Kui ühtedel on häda, siis teeb see häda ka teistele.
Jutt käib muidugi lindudest, kes puude otsas pesitsevad ja koduse väljakäigu saadused otse pesadest samade puude alla pargitud autodele selga kupatavad. Kaku Sinine Kass seisab suure kase all (hea parkimiskoht, pealegi ei ole viimasel ajal enam maja ümber pea üldse vaba parkimisruumi jäänud) ning sealt ülevalt tuleb ikka… kõvasti. Kohati on tunne, nagu lehmad ikkagi lendaksid. Pidevalt pesulas käia läheks kalliks, nii tuleb välja minnes sooja vee pudel ligi võtta ja enne sõitmahakkamist natuke harjatööd teha.
Kakk Siiber kirjutas kõige selle peale nõnda:
Lendavate autoreostajate töölaul
Suurem julk
väiksem julk
mõlemaid on paras hulk
Roojarahe lendu laske
Lend on kerge
julk on raske
kaske kaske kaske
APDEIT 26.07: tekkis mõte see ka Vitale Taanimaale saata. Seega Owl MacDamper ja ingliskeelne variant:
Work Song of Flying Carfoulers
Bigger poo,
smaller poo –
we will throw them both at you.
A hail of dung we shall discard –
flight is gentle,
hit is hard.
Avoid the trees, you damn retard!
Saegu puud või vajalikud oksad maha. Kaua sa kannatad. Mingi luba peab kindlasti taotlema ja saag sisse.
No Nõmme tingimustes seda luba vist ei antaks. Ja kui antakski, siis vist käsi ei tõuse seda ilusat puud lõhkuma. Kõige hullem roojahooaeg on vist möödas ka, viimased nädalad on auto puhtamaks jäänud.
Pealegi, vaat kui hea inspiratsiooniallikas. 😀
Mul sittusid varblased väravapeal tabale ja väravalingile, ma panin ereda kunstlille traadiga rippuma selle kohale. Rohkem pole sittunud.
Pane eredavärvilne kunstkakk suvel oksale. Ehk linnud pelgavad.
See kõlab päris lõbusa lahendusena. Peaks järgmisel aastal täitsa proovima. Aga äkki ehmatab naabrid kah ära, kui miski kirju peletis puu otsast aknasse vahib…