Kui Vista ei tööta, võta Estobuntu

Ei arva, et selline kogemus päris universaalne on, aga just nõnda seekord juhtus.

Käisin ühel paljudest nõustatavatest tuttavatest külas natuke juhiseid andmas. Seal hulk nodi, mida Vista ei tunnista – üks printer, üks skanner ja üks eelmiste ristand. Tekkis sportlik huvi teada saada, mida Estobuntu selle peale ütleb. Kuna see oli sinna juba dual-buuti paigaldatud, siis ei võtnud katsetamine kuigivõrd aega.

Ja ennäe imet – kõik kolm aparaati hakkasid lambist tööle. Tõsi, tegu oli kahe Canoni ja ühe HP-ga ehk siis firmadega, mille toodang tundub üle keskmise pingviinisõbralik olema. Aga ikkagi oli huvitav kogemus – varasematel aastatel oli just erinevate seadmete toe puudumine see, mis inimesi Windowsi peal kinni hoidis. Nii et pingviin on vahepeal tublisti suuremaks kasvanud. 🙂

Pluss veel – eile ITK-s demotud neli Robotexiks valmistuvat robotit olid kõik ehitatud Asus Eee PC ümber ja jooksid muidugi mõista Linuxi peal.

13 kommentaari postitusele “Kui Vista ei tööta, võta Estobuntu”

  1. ander ütleb:

    on suur vahe kas tarkvara on loodud multimiljonilise korporatsiooni või vabatahtlike poolt. ma pikalt süveneda ei viitsi, kuid leenoksi pareneva riistvaratoe pärast mu tööandja oma serveriparki ja tööjaamu ning mina oma koduseid asju ikkagi pingviini kätte ei annaks.

    ei, ma pole m$i poolt kinni makstud : )

  2. Kakk ütleb:

    No arvamusi on erinevaid. 🙂

    Ise ütleksin, et Linux pole enam ammu ainult vabatahtlike töö, seal taga on Red Hat, Novell, HP, IBM ja paljud teised. Tõsi, suur osa neist (peale Red Hati) ei tegele Linuxiga põhikohaga, aga nende poolt firma jõuga tehtud täiendused on erinevalt MSist vabad ja toetavad kogu asja arengut.

    Teisalt – mis puutub turvauuendustesse, siis just siin jääb see multimiljoniline korporatsioon vabatahtlikega võrreldes selgelt jänni. Kui kiiresti ilmuvad XP ja Vista turvapaigad peale kriitiliste vigade avastamist? Tõsi, asi on mõnevõrra paranenud, kuid siin jääb MS Linuxile selgelt alla.

    Sinu lauset parafraseerides – mina pole oma kodus 2002. aastast alates töötavat 7 arvutit MS kätte andnud ega kavatse seda ka nähtavas tulevikus teha. 🙂 Praegune põhitööandja ITK on segasüsteem (esialgu on töötajate arvutites siiski rohkem Windows, kuid näiteks kõik õppeklassid on algusest peale ehk 2000. aastast dualbuudis), Kaku arvutis on ka seal Linux. Saab Exchange’i jms värgiga suheldud küll.

    Nagu juba korduvalt olen öelnud – IMHO on ainus põhjus Windowsi kasutamiseks inimeste soovimatus harjumusi muuta. Aga see on ainult minu isiklik arvamus.

  3. garf ütleb:

    Millal Canon tegelikult pingviinisõbralikuks hakkas? Minu printer (Canon LBP-810) on seni põhiline asi, mis Linuxile kolimist takistab. Kuidagi küll vist saab, aga… viimati oli küll problemaatiline. Peaks uuesti proovima?

  4. M.S ütleb:

    http://ubuntu.planet.ee
    Aita kaasa!

    2009 jaanuari lõpuni üleval – ubuntu 8.04.1 midnightrc dvd:
    http://ubuntu.planet.ee/pub/
    Id kaardi tugi, mõned head programmid juures.

  5. Kakk ütleb:

    Canoni kohta olen positiivseid hinnanguid lugenud nii digifotokate, skannerite kui isegi printerite osas. LBP-seeriast vähemalt midagi toetatakse küll. Mul endal on küll HP printerid olnud, ei oska kommenteerida. Aga proovi järgi?

  6. aabram ütleb:

    Sorri, nüüd tuleb pikem jutt, aga ise sa provotseerid oma igavese vastandamisega 🙂

    Tegelikult mind jätkuvalt veidi hämmastab, et ka RH, Novell jt linuxiga seotud firmad ei panusta nende paari valupunkti lahendamisse, mida linuxile jätkuvalt kõigi nende aastate jooksul ette on heidetud. Nad võiksid võtta oma miljonid ja teha veidi lobitööd mänge tootvate kompaniide seas, et koos uute PC või konsooliversioonidega toodaks turule ka linuxi versioonid. Ma saan aru, et RH meestele meeldib mõelda endast kui bisniskompaniist ja linuxikasutajatest kui a) võrguadminnidest või b) tädi Maalidest, kes peale meilimise muud ei tee, aga no kuulge! Pange uuemad mängud linuxi all kiiksuvabalt tööle ja kohe kolib sellele üle paarkümmend miljonit geimerit, kes oma arvutit muuks kui mängimiseks ei kasuta (argument “aga meil on olemas tuxracer” ei päde). Cedega/Codeweavers pole lahendus.
    Ma pole telgitagustesse süvenenud ega tea, miks sellesuunalisse lobi- ja arendustöösse raha ei pumbata, sest rahapuudust ei näi mõnedel distrotel olevat, kui emafirma äriklassi rakenduste suppordiga raha teenib. Mitte et ma mingi marketingiguru oleksin, aga see kontingent, kelle vajadustele vastavaid arvuteid miljonitesse kodudesse ostetakse, on nõus pigem taluma Vista kiikse, kui see võimaldab tal õhtuti võrgus teistele jorssidele tina anda. Kas sa oskad seletada, miks linuxi kogukond (kõige üldisemas plaanis) seda nišši ignoreerib? Kui see on sellest, et kõik arendajad on tõsised habemega mehed, kelle jaoks meelelahutus on kerglane tegevus, siis on muidugi arusaadav. Või on probleem rahas? Sel juhul tuleb tunnistada multimiljonilise korporatiivse lähenemise teatuid eeliseid, kas mitte? Kui progeja saab head pappi selle eest, et ta teeks Crysisest või Bioshockist linuxi versiooni, siis ta ka teeb, suurima heameelega. Piltlikult öeldes vedelevad ju miljonid kasutajad lihtsalt igal pool maas, ainult mine ja korja nad üles. Aga ei, Crysise asemel on meil tuhat obskuurset andmebaasimootorit.

    Teine koht, kuhu tuleks raha ja diplomaatiat suunata, on paari valdkonna peamiste rakenduste toe saavutamine. Teadlastel ilmselt pole probleemi, muusikutest ma ei tea eriti midagi, aga ma tean, et on olemas hulk inimesi, kes koliksid kohe linuxi peale üle, niipea, kui Novell, HP või keegi läheks Adobe jutule ja ütleks, et “okei, poisid, tehke Adobe Creative Suite täispakett linuxi peale, me maksame selle teile viimse sendini kinni ja juhul kui see ei saavuta loodetud müügiedu, maksame teile kinni ka järgmise kolme aasta parandused ja arenduse”. Corelist kunagi oli linuxi versioon, aga see oli vana ja selle kättesaamiseks tuli mingi registreerimise ja võtme otsimise kadalipp läbida. Aastaid hiljemgi küsisid inimesed selle vana Coreli allalaadimislinki, sest GIMP lihtsalt ei ole see. No tegelikult piisaks isegi Lightroomi (jättes kõrvale LR vs LZ) linuxi versioonist ja mustmiljon fotograafi koliksid kohe oma tegemistega linuxi peale üle nagu üks mees. Esimene firma, kes Adobega sellise diili teeks, saaks kuhjaga head karmat. Feim ja respekt on antud juhul täiesti saadaval, aga miks keegi seda üles korjata ei raatsi. See oleks parim promo, mida teatud ringkondades üldse saavutada oleks võimalik. Aga ei, parem pusime Outlookiga ühilduvuse kallal.

    Küllap sääraseid valdkondi on veelgi, milles võtmerakenduse portimisega saaks juurde hoobilt respektaabli suurusega kasutajaskonna. Milles probleem?

    Diskleimer — minu tööarvutis on Ubuntu ja ma olen sellega rahul, kõik asjad saan tehtud, mõned lihtsamini kui Windowsi all. Aga kodus on Windows, et aeg-ajalt sõbraga Titan Questi või Hellgate’i taguda.

  7. Kakk ütleb:

    Aab, tänud asjaliku arvamuse eest.

    Aga arvan, et üheks mängude vähese leviku põhjuseks on ka see, et selles kasutatav tarkvaratehnoloogia (mis langeb osaliselt kokku ka graafika teemaga – vt Pantone jms) on Jänkistanis kõvasti patendiporno ohvriks langenud. Tarkvaratootjad on nii ettevaatlikuks tehtud, et ka häid mõtteid ei julgeta enam tihtilugu realiseerida.

  8. ander ütleb:

    Ma kõrvalt karjun veel, et olles tegelenud tarkvaraarendusega mõlemal platvormil ning seda ka kerneli ruumis, siis m$i ntkernel on üsna vinge. Kohati isegi parem kui Linuxi oma. See modulaarsus ja ülesehituse loogilisus. Ma nüüd ei väida, et Linuxi kernelil see puudub, kuid m$i oma nähes tõusis mu respect nende vastu. Kui olete kuskil kõrgkoolis õpetaja või väga usin õppur, siis võite viisakalt m$i käest ligipääsu küsida.

    Kuigi, tõsi, turvaaugud Akendes endiselt. Aga eks ta ole suletud koodiga tarkvara suur pluss, et iga suvaline häkker tänavalt ei saa sellele oma sõrmi taha ajada ning mikroskoobiga auke otsida.

    Ja jätkates õrnalt Aabrami juttu, siis riistvaratugi on Linuxil ikkagi nadi. Võtame kasvõi need samad videokaartide ajurid. ATIst ei tasu üldse rääkida ning NVidial käib kvaliteet hoogudega – kord on, kord ei ole.

    Ühesõnaga, see on nii piiiikkk vaidlus. Kord sai pubis vist viis või kuus kannu õlut ära joodud, mõned tekiila shotid tehtud ning isegi tund enne pubis sulgemist polnud veel sotid selged. Kokkuvõttes, pada sõimab katelt. Mõlemal omad head ja vead, kuid siiski…

    Windows > Linux

    : )

  9. Kakk ütleb:

    😀

    Ega ma ka algses postituses ei väitnud, et asi üldistatav on – pigem sündis see just sellest, et KÄESOLEVAL JUHUL oli olukord teistpidi. Vastupidist olen niigi näinud.

    Turvaaugud on igal tarkvaratootel. Ometi aga on pahavara 99% Windowsi privileeg – järelikult see security by obscurity-argument hästi ei toimi. Vastasel juhul oleks Linuxil lahtise koodi tõttu turvajama ju palju enam.

    Kerneli võrdluse koha pealt sõna ei võta, ei ole piisavalt kompetentne.

    Draiverite küsimus on muidugi suht püsti. Samas ma paneks asja üsna samasse ritta sellega, miks USAs hübriidautod prügimäele saadeti – lihtsalt suurfirmade lobby suutis tervest mõistusest üle käia. Pole ajaloos esimene ega kindlasti mitte viimane kord.

    Ja vaidlema võibki jääda. Mina panen tolle märgi muidugi teistpidi. 🙂

  10. Chris ütleb:

    Lisaks siia veel juurde, et pidin ühe hooldatava masina Ubuntu pealt Vista peale viima, et inimene scannida ja printida saaks.
    …sest sorry, aga enamikke inimesi ei anna selle a la Apple mentaliteediga ära lollitada, et kui ei ühildu siis ei ole olemas…
    ja Linuxipededel pole minu teada ka raha, et endale seandset imagot lubada;)

  11. Kakk ütleb:

    Chris: see mingi combo-seade oli? Mis marki? Üldiselt kombainidega peaks Ubuntu hakkama saama. Aga ega välistada ei saa…

  12. Chris ütleb:

    Emm, ee need olid kaks Canon PIXMA (ip90v ja 1900) printerit ja üks tõupuhas Canoni scanner. Kui Canoni lehelt uurida, siis seal oli üleval disclaimer selle kohta, et draiver on kommertsomand, mis iseenesest on ka õige ju;) ja see, et need ei ühildu on minu arvates see, et Linuximaailm ei suuda paraku ikka veel standardi mõistest aru saada;)

  13. Johnny Yen ütleb:

    Vaidlus muidugi kohutavalt pingeline ja mõttetu aga yhe asja märgiks küll nyyd ära millega mõlemas “leeris” puusse pandi. Esiteks security by obscurity on tõepoolest yks maailma halvemaid argumente(arvasin, et seda ei kuule enam kuskilt aga paistab, et ikka kohtab inimesi kes näiteks krypteeringuga tuttavad pole)…aga see selleks. Teiselt poolt jällegi ei ole see kunagi Windowsi(oluline) turvaargument olnud. See, et 99% pahavarast windowsi peal on tuleb ikka jällegi yrgsest inimloomusest….täpsemalt siis ahnusest. Valdav enamus inimesi kirjutab pahavara ikka selleks pappi teenida(või käkki keerata). Mõlemal juhul on windowsi platvorm kõige parem valik kuna 1) Kõige rohkem “desktop” usereid(by faaaar) 2) kõige lollimad userid(maci inimeste seas on ilmselt ka päris hea protsent neid kuid turuosa liialt väike). Selles kogu point ongi…kui sa hakkaksid mingit mingit pahavara kirjutama eesmärgiga raha teenida siis sa ju ei kirjtuaks seda linuxile kus kõik kasutajad on paranoilised it-mehed. Mis mind tõsiselt huvitab on see mis argumente Steve oma “turvalise” ja “intuitiivse” operatsioonisysteemi kaitseks välja hakkab pritsima kui nende turuosa kriitilise piirini jõuab ja inimesed kommertseesmärkidel pahavara sinna kirjutama hakkavad. Hetkel on tema platvorm sama turvaline kui ta on intuitiivne…..ehk siis kõik on suhteline. Aga noh….marketing võidab tänapäeval.