Häkker või see teine?

Kirjutasin selle võrdluse esmalt inglise keeles enda ingliskeelse blogi jaoks. Aga sinna tahaks kokku panna põhjalikuma jutu, panen need pähekaranud mõtted siis esialgu maakeelsena siia.   Mõtted tulid nii mõne eelneva postituse põhjal (näiteks too USA artikkel ülikoolide kriisist kui ka ITK õppekavaarutelu – esimene punkt pärineb sealt) kui ka paari viimase nädala kogemustest õpetatavatel kursustel. Et mitte poliitkorrektseid lugejaid ehmatada, kasutan tolle teise tegelase kohta akronüümi ITN.

OK, tegemist on lahterdamisega ja mõnevõrra lihtsustatuga pealegi. Aga ehk annab mõnele mõtteainet (eeskätt just selle nurga alt, kumba sorti kodanikke tuleks Eestis ette valmistada). Niisiis…

Kui järjekordne pointy haired boss ütleb mõne ülesande kohta “Olgu tehtud!”, siis
* ITN küsib “Mis ajaks?”
* häkker küsib “Mille jaoks?”

Koolist tahab
* ITN hetkel vajatavaid kutseoskusi
* häkker tarkust ja teadmisi

Töökohal hindab
* ITN palganumbrit
* häkker vabadust ja loovust (palganumber kujuneb selle tulemusena ise)

Töö juures on
* ITN-il ülemused ja alluvad
* häkkeril kolleegid

Mitte-IT inimestega suheldes näeb
* ITN dambjuusereid
* häkker potentsiaalseid kaastöölisi

Teisi õpetades
* tahab ITN luua täpseid koopiaid iseendast
* tahab häkker panna inimesed omaenda peaga mõtlema

E-õppe all mõtleb
* ITN WebCT-d/Blackboardi
* häkker Võrku

Vabast tarkvarast rääkides
* ei saa ITN aru, miks peab oma asju tasuta jagama
* teab häkker Linuse seaduse mõlemat tähendust

Virtuaalmaailmades näeb
* ITN mänguasja
* häkker teenuseplatvormi

Kuuldes sõna “intellektuaalomand”,
* ITN mõtleb “Kui palju ma võlgnen?”
* häkker mõtleb “Kaua see jama veel kestab?”

Litsentside osas on
* ITN võhik ja uhke selle üle
* häkker lugenud Windowsi EULAt, tunneb CC-d ja eristab GPL-i BSD-st

Loomariigis oleks
* ITN koer
* häkker kass

Mõttemalliks on
* ITN-il  kohusetundlik nüridus (dutiful dullness)
* häkkeril mänglev tarkus (playful cleverness)

26 kommentaari postitusele “Häkker või see teine?”

  1. Oudekki ütleb:

    Kusjuures, seda jaotust saaks tegelikult laiendada kõigile erialadele…

  2. Kakk ütleb:

    Oudekki: Aga seda ju Hacker-HOWTO ütlebki. 🙂 Häkker on mõttemall, mis on esmalt defineeritud IT-maailmas, kuid esineb täiesti ka mujal.

  3. Marika ütleb:

    Ehh, Kakk, tegid selle kirjatükiga mu päeva paremaks 🙂 Tänud.

  4. Kakk ütleb:

    🙂

  5. Kadri ütleb:

    Terased tähelepanekud!

  6. Kakk ütleb:

    Tervitused Kadrile Poolamaale! 🙂

  7. RQ ütleb:

    Võttis muigama küll. Olen 3 aastat töötanud situatsioonis, kus minu kolleeg ja ülemus moodustavad väga eheda “ITN” dünaamilise duo ja mina ilmselgelt etendan siis n.ö. “häkkeri” rolli. Kusjuures kolleeg oli oma “ITN” põhise mõttemaailmaga täiesti omal kohal. Kõiksuguseid rutiinseid ja kordustnõudvaid tegevusi suutis ta täita imekspandava korrektsuse ja tulemuslikkusega. Loomulikult eeldusel, et teda eelnevalt ülima täpsusega “programmeerida”. Lühidalt siis “programmeeritav” kolleeg, kelle eesmärgiks oli ära teha kõik see, mis minu jaoks oleks olnud lihtsalt resursi raiskamine (ehk siis minu raiskamine). Mees omal kohal! Puhtalt “ITN” põhine ülemus on aga paras tuumaõnnetus, kes suudab uskumatult lühikese ajaga terve laeva karile jooksutada. Minu kogemuste põhjal on kriitilise tähtsusega, et juhtivas rollis olev isik ei kalduks kumbagi äärmuse poole vaid suudaks kuskil nende kahe mõttemudeli vahel balansseerida ning tiim ise koosneks nii “häkkeritest” kui ka “ITN” tüüpi tegelastest.

  8. Kakk ütleb:

    RQ: Lahe näide. 🙂

    Aga nagu ma tolle eelmise postituse kommentaarides ka ütlesin – madalama astme, rutiinseid ülesandeid täitvaid inimesi on kindlasti ka vaja (iseasi, kas nende mõttemall peab ikka päris ITN-i oma olema). Aga selliseid alalhoidlikke, nullinnovaatilisi tegelasi peaks koolitama kutseharidussfäär. See aga on Eestis peaaegu maha suretatud ning nüüd suure hädaga üritatakse muuhulgas ka rakenduskõrgkoolidest ITN-ide kombinaate teha. Ja ülemuse kohal ON puhastverd ITN tõsine katastroof (Peteri printsiip elusal kujul). Enamasti tabatakse see ka ära ning need inimesed lihtsalt ei jõua eriti kaugele.

    Praegu on siin nende kirjutiste taustaks olnud üha enam süvenev tunne, et meie tööandjad on üsna lühinägelikud. Tahetakse kiiresti saada mingite kindlate, tänasel päeval in olevate kutseoskustega spetsialiste (konkreetse keele progejad, konkreetse süsteemi administraatorid) – tööandja saab oma ressursi kiiresti välja lüpsta ning teda ei huvita, et kiirtoidustiilis ettevalmistatud töötajal mõne aja pärast maakera alt ära keerab ja tema omal ajal “popp ja noortepärane” ettevalmistus suures osas kraanist alla lastakse… Lihtne näide on igasugu kontoritibid, kes MS Office 2007 peale hirmsasti undama panid – kasutajaliides oli ju teistmoodi ning nende “vali see ja kliki siia”-stiilis ettevalmistus polnud seda ette näinud.

    Olukordi, kus tööandja investeerib sihipäraselt töötaja oskuste süvendamisse ja laiendamisse, on üsna raske leida – pigem näib valitsevat mentaliteet “no mis ma tast koolitan oma raha eest – õpib ära ja põrutab teise firmasse tööle või hakkab palka juurde tahtma”. Tegelikult on ilmselt oma osa ka üldises (äri)kultuuritasemes.

  9. toivo ütleb:

    “Virtuaalmaailmades näeb
    * häkker teenuseplatvormi”

    hmm. näiteks?

  10. Kakk ütleb:

    Vt näiteks erinevaid asju siit: http://beardo.itcollege.ee/index.php/MUVE_projects

    Enda kogemuse järgi annab platvormi mõõdu välja ka OpenSim. Isegi Second Life (sisuliselt sama tehnoloogia, ainult ühe firma kontrolli all) on palju enamat kui mäng.

    Ise ennustaks küll, et ca 5-10 aasta pärast on meil päris palju asjad selles suunas liikunud (ühe eelneva sammuna võiks vaadelda Java ja Flashi tulekut omaaegse staatilise veebi peale).

    Konkreetse punkti mainimine tuli eeskätt kogemusest mõningate inimestega, kes minimaalsest muljest väga absoluutseid järeldusi tegid. Umbes nagu too india lugu viiest pimedast mehest, kes elevanti eri kohtadest katsusid ja pärast vaidlesid, kas elevant on köie, vooliku, samba, mõõga või linnamüüri moodi…

  11. Offf ütleb:

    Njaaa… eks sellised nimekirjad ole alati veid vildakad ja “puhast” ITNi ja “tõupuhast” äkkerit on raske leida.
    Enda kohta leidisn nii äkkeri kui ITNi punkte.
    Ühes küsimuses vaidleksin siiski väga väga agressiivselt vastu.
    Selles kõige esimeses punktis nimelt. IT mehe piibel ütleb: “sina ei pea mitte oma nina toppima äripoole asjadesse, sina pead andma äripoolele, mis äripool tahab.”
    Seega, kui äripool tahab “asja”, siis meie ei küsi “milleks” vaid anname äripoolele asja. Äkker kes hakkab küsima “milleks” ei avastab ennast varsti istuma koosolekutel, juhtmas osakonda, kavandamas strateegiaid. Arvutit näeb vaid “kasutajapoole pealt”.
    Ühesõnaga, küsimus “milleks” võib endaga kaasa tuua edutamise “managementi” ja siis guud bai “häkker”. Hakkab toimuma metamorfoos äkkerist PHB-ks. Iga endast lugu pidav häkker väldib edutamist ja äripoole asjadega tegelemist nagu katku.
    Just my 2 cents, muidugi.

  12. Kakk ütleb:

    Offf: nimekirja osas on ju postituses ka öeldud, et tegu on lihtsustusega. 🙂

    Aga selle viimase väite osas võiks öelda “jah, aga”. Point on Su mõttes kindlasti olemas, aga eeskätt on siin minu variandis mõeldud vastandust nüri käsutäitmise (sh käsu peale ulmeliste lolluste produtseerimise, mille mõni lipsuga jurakas välja on haudunud) ja oma peaga mõtlemise vahel (“Oled ikka kindel, et see server peab tolle-ja-tolle süsteemi peal jooksma? Pole just kuigi turvaline lahendus!”). Lõppeks – kui lipsuga meeste soovitud ja tellitud “asi” on ulmeline fekaal, siis kes peab haisva resultaadi ära koristama? Ikka toosama itimees. Ja seetõttu tasub üritada probleemi juba algfaasis lahendada.

    Ja ma ei julgeks päris sedasi kah väita, et häkkerlik mõtteviis välistaks ametikõrgendust. Kindlasti mõni muutub ka PHB-ks, aga mõni suudab ühildada ka manageerimise ja häkkerluse. Muide, hea lugemine siin on see dokipaar:

    http://www.seebs.net/faqs/hacker.html
    http://www.seebs.net/faqs/manager.html

  13. Offf ütleb:

    Esiteks pole üldse lipsuga juraka asigi, mis server selle v. tolle peal jookseb.
    Lipsuga jurakas tarbib TEENUST. Mingit tema-äri-paremaks-tegemise teenust.
    On paras arrogants arvata, et äkker on nii mitmekõlgne, et teab kohe paremini, KUIDAS ikka see “lipsuga jurakas” saab paremini raha teenitud.
    Ulmelise fekaalsuse paneb paika ikkagi teenitud raha hulk, eks ole.
    Ärme unustame, et IT on 99% juhtudest tugiteenus! Saba enamasti ei liputa koera vaid vastupidi.

    Ja mina ka ei julgeks öelda, et paljalt “häkkeri mõtteviis” välistab ametikõrgenduse. Ametikõrgenduse vältimiseks tuleb teha pidevat ja süstemaatilist tööd!

  14. Offf ütleb:

    Ma tooksin äripoolega vaidelmise kohta sisse sellise analoogia, et kujuta ette, kui mina (äripool) tulen kunstniku (sina, äkker) juurde oma naisest portreed tellima.
    Mina jätan sinu, kui professionaali otsustda valguse, tehnika, modelli paigutse jne. Mina tahan pilti saada. Aga sina hakkad mulle rääkima: “Tead, sul on nii kole naine, mis ma tast ikka maalin. Mul käib siin üks EKA-tibin, väga ilus ja poseerimise eest ka palju ei küsi, ma maalin parem teda, saad palju-palju ilusama pildi.”
    Vot nii kukub välja kui “äkker õpetab äripoolt äri ajama”

  15. Kakk ütleb:

    Hehee… See viimane näide oli andekas (kuigi siin kontekstis võib-olla mitte päris adekvaatne). 😀 Ja see lause ametikõrgenduse vältimise kohta on ilmselt väärt kusagil tõsisemat jäädvustamist. “Ametikõrgenduse vältimiseks tuleb teha pidevat ja süstemaatilist tööd!” – jätame selle hästi meelde!

    Noh, ilmselt jäämegi siin asjas natuke eriarvamusele. Minu arvates ei anna päris nii ranget piiri vedada – eriti väiksemates kooslustes, kus tegemised on paratamatult märksa enam põimunud. Ja natuke räägime erinevatest asjadest ka – mina rohkem mõtteviisist, Sina rohkem praktilistest tööülesannetest. Pealegi – kahjuks (või õnneks?) on ka neid juhtumeid, kus “äkker” ongi lipsuga jurakast arukam ka äripoole pealt.

  16. Kai ütleb:

    Offf, aga kui tuleb äripoolelt nt käsk: võtta x-tee asemel kasutusele VPN, sest “kliendid soovisid”. See on käinud salamisi juba juhatuses jms kohtadest läbi, saanud heakskiidu, siis nõutaksegi juba ühe suurepärase rakenduse jaoks eraldi VPN süsteemi aretamist (kuigi hetkel x-teega tegelt ju kõik toimib).

    Ehk siis ju paberil on kõik korras- käsk on tulnud, tellimus olemas, heakskiit ärikatelt olemas. Nõue ise on ainult ilgelt jabur.

    Kas sa siis täidad käsu või hakkad vastu ja küsid “Milleks?”

  17. Offf ütleb:

    Kai, millest me räägime?
    /../
    Infosüsteemide andmevahetuskihi rakendamine on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 24. aprilli 2008. a määrusega nr 78 “Infosüsteemide andmevahetuskiht”
    /../
    Pead midagi nutikamat välja mõtlema.

  18. Offf ütleb:

    Disklaimer: ühtlasi tuletan meelde, et “äripoole” hulka ei loeta ränga vaimse ajukahjustusega isikuid, isegi kui seesugused töötavad juhtival ametipositsioonil. Aga ka nende “ettepanekute” kohta ei öelda “milleks” vaid naerdakse võika häälega nagu Iosaif Stalin peale Ida-Euroopa anastamist. Pärast seda, tehakse kõiks selleks, et need “ettepanekud” iialgi ihulikul kujul päevavalgust ei näeks.

  19. Metsavana ütleb:

    Ma ise saan aru, et see pointy haired boss tähendabki mitte eriti pädevat äripoolt. Kui vaimselt terve äripool küsib suht mõistliku asja küsin minagi “mis ajaks”, kui tegemist täieliku totrusega (Kaitu näide: asendada mõistlik lahendus mingi mitte selleks mõeldud asjaga) siis tuleb küsida esiteks jah “MILLEKS!!” ning seejärel teha kõik, et neid takistada.

  20. Offf ütleb:

    Kakk rääkis siin veel väiksematest kooslustest. Kui suures firmas suudetakse “volüümiefektiga” ka hulk ebakompetente ülal pidada, siis väikeses firmas ebakompetentidele eriti kohta ei ole.
    Kui väikeses koosluses hakkab mõni äripoole esindaja PHBd panema, siis tuleb nii kui nii mõtelda lahkumisavalduse kirjutamise peale.
    Miks? Aga selle pärast, et kui äripool on loll ja teeb lolle ettepanekuid, siis ei suuda ta niikuinii piisavalt raha teenida, et maksta itimehele palka, osta talle lindiseadmeid, storageid, servereid ja muid lahedaid vidinaid, mis itimeestele meeldivad.
    Sellist äripoolt ei ole meile ka raha ees tarvis :)))

  21. Ambrosius ütleb:

    Kui siin on juba kasutusel Dilbertist pärit kujundid, siis kes täidaks Dilberti koomiksis ITNi rolli? Ei olegi vist sellisele kohta seal…

  22. Kakk ütleb:

    Ambrosius: Pole ausalt öelda väga palju Dilberti lugenud, aga kas mitte Wally sinnakanti ei lähe?

  23. Ambrosius ütleb:

    Wally kindlasti mitte. Tema on see mees, kes lihtsalt ei tee mitte midagi ja saab sellega suurepäraselt ning ilma mingite süümepiinadeta hakkama.

  24. Kakk ütleb:

    Ambrosius: veel üks võimalik esindaja on PHB ise. Ehk siis üks neist ITN-idest, kel õnnestub aeg-ajalt enda loomust varjata ja nõnda ülemuseks saada. Tõsine loodusõnnetus, nagu siin eespool mainitud.

  25. Artur ütleb:

    Huvitav, kui sarnane loogika viia poliitikasse või põhikooli poiste tualettruumi, kas verd saaks või mitte – kohtadesse, kus ei kasutata vaid sõnu.

  26. Kakk ütleb:

    Artur: 🙂 Hea küsimus. Eriti karm on “poliitika või põhikooli poiste tualettruum”… Näib, et poliitikud on inimestel kõvasti üle visanud.

    Aga kui ainult sõnu ei kasutata… ESR igatahes oma häkkerikäsitluses pakub, et nende seas on üsna levinud võitluskunstid ja relvaharrastus – sama võin omast kogemusest väita näiteks Küberkaitseliidu ümber koondunud seltskonna kohta või ka trennis käiva rahva baasil. Seega arvaksin, et kui sellist tinglikku võrdlust jätkata, siis häkker suudab enese eest seista nii verbaalsete kui ka mitteverbaalsete vahenditega.

    P.S. Su kommentaar oli miskipärast algul spämmi läinud, seetõttu avaldati hilinemisega.Vabandused!