Silt: sumo

Hirmus mees

Kevade hakul
dohyol päikeses seisab.
Gaijin. Ozeki.

Nimekaim tegi Jaapanis viimaks ka sumoassotsiatsioonile selgeks, mis sorti sell ta on. Paari päeva pärast peaks ametlik sumomeistriks ehk ozekiks vormistamine olema. Loodame,  et mõni Eesti TV-kanal hakkab nüüd ka sumoturniire üle kandma. 🙂

Aga hirmus mees võib Baruto vist ka otseses mõttes olla. Ta on üldiselt kuulus oma viisaka suhtumise poolest vastastesse – naljalt kedagi pea ees publikusse ei viska, meelega vigastusi ei tekita, hoiab vahel mõnda peale ringist väljalükkamist kinni, et ei kukuks, mõne aitab peale matši maast püsti.  Ja siis on üks suur erand – Miyabiyama. Mees, kes talle omal ajal ülbelt ja tahtlikult väga vastiku põlvevigastuse tekitas.

Viimastel turniiridel hakkab õnnetust jaapanlasest lausa kahju. Paar turniiri tagasi sai avamatšis kiire koslepi ja lennutati publiku sekka. [L] Seekordne kohtumine mõne päeva eest aga oli pigem juba MMA kui sumo. Igatahes väga kurjalt JOKK-viis kasutada auväärse sumo suurturniiri vanale vihamehele suure rahvahulga silme all Joosep Tootsi kombel “hea keretäie tappa” andmiseks. Baruto tsuppari ehk lahtise käe löögid (rusikaga lüüa sumos ei tohi) on arvatavasti tugevam kui paljude poksijate paremsirge…  Kuid arvestades omaaegse sigaduse suurust peab vist tunnistama, et karistus on teenitud.

Sumost ka

(enne kui Lenc hüüdma hakkab… 🙂 )

Eesti poisil läks seekord sandisti ja senine korralik seeria sekiwake positsioonil sai otsa. 4:11 pole just eriti auväärne seeria – ainsaks eredaks hetkeks oli võit teise sama astme selli, jaapanlaste tõusva tähe Goeido üle (kes aga lõpetas kah 6:9 ja kukub samamoodi allapoole). Huvitav on aga vaadata, kes ja kuidas järgmisse banzuke‘sse ehk edetabelisse pannakse – peale komusubi Kakuryu said pea kõik järgnevad negatiivse tulemuse ja ei saa kerkida. Ilmselt on järgmise turniiri sekiwake astmel tabeli keskel hirmsa 13:2 tulemuse teinud Kisenosato ja Kakuryu, Baruto ja Goeido kukuvad vist üksnes astme võrra komusubideks. Eks näeb.

Haru-basho

(Lenc jõudis juba märkuse teha uudise puudumise kohta… 🙂 )

Eesti poiss Jaapanimaal tegi lõppenud turniiril mõnes mõttes sarnase esituse üle-eelmise turniiriga – alustas hästi, siis sai pikalt kotti ja lõpus vedas taas kord kastanid tulest välja. Ehkki seekord jäi veidi kripeldama küsimus, kas ja kui palju viimane vastane ozeki Kotomitsuki asjas kaasa mängis (loodetavasti  küll mitte, otseselt midagi välja ei paistnud).

Vist parimaks matšiks jäigi too esimene vana vaenlase Miyabiyamaga, kellest Baruto tõelise teerulli kombel üle sõitis. Kiire tsuppari vastase kõrisse ja too hooga publikusse (jälle tundus, et Miyabiyama on Virumaa mehel totaalselt üle visanud – teiste vastastega käitub ta märksa leebemalt).  Edasi läks nii ja naa, see polnud just kõige edukam turniir (ehk oli nimekaimul hiljuti trenni kõrval ka muid pakilisi asju ajada… 🙂 ). Siiski tuleb öelda, et Baruto tundub arenevat mitmekülgsema tehnika suunas, mis tabelis edenemise ambitsiooni silmas pidades oleks ülimalt vajalik.

Ootame järgmiselt basho‘lt veidi paremat minekut.

Sumojuttu

Jälle on Jaapanimaal üks turniir peetud ja meie poisil läks summaarselt päris hästi. Ehkki oleks võinud veel paremini minna. 🙂

Algus oli küll vägev. Kuus esimest selli lükati ringist välja, nende seas ka kaks ozeki tiitliga meest.  Sumotalk.com’is kommenteerisid sellid, et sumos valitsevad “Tšingis-khaan ja Kublai-khaan (mongolitest yokozunad Asashoryu ja Hakuho) ja nende kurjad käsilased Biomass ja Bulgar (vastavalt siis Baruto ja bulgaarlane Kotooshu)”. Seis oli veel ka 7:1, aga siis läks midagi metsa.

Kahele  yokozunale meie mees tõesti veel vastu ei saa, need kaotused olid arusaadavad. Küll aga sai ta pähe ka kahelt madalamalt sellilt ning tekkis juba hirm, et nüüd läheb turniir päris lörri. Kaks viimast vastast aga õnnestus võita – Miyabiyama (kes talle kunagi trauma tekitas) virutati isegi üsna eba-barutolikult jõhkral moel ringist välja, värske ozeki Harumafuji ehk endise nimega Ama tõsteti märksa leebema liigutusega üle serva. Lõppseis 9:6 ja sekiwake auaste ausalt kinnitatud. Ainult et ülespoole jõudmiseks on seda veidi vähe – ozeki jaoks on vaja kolme järjestikust turniiri keskeltläbi 11: 4 tulemusega (soovitavalt ka üht turniirivõitu).  Aga arvestades seda, et praeguse seisuga on selgelt ees  veel vaid kaks meest, on see aasta jooksul täiesti mõeldav.

Seega soovime nimekaimule Nipponimaal edu!

Kyushu-basho

Baruto-zeki näitas end aasta viimasel sumoturniiril juba mitte esikümne eksikülalisena, vaid avaldas soovi sinna pikemaks jääda. Võrreldes eelmise turniiriga – hea algus, panges keskosa ja vinge lõpp – oli nüüd asi peegelpildis: algus oli eestilikult aeglane, siis visati järgemööda hulk selle ringist välja (k.a. ozeki Chiyotaikai; mitu kutti said tsuridashi ehk tõsteti lihtsalt õhku ja asetati väljapoole platsi maha – arvestades sumotoride keskmist kaalu nõuab see ilmselt kraanajõudu). Lõpp aga vajus suhteliselt jälle ära, kuigi 9-6 on igati auväärne saldo.

Põhimõtteliselt on isegi teoreetiline võimalus alustada suurmeistri (ozeki) tiitli jahtimist, selleks aga tuleb kaks järgmist turniiri 12 võitu saada.  Tõenäolisem on aga mõnda aega sekiwake tiitli pidamine – alumiste sellidega käib asi juba lihtsalt, tippmeeste vastu on esialgu veel raske. Aga hoiame Laekvere mehele pöialt. 🙂

Nimekaim on vinge vend

(Lenc siin juba nõudis, et kuhu sumoteemaline lugu jääb).

Aga jah, täna lõppes Aki-basho ehk üks kuuest jaapani profisumo tippturniirist. Nimekaim isand Höövelson, keda sealmaal Barutoks nimetatakse, alustas seda kahenädalast madinat esmakordselt sanyaku ehk esikümne mehena komusubi auastmes (seda kannab tüüpiliselt hierarhia 9. ja 10. mees). Vastik positsioon seetõttu, et see peaaegu garanteerib esimese nädala jooksul kokkumineku kõigi esiotsa meestega ning enamasti ollakse siis kaotustest nii siibris, et saadakse teisel nädalal pähe ka nõrgematelt. Negatiivne skoor (make-koshi, kaotusi enam kui võite) aga tähendab tabelis kukkumist ja komusubile tüüpiliselt ka hüvastijättu auastme ja esikümnekohaga.

Isand B alustas lootustandvalt ning esimese nelja matši skoor oli 2-2, tuule sai alla isegi üle-eelmise turniiri võitja ozeki (suurmeister) Kotooshu. Siis aga järgnes rida kaotusi, seis oli 2-7 ja make-koshi paistis. Meie mees aga hakkas eesti jonni demoma ja vastaseid järjest ringist välja lükkama. Viimase vooru kohtumisest sõltus päris palju – aga siin sai mongol Kakuryu lausa kolm korda näha, kuidas Luukas õlut teeb. Esimene kord loeti korraga väljaastumiseks (ehkki õnnetu vastane maandus lausa publikusse), teine kord võeti valestart siis, kui teine mees juba ringist välja oli deporteeritud. Kolmas kord meenutas Tali pruudiga tantsivat Tootsi, Kakuryu keerutati ringist minema ja nüüd jäid ka kohtunikud rahule. B põrnitses endale suht ebatüüpilise kurja näoga veel ringi ääres, et “noh, kas aitab juba?”.

Nii et nüüd on mullase pee-punkti asemel hoopis käpp kullas – positiivne skoor ning kuna järgmise auastme sekiwake pealt üks sell kõvasti pähe sai ja positsiooni kaotab, maandub meie mees ilmselt järgmiseks suurturniiriks sinna. Nipponimaal pidavat see kõva sõna olema, nii et ka endine sekiwake on ilmselt pea elu lõpuni tehtud mees. Muidugi ei teeks üldse paha ka ozekiks saada (tüüpiliselt 3. kuni 6. mees) – ja mine hullu tea, äkki panevad va hullu gaijin’i kunagi isegi yokozunaks (sumo pooljumalad, kaks esimest selli)? Aga selleni on veel väga pikk tee.

Sumost kah

Paraku läks just lõppenud sumo suurturniiril Kaku nimekaimul kehvasti – sai saldoks vaid 5-10 ja pudeneb järgmisel turniiril ilmselt taas kõrgliiga keskpaika.

Aga ajalugu tegi seekord teine gaijin – bulgaarlasest ozeki (suurmeister) Kotooshu, kellele ei saanud seekord vastu isegi mongolitest yokozuna’d (ehk siis kaks hierarhia tippmeest), jaapanlastest endist rääkimata. Esimene valge mees võitis seega sumo suurturniiri (ja juba voor enne lõppu) – vinge saavutus igatahes.