Keelejoru

Tegin aasta algul kokkuvõtteid ITK ITSPEA kursuse kirjatöödest. Seal peab iga tegelane kirjutama 1-2 5-10 lk kirjutist ja lisaks retsenseerima mõnd kaaskannatajat.

Paraku on kirjaoskuse keskmine tase stabiilselt alla läinud. On endiselt inimesi, kelle kirjutisi on hea lugeda – selge jutujooks, head mõtted ja korralik keeleoskus. Mitte-eesti emakeelega tudengid on natuke teine asi, seal tuleb vahel mööndusi teha – aga kõigi pärismaalaste häbiks kirjutab nii mõnigi vene kutt paremat maakeelt kui kohalikud.

Üldine tase on aga nadi. Ei jää muud üle kui küsida keskkooliõpetajate käest – mis x-valemiga need inimesed küpsuskirjandist (mida tänapäeval riigieksamiks nimetatakse) läbi pääsesid?  Lahkukirjutamine stiilis “hinna klass”, “häälestus valik”, “mini arvuti”.  Si-lõpuga mitmuse osastav vales kohas on lausa epideemia –  “autosi”,  “kontosi”,  “keresi”.  Komadest, algustähest ja muust peenemast kraamist ei maksa üldse rääkida. Kusjuures sellist teksti panevad kahjuks ka muidu aruka mulje jätvad inimesed (üldiselt on ITK-s puu peasi – popilt ja noortepäraselt kirjutatuna – väga vähe).

Tegin aasta lõpus juba ettepaneku lisada ITK I kursuse õppekavasse kohustuslik keele-, vormistus- ja esitusnõudeid tutvustav kursus. Tegelikult ei peaks kõrgkool üldhariduse praaki likvideerima, aga muud pole vist teha.