Läpaka hiireprobleem

Vanal teenekal Vostrol tekkis Mint 22.2 mingist uuendusest alates probleem “magamajäämisega” – tihti leidsin laua juurde tulles, et kinnipandud läpakas on “üles ärganud”, kinnise kaane tõttu end üle kuumendanud ja lukku läinud. Aitas ainult toore jõuga (8 sekundit voolunuppu) taaskäivitamine.

Kohe õiget lahendust ei leidnudki – aga viited juhtisid sinnapoole, et süüdi on laual istuv Bluetoothi hiir, mille kogemata liigutamine magava masina üles ajas. Lahendus leidus siit – endal oli seesama Logitech Unified Receiver, mis lehel esimeses näites (ainult tootekoodis oli b asemel f). Arvata on, et mitmetel juhtudel tasubki vastavalt ühe teise kommentaatori soovitusele lülitada äratamisest välja kõik USB-seadmed – sel juhul tuleb lihtsalt ATTR-osad ära jätta.

Süsteemiuuendus: Linux Mint 22

Enne õppeaasta algust tuli enda kodused arvutid uuele süsteemile viia (praegu on kujunenud nii, et kõik tööarvutid on Minti peale jäänud).

Esmalt muidugi varukoopiad ja uuendused. Etteruttavalt: unustasin Firefoxi järjehoidjad salvestamata ja pidin need üsna ümbernurga taastama. Võttis aega, aga tehtud sai. Alustasin lauaarvutitest ja jätsin läpaka kui kõige tähtsama viimaseks. Ega’s midagi, mintupgrade käima.

Esimesena lõpetas arwen (veel omaaegse IT kolledži päritolu HP lauamasin, kasutusel videosuhtluseks ja “sõprade arvutina”, kui keegi tahab külla tulles midagi teha). Veidral kombel suutis peale restarti joosta kinni nii hiire kui klaviatuuri – recovery mode aitas välja, pärast seda oli veel vaja paigastläinud lahutusvõime korda sättida ja – tehtud!

Teisena elrond (natuke uuem HP Steami, Spotify ja kergema multimeediumi jaoks). Täiesti veatu uuendus, kõik jäi paika.

Viimaks aragorn ehk enda läpakas. Sinna on igasugu värki paigaldatud ja uuendus jäi kinni kunagisest katsetusest pealejäänud Postfixi taha. Install seisma, Postfix maha, apt’iga seis paika ja uus mintupgrade.

Üldiselt väga hullu ei olnud – katki läks ID-kaardi värk, TTÜ-s kasutatav Fortineti VPN ning miskipärast tiriti maha Cairo-Dock (samas Compiz, WiFi, heli jms, samuti kohalikud serverid jäid kõik tööle). Mõnevõrra totter oli Firefoxi totaalne uuendus, nõuti uue profiili tegemist. Ja nagu kiuste olid ka järjehoidjad kadunud.

Nuhkisin Firefoxi kataloogis ja leidsin ./mozilla/firefox/mwad0hks.default/bookmarkbackups alt hunniku .jsonlz4-laiendiga faile.  Tuli paigaldada paar juppi (apt-get install lz4 lz4json), tekitada käsuga lz4jsoncat algsefailinimi | jq > uuefailinimi uus .json-fail ning importida see Firefoxi. Täitsa toimis.

Kokkuvõttes läks siiski üsna libedalt. Järgmise nädala lõpus peaks avanema Ubuntu serveri uuendus 24.04 peale, siis saab Kakupesa ka ära uuendada. Võib tähendada poolt tundi – või täispäeva tööd, kui midagi peeti läheb…

APDEIT 09.09: Üks jama jäi siiski üles (aga see ei ole otseselt vist uue Minti viga): peamine uudiseallikas Liferea lõpetab peale uuendamist ca 10 sekundiga töö segmentation fault’iga. Liferea on kogu aeg olnud lihtne ja kiire, aga räigelt ebakindel asi – paraku kasutatakse tänapäeval vist RSSi ja Atomit nii vähe, et head ja töötavat alternatiivi on raske leida. Õnneks on voonimekiri (OPML) alles – ootan mõne aja (ehk loksub ise paika) ja proovin uuesti. Seniks panin peamised uudisevood meilide juurde Evolutionisse (kust nende kasutamine tegelikult kunagi algaski).

APDEIT 2: Tänase Evolutioni uudisevoogude osa on kahjuks kohmakas, võtsin ajutiselt kasutusele QuiteRSSi – on küll KDE/Qt rakendus, aga töötab üsna kenasti ja välimuselt Lifereast väga ei erine. Hiljem, kui Liferea korda tehakse, võib tagasi kolida.

Läpakauuendus: Mint 21

Otsustasin riskida ja peamise töömasina kohe mõne päeva pärast peale Mint 21 väljatulemist ära uuendada, et augusti keskel jälle tööle minnes oleks see asi päevakorrast maas. Mõned muljed:

* Seekord tegin kogu ketta puhtaks – ligi terabaidise kodukataloogi edasi-tagasi pumpamine võttis aega… no ikka korralikult.
* Muidu üsna lollikindlal Minti paigaldussüsteemil on endiselt nõrk koht alglaaduri paigaldamise juures. Eelmise versiooniga selgus, et see toimis ainult ilma võrguühenduseta paigalduse korral, muidu anti päris paigalduse lõpus fatal error ja visati välja. Seekord tekkis samas kohas jälle jama ning võrgu eemaldamine ka ei aidanud – selgus, et paigaldussüsteemile ei meeldinud kahe ketta (SSD ja HDD) tähiste järjestus (kumb on sda ja kumb sdb) ning alglaadur tuli paigaldada hoopis tagumise ketta algusse.
* ID-kaardi paigaldusskript ei tundnud (üsna ootuspäraselt) verivärsket süsteemi ära ja viskas paigaldusest välja. Tuleb install-open-eid.sh paigaldusskript mingis redaktoris lahti teha ja lisada Linux Minti juures  (rida 167) “case $release in” järele uus plokk – kopeerida 20. versiooni kolm tekstirida selle ette 21. versiooniks ja asendada Ubuntu versiooninimi focal uue jammy-ga.
* Pärast ülaltoodud pisikest häkki läheb ID-kaardi paigaldus kenasti, aga peale restarti enam asi tööle ei hakanud. DigiDoci tööriist oskas aga vea ära öelda: pcscd ehk ID-kaardi taustatarkvara ei pandud miskipärast arvuti käivitamisel tööle. Vea lahendab käsurealt sudo systemctl enable –now pcscd.service (ühekordselt, pärast hakkab asi kenasti tööle).
* Minti vaikimisi ekraanipilt 14″ ekraani ja 1920 x 1080 lahutusvõime juures on nõrgema nägemisega inimestele endiselt liiga kribu. Lisaks veebilehitseja jt rakenduste suurendusfaktorile tuleb väänata ka menüüs “Välimuse” all “Kirjatüüpide” sakis olevaid kirjastiile (panin 14-punktiseks) ja seal omakorda “Üksikasjade” all olevat DPI väärtust (keerasin 96 pealt 104-le).
* Varem kasutasin sisselogimisel “vana kooli” GDM/MDM sisselogimist Moria värava kujundusega. Nüüd aga sobitasin väravapildi vaikimisi sisselogimisekraaniga ja nägi peaaegu sama välja.

Aga üldiselt näib uus Mint olevat täiesti korralik tööriist. Compiz enda efektidega, Cairo-Dock jms “tilulilu” töötab ka kenasti.

Läpakauuendus

Täna hommikul andis läpakas Mint 19 teada, et ametlik uuendus 20 peale on saadaval. Riskisin ja proovisin kohe ära teha (enne tegin Timeshiftiga igaks juhuks süsteemitõmmise ka, juhuks kui midagi metsa läheb).

Võttis aega ligi tunni, aga siiani tundub küll, et kõik sõitis nagu mööda raudteed – täpselt etteantud suunas. Kaku põhiläpakas on pealegi mõnevõrra ebastandardse tarkvaravalikuga – mõned kohalikud serverid on peal, töölaud on Compizi ja Cairo-Dockiga. Kõik uuenes kenasti – seni ainus märgatud pisiasi on Compizi aknavahetaja (Ring Switcher), mille uuendus välja lülitas, aga piisas sätestest uuesti sisselülitamisest. Huvitav, et samas jäi Compizi “keerlev kuubik” ehk töölauavahetaja tööle.

Esialgse pildi järgi tuleb Minti tegijatele kõva kompliment teha.

Veider puuk

Installisin eile ühele HP läpakale esmakordselt uut Linux Mint 19-t. Muidu oli paigaldus üsna tavapärane, aga lõpus tekkis tõrge – alglaaduri paigaldamine ebaõnnestus ja seega kogu kupatus tööle ei hakanud.

Otsisin ja katsetasin mitmeid asju, ikka sama häda. Viimaks leidus lahendus siit – paigaldus tuli teha offlainis ehk võtta võrk tagant ära. Probleem kadus…

Ehk aitab mõnda, kes sama veidruse otsa satub.

Linux Mint 18 ja ID-kaart

30+ lugude järgmist osa kirjutades sai paigaldatud Linux Minti järgmine versioon. Ubuntu 16.04 LTS Xenial Xerus on juba aprillikuust saati väljas, sellel põhinev Mint 18 aga on hetkel veel beetastaadiumis. Kõik muu näib töötavat ilusti.

Eesti ID-kaardil on isegi vajalik pakk (esteid) varamutes täiesti olemas, aga paigaldus takerdub sõltuvuste taha ega õnnestu. Seega tegin hädapärase lahenduse: muutsin ametliku skriptifaili paar rida ära (lõpust 187. realt – versiooninumbri 17-lt 18-ks ja trusty xenial-iks; minu failiversioon on saadaval siit).

Lahendus seega:

  • Paigalda Chromiumi veebilehitseja (Firefoxi kummitab juba pikka aega ID-kaardi juures probleem turvaühenduse sisseseadmisega) – paigalda chromium-browser ja soovi korral ka tõlkepakk chromium-browser-l10n (kui soovid eestikeelset lehitsejat).
  • Laadi alla kas minu skript või ametlik ja tee ise vastavad muudatused (vt eespool).
  • Ava terminal, mine allalaadimiste kataloogi (cd Allalaadimised) ja käivita skript (minu skripti puhul käsuga sh install-open-eid_LinuxMint18.sh).
  • Vajuta kaks korda Enter-klahvi – esiteks seal, kus öeldakse “Press Enter to continue, CTRL-C to cancel” ja teiseks seal, kus tuleb “Do you want to continue? [Y/n]” – nende vahepeal küsitakse tõenäoliselt ka parooli (kuna paigaldus toimub haldusrežiimis).
  • Kindluse mõttes tee arvutile taaskäivitus.

Linux Mint 17

Uus versioon tuli eelmisel nädalal välja, nüüd sai ära uuendatud.

Seni on Linux Mint (erinevalt Ubuntust) soovitanud iga versiooniga puhta installi teha. Huvi pärast aga sai soovitust eiratud ja tehtud läpakale kõige lihtsam ja robustsem uuendamine:

  • muudetud terminalist ära distro koodnimed /etc/apt/sources.list.d failides – petra asemele qiana (Mint) ja saucy asemele trusty (Ubuntu)
  • apt-get update
  • apt-get dist-upgrade
  • apt-get upgrade

Tulemuseks oli… praktiliselt täiesti töökorras süsteem. Mõned pisipuudused olid:

  • Evolutioni puhul jäid mõned paigalduspakid “rippuma” (held back) – võtsin Evolutioni maha ja paigaldasin PPA-st uuesti (õpetus on [L] siin). Rangelt võttes ei oleks seda isegi tingimata vaja olnud.
  • Eesti keele tugi tuli keelesätete alt uuesti lõpuni peale lasta.
  • ID-kaardi tarkvara tuli uuesti paigaldada.

Ja oligi kogu lugu. MATE ja Compiz 3D-efektidega, Cairo-Dock, kohalikud serverijupid, heli, võrk (VPN-ide ja muuga) – kõik töötas nagu enne.  Ma kahtlustan, et tänapäeva Windowsi uuendamine on tunduvalt suurem keemia…

 

Süsteemiuuendus: Mint 16

Viimaks oli aega ka läpakas ära uuendada. Väga suur uuendus see ei ole (lihtsalt enamiku tarkvara versiooninumbrid on edasi läinud), aga vähemalt paralleelne Ubuntu versioon (13.10) näis varasematega võrreldes veidi stabiilsem.

Üks pisike puuk ka – Evolution jäi peale uuendust ingliskeelseks, hoolimata muu süsteemi maakeelsusest. Ümbernurgalahendus leidus netist: tuleb minna tõlkefailide kataloogi /usr/share/locale-langpack/et/LC_MESSAGES ning seal luua sümbollingid Evolutioni kahe faili jaoks, andes terminalist käsud sudo ln -s evolution-3.6.mo evolution-3.8.mo ja sudo ln -s evolution-data-server-3.6.mo evolution-data-server-3.8.mo. Tegijate lohakusviga, aga vähemalt annab lahendada.  Loodetavasti tuleb kevadine pika toega versioon korralik – tavaversioonide toetus on Ubuntul ja Mintil nüüd nii lühike, et lihtsam on jääda suuremalt uuendama kahe aasta tagant.

APDEIT: Tegelikult oli siiski üks jama veel, RSSOwl ei tahtnud taas korralikult käima minna. Lahenduse leidis [L] siit.

 

Kolisin Minti peale

Linux Mint on uus Ubuntu.  Vähemalt peaaegu.

Nad on tabanud suht kümnesse mõlema nende kasutatava keskkonnaga – päris uue Cinnamoni ning vanast GNOME 2-st “forgitud” MATE-ga.  Pärast kõike seda jama töökeskkondadega ja viimaks sunnitud jäämist Ubuntu “Classic GNOME” peale tuli tublisti testida iga võimalikku varianti. Viimaks leidus lahendus – 64-bitise Linux Mint 13 Maya MATE versiooni testitulemused Dell Latitude E5420-l:

* Vana hea GNOME 2 keskkond – paneel on täiel määral kohandatav, mitte GNOME 3 Androidi-laadne poollukus variant.
* Paneelividinaid on tublisti enam kui GNOME 3 Classicul.
* Sisselogimishaldur MDM on sisuliselt vana hea GDM oma algsel, kohandataval kujul. See tähendab, et väikese triviaalse kohandamisega (vt allpool) on kasutatavad kõik vanad GDM_nimi.tar.gz -vormingus kujunduspakid. Kakk sai enda vana Moria värava tagasi, jess! Pedo mellon a minno…
* Vanad GNOME 2 kujundusteemad on üldiselt kõik kasutatavad. Samas tuleb olla ettevaatlik mõnede rakendustega, mis on juba jõutud ära “kolmestada” ja mille välimus vanade teemadega koledaks jääb (Evolutioni meiliklient on kahjuks üks neist).
* “Otse karbist” on olemas mitmed lisad, mis Ubuntule tuleb eraldi paigaldada.
* ID-kaardi tarkvara kogukonnavariant töötab Ubuntu paigaldusjuhiste järgi, projektor töötab “lambist” nagu uuel Ubuntulgi.
* Kogu kupatus on nähtavalt kiirem kui Ubuntu Classic GNOME.

Kõrvalepõikena: Cinnamon on uutest GNOME 3 põhistest liidestest kindlasti kõige mõistlikum, ent siiski eelistaks MATEt. Muuhulgas ka seetõttu, et MintMenu ehk nende vaikimisi peamenüü on suht sarnane KDE omaga ning tolle menüüsüsteem on Kakule tõsiselt vastukarva. MATE võimaldab selle suht kergelt tavapärase GNOME’i menüüga asendada.

Märkused ja pisiprobleemid:

* Üks tõsisem oli mõnda aega probleem sellega, et MATE ei võimaldanud korralikult kasutada Compizi töölauaefekte, nende sisselülitamisel kadusid akende päised ära. Lahenduse leidsin kusagilt netist, hetkel aadressi ei mäletagi  – Compizi häälestusfail /home/kodukataloog/.config/compiz/compizconfig/Default.ini tuleb asendada [L] uuega (panin igaks juhuks selle ka Kakupessa üles). Peale X-i restarti (võib ka masinale teha) töötab ilusti (juurde tuleb paigaldada seadistuspakk compizconfig-settings-manager).
* Paigaldamisel tuleb olla ettevaatlik kettajaotiste juures – kui seal “Olgu” vajutada, paneb paigaldus kohe ajama, Ubuntu stiilis kinnitusekraani ei ole!
* Mint 13 ei kasuta ilusat käivituspilti, ekraan on must alglaadurist  kuni sisselogimisakna avanemiseni. Mõne algaja võib see ära ehmatada.
* Seni dokina kasutatud AWN tahtis miskipärast ka Unity-nimelise koleduse paigaldada. Cairo-Dock seda ei tee, seega läksin tagasi selle peale. Muidugi ei ole Unity paigaldamine midagi täiesti jubedat, nii et AWN on samuti variant.
* RSSOwl (Kakk  peab ju RSS-i juba nime pärast sellega lugema!) hakkas paigaldamisel jaurama (pole vaid Minti probleem, seda esineb mujal ka). Lahendus on [L] siin.

Vanade GDM-i teemade kohandamine käib nii:
* paki teema kuhugi sobivasse kohta lahti.
* nimeta fail GdmGreeterTheme.desktop (või vahel GdmGreeterTheme.info) ümber MdmGreeterTheme.desktop’iks (loogiline ju).
* sama faili sees muuda avareal kantsulgudes olev GdmGreeterTheme MdmGreeterTheme-ks.
* paki teema uuesti kokku (jälgi, et pakiksid koos kataloogiga!).

Peale seda võib peamenüüst Sisselogimisakna alt selle kasutusele võtta (täpselt nagu vanasti GNOME 2-s).

Seni toimib kõik laitmatult – kui nii jätkub, siis on taas olemas üks süsteem, mida algajaile julgeb paigaldada. Mint 13 on sarnaselt Ubuntuga LTS- ehk pika toetusega versioon, nii et mõneks ajaks võiks asi hooleta olla. Ja vaba tarkvara on taas end tõestanud – mingi süsteemi tegijate halvad otsused ei sunni kasutajat nende all kannatama.

APDEIT: Musta käivitusekraani vastu leiab rohtu [L] Minti kujundusportaalist, seal on ka muid võimalusi enda süsteemi välimuse muutmiseks.

Minti testimas 2: Kakk teeb kakast kakku

Absoluutselt nõus Jaagupi kommentaariga eelmise postituse juures – töölaua-Linux oli täitsa heas seisus, siis aga arvasid tunamullu korraga kõik arendajad (või langesid nad mingisuguste kahe kurja Steve’i surmakiirte mõju alla?), et asi on liiga valmis ja keerasid kõik koos seisu radikaalselt pange.  Aga täna Minti testimist jätkates – nüüd siis juba põhiversiooni, Mint 12-ga – saavutasin töö juures lauamasinas üllatavalt suurel määral lolluste-eelse tulemuse.

Hea oli, et niipidi sai testitud – LMDE enne ja Mint 12 pärast. LMDE on ikka päris tublisti toorem – Mint 12 näitas Ubuntu tugevaid külgi ilma saasta kaasa toomata. Draiverite paigaldamine, uuendused…  Peamenüü on selgem, piiratud draiverid tuntakse ära ja pakutakse paigaldust (dialoog on aga ingliskeelne – tõlkeauk). Draiveri paigaldaja viitab selgituses Unity töölauale, mida Mint aga ei kasuta (oleks võinud teksti ära muuta). Uuendusi pakutakse automaatselt (tõsi – ühes kohas tekkis küsimus, kumba versiooni ühest failist kasutada – ja seal oli taas kord täpitähtede kodeering metsas).

GNOME 3 on oma pläraka ikoonimenüüga endiselt üsna sea-seljas-sadul, ehkki Mint oskab ta natuke tagasihoidlikumasse rolli suruda. See-eest aga on Mint 12 välja käinud veelgi parema traditsioonilise lõhnaga lahenduse, mida ehk isegi võiks soovitada uueks tavalise inimese no-nonsense -töölaua standardiks (100% kindlusega ei julge veel väita, peab rohkem katsetama). MATE on GNOME 2 koodist hargnenud uus töölauakeskkond, mida saab häälestada täiesti võrreldavaks vana GNOME’iga, ent kasutada seejuures uuemaid tarkvarajuppe.

Selleks tuleb:
* paigaldada compizconfig-settings-manager koos sõltuvustega ja compiz-fusion-plugins-main ning tuunida CCSM endale meelepäraseks
* avada Eelistuste menüüst Käivitatavad rakendused ja lisada rakendus compiz –replace
* logida välja või restartida arvuti (Ubuntu kombel on ka M12-s Ctrl-Alt-Backspace välja lülitatud, selle saab tagasi panna klaviatuuri valikute alt)
* uuesti sisse logides valida sessiooniks MATE (ja jättagi see edaspidi nõnda)

Soovi korral võib kasutada Kaku töölauaeelistust:
* paigaldada pakid avant-window-navigator ja awn-settings koos hulga sõltuvustega.
* lisada Käivitatavate rakenduste alla avant-window-navigator (või teine variant – käivitada see sama käsuga terminalist ja teha selle seadistuste juures linnuke kasti “Käivita AWN automaatselt”.
* tõsta Minti alumine tööriistariba ekraani ülaserva (põhimõtteliselt võib ka üldse ära võtta – aga ülaserva ribale saab ikoonidena mõningaid selliseid haldustegevusi lisada, mida põhimenüüsse teiste sekka panna ei tasu).
* akende vahetamiseks kasutab Kakk CCSM alt Ring Switcherit ja töölaudade vahetamiseks keerlevat kuubikut.

APDEIT 05.01: [L] üks ekraanitõmmis saadud tulemusest.

Üks siinkirjutaja jaoks suhteliselt elutähtis asi, mida tuleb edaspidi MATE juures läpaka peal katsetada, on projektori toetus. Kõige muu kõrval rikuti ka see vahepeal täiesti ära, nii et loenguid pidava õppejõu jaoks ei olnud enam mingit võimalust. Praegu 10.04 peal piisab eraldusvõime mahakeeramisest 1024×768 peale ja (Delli puhul) Fn-F8 vajutamisest, loodetavasti on MATEl sama võimalus alles.

Väga loodaks, et MATE jõuab järgmise Ubuntu LTS-versiooni koosseisu. Siis oleks jällegi hulk aega võimalik arendajate loomingulistest lollustest kaarega mööda minna.