Monument

(ei, juttu ei tule Villu Tamme laulust.)

Jaak Joalale tehti Viljandisse ausammas. Arvatagu sellest mehest mida tahes, ta oli andekas inimene ja seda igati väärt. Aga juba ammu enne avamist hakkas kostma jõrinaid.

Nüüd on siis asi valmis. Peale vaadates ei saa üldse pihta, miks pärgli päralt on Jaak sinna posti sisse pugenud? Kogu lahendus meenutab neid pildistamiskohti turistilõksudes üle maailma, kus saad mingi rohkem või vähem totrat stseeni kujutava pildi taha ronida, näo ja käed vastavatesse aukudesse toppida ja nii endale fotomeenutuse tekitada.  Ainult et kui siin silti juures ja mikrit käes poleks, oleks isiku visuaalne tuvastamine tõsiselt keeruline. See lihtsalt ei ole piisavalt sarnane.

Asja krooniks (nii otseses kui kaudses tähenduses) on Jaagu pea kohal olevad maitselagedad värvilambikesed. Kas see on vihje omaaegse Kesktelevisiooni aastavahetuse “Kutsuvale tulukesele”?

Jaak Joala fenomeni üks komponente oli ilmselt see, et ta oli (muidugi peamiselt naisterahvaste vaates) väga ilus inimene. Nüüd on temast tehtud rabavalt kole monument. Villu võiks sellest ka laulu teha.

Kui aga koledusest rääkida, siis koleduse propageerimine on otsapidi osa eelmises postituses põgusalt kirjeldatud protsessidest. Selle kohta tasuks lugeda kasvõi seda lugu siin (tolles blogis on veel muudki huvitavat).

Põnevad külalised

Kolledžis pidasid huvitava külalisloengu 2008. aasta vilistlane [L] Varvara Guljajeva  (kes peale kolledžit hoopis kunstialale siirdus ja nüüd EKA-s doktorit teeb) ja tema Barcelonast pärit elukaaslane [L] Mar Canet, teemaks IT ja kunsti ühitamine. Põnev teema ja esinemine – neid tuleks vist nimetada häkkerkunstnikeks (oli nii kunsti kui ka ehtsat MIT laadis häkki). Igatahes tutvustati igasugu põnevaid projekte – eriti vahva oli [L] “Neuroknitting”  –  registreeriti Bachi kuulava inimese EEG ja kooti sellest kangamuster. Sihukese salli võtaks endalegi.

Muide, Mar esines Pirate Bay T-särgis ning veel ühe nende projekti nimeks oli “Copyright is for losers”.  Nii et millegipärast leidus taas kord paar täitsa ehtsat autorit, kes “autorikaitsjatele” up yours ütlesid…