(Lenc siin juba nõudis, et kuhu sumoteemaline lugu jääb).
Aga jah, täna lõppes Aki-basho ehk üks kuuest jaapani profisumo tippturniirist. Nimekaim isand Höövelson, keda sealmaal Barutoks nimetatakse, alustas seda kahenädalast madinat esmakordselt sanyaku ehk esikümne mehena komusubi auastmes (seda kannab tüüpiliselt hierarhia 9. ja 10. mees). Vastik positsioon seetõttu, et see peaaegu garanteerib esimese nädala jooksul kokkumineku kõigi esiotsa meestega ning enamasti ollakse siis kaotustest nii siibris, et saadakse teisel nädalal pähe ka nõrgematelt. Negatiivne skoor (make-koshi, kaotusi enam kui võite) aga tähendab tabelis kukkumist ja komusubile tüüpiliselt ka hüvastijättu auastme ja esikümnekohaga.
Isand B alustas lootustandvalt ning esimese nelja matši skoor oli 2-2, tuule sai alla isegi üle-eelmise turniiri võitja ozeki (suurmeister) Kotooshu. Siis aga järgnes rida kaotusi, seis oli 2-7 ja make-koshi paistis. Meie mees aga hakkas eesti jonni demoma ja vastaseid järjest ringist välja lükkama. Viimase vooru kohtumisest sõltus päris palju – aga siin sai mongol Kakuryu lausa kolm korda näha, kuidas Luukas õlut teeb. Esimene kord loeti korraga väljaastumiseks (ehkki õnnetu vastane maandus lausa publikusse), teine kord võeti valestart siis, kui teine mees juba ringist välja oli deporteeritud. Kolmas kord meenutas Tali pruudiga tantsivat Tootsi, Kakuryu keerutati ringist minema ja nüüd jäid ka kohtunikud rahule. B põrnitses endale suht ebatüüpilise kurja näoga veel ringi ääres, et “noh, kas aitab juba?”.
Nii et nüüd on mullase pee-punkti asemel hoopis käpp kullas – positiivne skoor ning kuna järgmise auastme sekiwake pealt üks sell kõvasti pähe sai ja positsiooni kaotab, maandub meie mees ilmselt järgmiseks suurturniiriks sinna. Nipponimaal pidavat see kõva sõna olema, nii et ka endine sekiwake on ilmselt pea elu lõpuni tehtud mees. Muidugi ei teeks üldse paha ka ozekiks saada (tüüpiliselt 3. kuni 6. mees) – ja mine hullu tea, äkki panevad va hullu gaijin’i kunagi isegi yokozunaks (sumo pooljumalad, kaks esimest selli)? Aga selleni on veel väga pikk tee.
Kui juba jutt välismaal võistlevatele Eesti sportlastele läks, siis kuidas suhtub Kakk sellisesse mehesse nagu Mihkel “Michael” Roos? Kas Eesti sportlane välismaal või ameeriklane, kes on Eesti juurtega?
Suhtub kahtlemata hästi. Identiteedi kohta aga peaks mehelt endalt küsima, Kakk siin seisukohta võtta ei julge (Wikipediast vaatasin, seal öeldakse “Estonian”, aga artiklis esineb nii Michael kui Mihkel). Pealegi ma tean teda, aga tegemistega väga kursis ei ole, kuna ameerika jalgpall otseselt lemmikalade hulka ei kuulu.
Aga nagu selgub värsketest intervjuudest isand Höövelsoniga, ei suhtu paljud tähtsad sumoonud gaijin‘ide edusse just kuigi soosivalt. On tekkinud isegi ideed, et selline kahtlane element tuleks nende pühalt ürituselt kõrvaldada. Mõeldes tagasi Kaku ühele eelmisele postitusele (Japanese Only) tekib küsimus, kas Jaapan on tõesti selline natuke üle keskmise rassistlik maa?
Muidu suuresti Jaapani fännina pean Su küsimusele vastama: kindlasti on. Põhjused on väga sügaval jaapanlaste sees. Isegi shinto kami-mõiste (väga jämedalt ‘hing’) on piiritletud jaapanlaste kui rahvaga.
Valge mehe lohutuseks on üksnes see, et kui tema ees vähemalt poetakse (mida nad ise nimetavad gaijin kompreksu), siis olla kokujin või isegi omamaine ainu on veelgi hullem.
Aga sumost nad arvatavasti välismaalasi minema peksta ei saa, kisa läheb liiga suureks. Makuuchi divisjon lendab puhta tühjaks, sanyakut valitsevad mongolid, bulgaarlane ja eestlane, allpool on veel näiteks kaks grusiini.