Mõned mõtted kunstilisest isetegevusest

Esmalt olgu veel kord mainitud – nii Kanal 2 laulu- kui TV3 tantsusaade on üldiselt positiivsed nähtused. Tore on näha inimesi, kes pingutavad mingi kasuliku kunsti omandamise nimel (loodetavasti ei toodeta tulevikus sarju “Poliitika tähtedega”, “Äri tähtedega”, “Meediamull tähtedega” vms). Mis muidugi on jama ja jääb jamaks, on väljahääletamissüsteem – aga ju siis tuleb mõne arvates nõnda suurem vaatajaskond.

Laulusaade on seni eriti mõnusa mulje jätnud. Too Eesti laulude saade oma kolme Ruja töötlusega oli rabavalt hea, lisaks algusest üliheale [L] Birgitile-Margusele ja lihtsalt heale Inesele-Valdole arenesid väga vingelt saadete kaupa edasi ka Elis (siinkohal tervitused oma kunagisele jutukasõbrale!) ja Toomas. Eriti sümpaatse mulje jättis viimane – mitte eriti suurte lauljavõimetega sell võitis poolehoiu mõnusa olemise, nutika lauluvaliku ([L]“Sind ainult kaupluses näen” oli ilmselt üle kõige) ja aususega ehk “oo-ma-teen-nii-suurt-kunsti”-illusiooni puudumisega. Ning samas arenes seesama kutt nii jõudsalt, et laulis lõpuks vendade Urbide tuntud “Imelise laane” ära pea vigadeta. Respekt.

Saate negatiivse poole nimi on kahjuks Ester Tuiksoo. Iseenesest sümpaatse olemisega proua, kuid ausalt, ei saa aru… Kas tõesti on maarahva seas nii piinlikult palju akuutselt ebamusikaalseid rahvaliitlasi või toimub intriigi nimel helistamistega totaalne sahkermahker.  Kardan, et isegi Estril endal oli täna piinlik, kui viimaseid kohti jäeti jagama Elis-Rolf (kes täna tegid lausa ülihea esituse) ja Birgit-Margus.  Nagu öeldud, tädi on iseenesest meeldiva olemisega, ent ei vana tegija Maltis ega ülikõva taustabänd suuda kivist vett pigistada. Jätke jama, härrased!

Tantsusaates nii imelikke asju ei toimu, seal on oskajad ja vähemoskajad natuke paremini paika pandud. Positiivne on muidugi ka see, et Eesti puuetega lapsed saavad ELIL kaudu juba mitmendat aastat endale hulga hädasti ära kuluvat abiraha. Ja isand Sander saatejuhina on kah lahe.

Kokkuvõttes aga on eespoolmainitud kunstiline isetegevus täitsa abiks. Ehk tuuakse selle abil kasvõi mõni poliitik rahvale tiba lähemale (ja too näeb vahelduseks ära, mida pingutamine tähendab).

Miniläpakad ja Pisipehme

Päris huvitav viide koos aruteluga Slashdotis.  Alates esimese Asus EEE tulekust on väikesed odavad sülearvutid olnud Microsofti senise ärimudeli üks suuremaid õõnestajaid. Ka kõige tumedamale dambjuuserile ei õnnestu viimaks enam selgeks teha, miks kahest identse ehitusega arvutist peab ühele tarkvara eest kõva papi peale maksma ja teisele ei pea. Probleemil tundub olevat kaks külge – esmalt on tegu firmale väga ebasoodsa mindquake-tüüpi arenguga (vt Robert Theobald), teisalt aga on nad ka ise selle põhjustanud: tänaseks on suht selge, et Vista on uus Windows ME ehk siis üsna räme põrumine.

Paljus sõltub järgmisest Windows 7-st, kas nad suudavad sama malli peal jätkata (kui see tuleb oluliselt parem toode, võivad nad senise massifaktori toel püsima jääda) või hakkab ühe firma positsioon turul väga kõvasti kukkuma.