Üsna õigustatud küsimus ühest netikommentaarist: kui Eestis “madala tootlikkuse” tõttu naeruväärset palka saaval inimesel suurenes välismaale samale tööle minnes palk kolm korda, kas tema tootlikkus kasvas siis imeväel kolmekordseks?
Pigem on “madal tootlikkus” tõesti kohalike ärikate mugav ettekääne teiste inimeste raha enda tasku toppimiseks. Eesti Panga tegelaste kommentaarid viimastel päevadel on aga üks kahest, kas totaalselt eluvõõrad (paarikümnetuhandene kuupalk võimaldab ju ka rämeda hinnatõusu tingimustes hakkama saada) või küünilised. Et ootame palgatõusuga veel natuke, kuni viimasedki asised tegijad välja rändavad…?
Kui tõepoolest on meie 3x madalam palk tingitud puhtalt “ülemuste” saamahimust siis miks on meil niivõrd vähe ettevõtjaid, kes oma äri püsti paneks, maksaks “ainult” 2x madalamat palka korjates seeläbi kokku parimad töölised ja saavutades parema tulemuse kui konkurendid kuid endiselt saaks ise rikkaks?
Kuidagi kahtlaselt vasakulekalduv sõnavõtt, ma ütleks ? 😛
Kõigepealt märkus: ma arvan, et suur osa Eesti palgaprobleemidest ei ole niivõrd madal tootlikkus vaid naeruväärselt suured kasumid.
Muidugi töölisel on ka oma osa tootlikkuses, selles kui täpselt ta töötab, kui kiiresti, kui loovalt jne, aga põhimõtteliselt sõltub tootlikkus ka väga palju töökorraldusest ja tehnoloogiast. Illustreeritult, töölise tootlikkus, kes kaevab kraavi labidaga, on madalam kui selle töölise, kellel on ekskavaator. Liininäide: töölise tootlikkus tehases kasvab, kui esmaspäeval liigub liin keskmisest aeglasemalt ja kolmapäeval kiiremini (kui NSVL võttis Fiati tehnoloogiaid üle, siis nad itaallastelt seda oma hämmastuseks õppisid 🙂 ). See kehtib ka muidugi paljude keerukamate tööde puhul, töövahendid, töökorraldus, tööpäeva pikkus jne. Suur osa tootlikkusest on korralik juhtimine, seega, kui Eestis on tootlikkus madal, siis hakatuseks võiksid juhid peeglisse vaadata ja küsida, mille eest nad palka saavad. Võib-olla küll, et välismaale kolides tootlikkus kolm korda tõuseb, sest seal ettevõte tagab vahendid tootlikkuse tõusuks.
Teine küsimus on minu arvates Eestis mitte niivõrd tootlikkus, kuivõrd kvaliteet (tootlikkust tuleks mõõta ka monetaarselt, mitte ainult toodetud ühikutes. Ma arvan et x ajaühikus toodetud 1.3 Ferrarit on kõrgem tootlikkus kui x ajaühikus toodetud 1.5 Volkswagenit). Ja see on ka asi, mida Eestis annaks parandada – ja ma arvan, et siin on ka ettevõtteomanikel väga palju teha, mitte ainult töölistel.
Nike näiteks mõtles, et kolib oma tootmise Montebellunost (maailma spordijalatsite tootmise üks keskusi) ära ida-Euroopasse, sest palgad olid seal madalamad. Varsti kolis Montebellunosse tagasi, sest ida-Euroopast ei suutnud saada niisugust kvaliteeti. Montelbellunos muidugi, ettevõtjad ei virisenud, et riik ei koolita neile oskustöölisi vaid panid rahad kokku, läksid kohaliku omavalitsuse juurde ja ütlesid “teeme koos ühe kooli”. Tegid, väga hea kooli. Ja see ei ole mitte ainus näide, see toimib igasuguste tootmiste juures. Rääkimata sellest, et toetatakse olemasolevate ülikoolide uurimisprogramme (ja ka näiteks ühiskonnateadustes, sest juhtimine, makromajandus, üldine stabiilsus on kõik oluline 🙂 ).
Seega, võiks Eestis selle jutu lõpetada, et töölised on kõiges süüdi…
Frants arvab
Palgad teeninduses sõltuvad otseselt palkadest tootmises.
Kui tootmine tegeleb allhankega, mis palka siit oodata.
Hiinas tehakse veel odavamalt.
Selleks, et ise midagi teha peab olema kvaliteetne insener-tehniline personaal.
Too on raske õppida. Kas õppida on mõtet kui õpetamise juures on paras jagu „täis peeretjaid.“
Kes teab saab aru.
Ray: ma mingit sellist repliiki ootasingi. 🙂
Ütleme siis, et “kalduv” – päris vasakuks ma end endiselt ei pea (ja mida rohkem ma igasugu teadustegemiste tõttu pean kokku puutuma näiteks Frankfurti koolkonna ja muude sarnaste mõtlejatega, seda võõramaks nad mulle muutuvad). Võiks ka öelda, et ühtviisi vastu käib nii “paremate” ahnus kui “vasakute” liigne kontrollihimu ja veel mõned muud asjad. Aga teatav sotsiaalse õigluse tase peab ühiskonnas siiski eksisteerima.
Hoho: ega ma täpselt ei tea. Aga seniste personaalsete kokkupuudete alusel eesti ettevõtjatega kahtlustan vastavasuunalise mõtlemisvõime puudumist. Või kui sarkasmi vähemaks võtta, siis ilmselt ei suudeta oma ettevõtlust piisavalt hästi korraldada, orienteerutakse eeskätt allhangetele ning samuti on suhteliselt olematu strateegiline (vs ratsa rikkaks) mõtlemine.
Näita mulle mõnda eesti ettevõtjat kus toodetaks seadmeid (rakised) mida müüakse välja ja mis oleks ka siin kohapeal väljatöötatud. Ma mõtlen tõesti seadet. Kui leiad saad „rubla.“ Või näita tehnilist dokumentatsiooni? Ka „rubla.“
Noh, see oli irooniliselt mõeldud, nagunii… Vasak-parem on poliitiliselt üliaegunud jaotus IMHO, eriti “vasakutele” kontrollihimu omistamine – kõige rohkem teiste eraelu kontrolliv poliitiline suund tundub olevat hoopis parempoolseks peetav religioosne konservatiivsus…
Hoho tõstatatud teema kohta – olles ise kokku puutunud eri riikide tööandjatega, võin kinnitada Kaku pakutud “vastavasuunalise mõtlemisvõime puudumist” – ja seda praktiliselt minimaalse sarkasmiga. Pikemas mastaabis stabiilne planeerimine on igal pool muidugi haruldane, aga siinmail kuidagi eriti…
(loodetavasti ei saanud topelt, blogimootorid on viimasel ajal kuidagi negatiivselt meelestatud mu vastu…)
Kakk, Frankfurdi koolkond, brr, need ei ole mingid vasakpoolsed, need on parempoolsed, kes pärast Hitlerit hakkasid hirmuga mõtlema, et äkki Marxil oli õigus ja siis tegid mingi oma imeliku teooria. Kui vähegi võimalik, siis ma praeguseks loobun asjadest, kuhu need on oma näppe toppinud.
Aga “kontrollihimu” ei ole üldse vasak-parem skaala, see on liberaalne-autoritaarne skaala. On nii vasak- kui paremkonservatiive ja ka vastupidi. Vasak-parem skaala on majanduslik skaala, vasak tegeleb tööga, parem kapitaliga 🙂
Oudekki: Hmm…. Et Marcuse, Adorno ja Horkheimer on parempoolsed tegelased?
Skaalade üle muidugi võib vaielda, aga eeskätt seostaks mina autoritaarsust siiski rohkem vasakutega. Rayga jään kah mõnes punktis selgelt eriarvamusele nagu ikka. 🙂
Kakk – samas, ometi just (kaasaegsed) “vasakpoolsed” lubaksid homoseksuaalsetel abielluda, samas “parempoolsed” üritavad teatavates riikides näiteks kohustuslikku palvust (jms. religioosseid toiminguid) seadusesse panna ?
Ray: tjah, siin tajume ilmselt mõningaid asju täiesti erinevalt. Ütlen vaid niipalju, et mingi asja lubamine ei pea iseenesest olema suurem ja mõne muu asja kohustamine väiksem vabadus.
Paar iseenesest eelnevaga mitteseonduvat näidet – koolis käimine on lastele kohustuslik, täis peaga autojuhtimine on aga jällegi keelatud. Ja seda ka muidu väga liberaalsetes ühiskondades.
Sina tajud enda esimesena esitatud nähtust positiivsena, teist negatiivsena. Mina pigem vastupidi. Aga see on ilmselt koht, kus vaidlemine eriti kuhugi ei vii.
Mina ei süüdistaks eesti ettevõtjat mitte ahnuses, vaid kehvas majandamises. Kui ei suudeta töötajaid panna tegema tööd nii, et nende töö oleks efektiivsem – ja ma ei pea siin silmas piitsaga “motiveerimist,” vaid utreeritult tõepoolest labida asendamist ekskavaatoriga – siis ei jäägi muud üle, kui töötajalt võimalikult mitu nahka koorida, et mitte miinusesse jääda. Lõppude lõpuks aga ei ole keegi rahul.
Olgu, Kakk, ma tean, sa oled intelligentne inimene, äkki selgitad mulle miks – jättes kõrvale kõikvõimalikud mütoloogilised ja/või laestvõetud selgitused – ei võiks kaks samasoolist omavahel abielus olla ?
Ses mõttes, et joobes juhtimise reguleerimine käib otsapidi Kuldse Reegli alla ja selle vastu vaidlevad avalikult ehk ainult vulgaarlibertaarid… Ja kohustuslik kooliskäimine on muidugi omaette teema, mille kasulikkuse osas tuleks pikemalt arutada…
Aga kui väike osa – kõige suurem number, mida olen näinud, räägib 20% – täiskasvanud inimesi tahab teise omasugusega abielluda, siis milles on probleem ?
Kakk, Pinochet on kindlasti üks karmi kontrolli ja parempoolse majanduspoliitika pooldaja… Noh ja ega Singapur on ka päris karmi kontrolliga riik, samal ajal majanduspoliitika on selgelt parempoolne. Kui jätkusuutlik see kõik on, on teine asi, aga ühte ideoloogiasse mahub turg ja repressioonid väga hästi. Samal ajal, Milli vabadus on ühildatav nii Marxi kui Smithi mõtetega, eksole. Kuigi Marx Millist suurt ei pidanud, aga ta oleks võinud teda ka paremini lugeda 😉
Sinu poolt mainitud mehed teevad jah palju esteetilisi sõnu ja klassimõiste ning reaalne majandustoimimine on seal väga vähe tegelaseks, seega, selle vasakule liigitamine on selline, mugavus. Miks sa neid lugema pead? Tahad ma soovitan sulle mingeid asjalikumaid marksiste, kui sa kaasaegse marksimi vastu huvi tunned 🙂
Andris: hea point tegelikult. 🙂
Ray: ma ei tahaks siin inimestega tülitsema hakata. Tegelikult arvan asjast märksa kõvemini, kui siin välja ütlen. Niipalju ehk siiski veel – minu jaoks on kõige suurem probleem siin selles a-tähega mõistes. Inimesed tahavad mingit asja teha – hea küll, täiskasvanu vastutab enda eest ise. Aga milleks peab seda nimetama ühe vanast ajast pärit auväärse terminiga?
Oudekki: ega ma ise väga marksismi vastu huvi ei tunne. Aga paraku kipuvad mõned inimesed, kellega TLÜ-s koos töötan, kasutama juuripidi sealtkandist pärit teooriaid. Seetõttu pean natuke kursis olema – mis ei tähenda, et ma neid realistlikeks peaksin. 🙂
Ma tulen tootmise juurde tagasi :). Frants ei arvanud ülalpool just eriti hästi allhankest. Olen ka allhanget tegeva ettevõte palgal ja seetõttu ehk arvan natuke seda ilma tundvat.
Rääkida, et “teeme ise midagi” on hea, aga võimalik vaid väga-väga nišialadel. Tänapäeva maailmas ei ole eraldiseisvatel firmadel enam palju ruumi. Meie teeme nt. allhanget kunagisele elektrimaterjali tootvale Soome firmale, kes tänaseks on osa suurest euroopalaiusest kontsernist. Meie allhange on küll säilinud, aga arvata, et me suudaks nt. omatooteid tehes võistelda kontserniga, millel on milajrdeid eurosid käivet, on lootusetu.
Isegi kui suudetaks ISE midagi välja mõelda, on hind ikkagi müügi põhikriteeriumiks. Seega toota tuleks ikka Hiinas ja Eestis saaks tööd ehk kümmekond suurepalgalist disainerit ja (paha) müügi-finantsinimest.
Hea näide on LSDVF (muide, Frants, palun mulle rubla :)) Eesti firma, väidetav Eesti disain, aga pulgad tulevad Hiinast.
Siin tootes pigistab koheselt tunnihind, millega ETTEVÕTE saab ennast müüa. Ja sellest sõltuvad palgad. Julgen öelda, et enamuses TOOTVATES ettevõtetes ei saa ka bossid hiigelpalku. Suured palgad on riikliku taustaga kontsernidel, mille juhtide miljonipalgad ja -preemiad tulevad maksumaksja taskus.
Siit on tõepoolest tootjale ainuke palgatõusu vahend tööviljakuse kasv. Sest tunnihinda tõsta ei saa, siis läheb töö ära lähemale või kaugemale itta.
Tegelikult vòiks Eesti riik muidugi natukene investeerida valdkondadesse, kus meil on mingit ajaloolist kompetentsi. See, millega Euroopa tootmist saab yleval hoida, on kvaliteet. Itaalia nàiteks on selline Euroopa riik, mis vàga palju elab tootmisest ja just ka kohapealsest tootmisest (ehkki teatud asju muidugi out-source’takse, aga vàga paljudel juhtudel tulevad hoopis kòik maailma firmad siia tootma, sest on nii hàsti vàljaòppinud tòòjòud, pluss industriaalpiirkondade nàol innovatiivne tootmiskeskkond).
See ei kài yldse ainult sellise kòrgtehnoloogilise tootmise kohta nagu eelpoolmainitud Montebelluna (muide, nii 80% maailma mootorrattasaabastest toodetakse Montebellunas). Aga Itaalia jààb nàiteks ka keraamiliste plaatide tootmises arvuliselt alla ainult Hiinale ja tsipa Hispaaniale, samas on ta maailma suurim keraamiliste plaatide eksportija – ning kui vaadata kvaliteedi poolest, hinnata eksporti rahaliselt, siis on ta kaugelt maailma suurim…
Yks Itaalia edu on ka veel see, et peale tootmise enda toodetakse vàga heal tasemel tootmise tarvis olevaid masinaid, seega, ka siis kui keegi outsource’b tootmist, siis ta ostab lòpuks ikka Itaaliast masina, taaskord, kvaliteedi ja tòòkindluse pàrast.
Seega, “teeme ise” on vòimalik ka vàljaspool nišše, aga tuleb pakkuda nii kòrget kvaliteeti, et Hiina ega yldse keegi ei suuda sellega vòistelda.
Laku panni Enn
Toodetakse Hiinas. Tarvis on seadmeid millega kannatab ka Eestis toota ja samas ka palka saada. Sellised seadmed ja selline toodang on olemas. Vajavad pidevat ümber seadistamist vastavalt toote modifikatsioonile. Sellise tootmise puhul on vaja tugevalt seda millest kuskil kaugel Hiinas puudu tuleb. Suurem osa seadmeid on sellised ja järjest sinna poole asi läheb, et pea võid koju jätta. (Siga sisse ja vorst välja. Varsti pole siga enam ka vaja – aga selleks läheb veel aega). Enne peame me veel ära harjuma viinerimaitseliste sardellidega, mis maitsevad nagu oleks tehtud seentest ja kalamaksast. Kui keegi veel mäletab kuidas maitses viiner?
Samas sardell võiks olla sardelli maitseline. Kui keegi …….?
Frants:
> Laku panni Enn
Võta väheke tooni viisakamaks. Vaidlemine on OK, üksteisele lollide siltide kleepimine ei ole.