonis laiali ja ilusaid lahendusi ei paista kuskil. LMDE juures häiris mind see, et ta ei sõbrustanud rauaga sugugi nii hästi kui oleksin tahtnud.
Proovisin mingeid Mint’i LiveCD’sid, ei situnud mulle, oli midagi, mis ei meeldinud. Praegu olen juba mitmendat kuud (ront-) läpakas istuva OpenSUSE’ga rahul.