Kakk treenib tavaliselt meie Endla tänava ratastoolirühma üle nädala esmaspäeviti Ryukyu kobujutsu alal, täna aga helistas Rein ja ütles, et jujutsut õpetama pidanud Priidul oli mingi õnnetus juhtunud ning Kakk tehku ise trenn ära.
Nonii, aega oli tunni ringis ning tuli kähku mõelda, mida teha – tavapärast kobujutsut ei tahtnud tegema hakata. Viimaks langes valik Escrima proovimisele, kuna me saime enda viimase projektitoetuse eest ka mõned escrimakepid. Mõeldud-tehtud.
Täitsa hästi läks. Tundub, et üsna väikeste kohandustega on see ka ratastoolis harjutatav. Eriti vahva oli see, et tehnikate demonstreerimisel võtsin abiks ühe uue selli meie trennis, kes on varem umbes aastajagu Wing Chuni harjutanud – täiesti pimedana. Ja nägemise puudumine ei takistanud tal ka Escrimaga hakkama saamist. Vinge. Aga ka ratastoolirahvas oli hästi tubli.
Igati positiivne elamus niisiis.