Ehkki Kakul on pikk jutuka- ja ka mudakogemus olemas, jäi selline paik nagu [L] Second Life seni veidi vaateväljast kõrvale. Esiteks polnud sellele vastavat ajaressurssi, teiseks oli sellest loetud igasuguseid asju (üsna karm pila on [L] getafirstlife.com). Nüüd aga paistab, et IT Kolledž kavatseb tulevast aastast seal midagi põhjalikumat püsti panna.
Idee polegi enam uus – SL-ist leiab palju ja päris kuulsaid õppeasutusi. Näiteks Harvard Law School on seal kursusi pidanud. IT vallast saab idee poolest õpetada erinevaid “pehmemaid” asju (uusmeedia, ajalugu, litsentsindus – ühesõnaga, [L] ITSPEA rida), aga miks mitte ka progemise ja disainiga seonduvaid asju (näiteks ülesanne disainida mingi objekt ja panna see skriptide abil “elama”).
Portugalimaal Aveiros on SL-i õppetööalaste rakendustega juba päris pikalt tegeldud ja nüüd veebruaris peaks sealt tulema üks sell siia oma magistritööd tegema, Kakk pandi ITK-poolseks juhendajaks. See aga tähendab seda, et juhendaja peaks asjast natuke ikka eelnevalt jagama.
Nii sündiski Strix Windlow (märkus: eesnimi on vabalt valitav, perenimi tuleb üldjuhul valida paarikümne etteantud variandi seast), keda võib näha alloleval pildil istumas Eesti saarel saatkonna lähedal, mere ääres kivi otsas (pilt meenutab täitsa Saaremaad või mõnd muud sihukest kohta).
Esmamuljed on üldjoontes positiivsed. Muidugi on parajalt nuhtlus “paks klient” ehk kõva graafikaressurssi nõudev tarkvara – Kaku tuttuus Dell enda Inteli X3100 graafikaga veab välja üksnes minimaalse detailsuse (tõsi, ka keskmine detailsus näis veel talutav). Linuxil tuleb Compizi 3D-efektid mängimise ajaks välja lülitada, muidu läheb pilt veidraks.
Alguses sai jupp aega mässatud tegelase välimuse paikasaamisega. Tegelikult on uskumatult detailne see valikuterida – näiteks silmade vahekaugus, lõuanurk ja juukselahk on kõik sätitavad. Vaikimisi riietevalik annab ka enam-vähem viisaka välimuse (hiljem aga tasub külastada näiteks kohta nimega “NCI Kuula-New Citizens Incorporated”, mis on otsinguga leitav – sealt saab juba märksa realistlikumad asjad täiesti tasuta kätte. Muidugi on sel omaaegse “Brežnevi paki” kombel asjalikud asjad segi jamaga, aga viimast annab välja sortida).
Natuke nalja sai ka – kohe alguses õnnestus näha veidrat tegelinskit, kes täiesti ilma püksata mööda ilma ringi kolas. Just samal hetkel olin ühelt sealselt lahkelt mentorilt (vabatahtlikud, kes uustulnukaid abistavad) küsinud, kui palju siinkandis imelikke kodanikke on – enne kui ta vastata jõudis, lisasin “Well, I think I just got my answer”…
APDEIT: Kummaline kogemus oli vaadata virtuaalset päikeseloojangut sealsamas Eesti saare peal. Peab ütlema, et rohkem kui korra Türisalu pangalt loojuvat päikest vaadanuna oli fiiling üllatavalt sarnane.