Kunagi karmil nõuka-ajal panid kommarid Kuressaarde (ehk tollase nimega Kingisseppa) üles nimikangelase kuju. Ühel hommikul oli keegi kange saarlane pannud sinna ette paari suuri kalosse ning kirja “Hakka astuma!”
Täna räägivad [L] lehed, et Hansapanga automaadi ringitõstmisel olla kohalikud killuvennad pannud sinna sildi “PANKROT”.
Viktor on igatahes Kuressaarest ammu läinud. Mida me siit järeldame, Watson?
Milliste kriteeriumite alusel too lugu naljaks või killuks tembeldatud on?
Minu arvates ei ole naljakas mõnele memmele või taadile öelda, et tead, su maja põles maha või su tütar jäi rongi alla. Miks peaks “pank, kus sa oma viimaseid sääste hoiad, läks pankrotti” üldse kellelegi nalja tegema? Pank müüb eelkõige just usaldust ja selle mustamine pole küll huumori valdkonda kuuluv. Aga see “hakka astuma,” see tõi küll muige näole.
Tjah, tegelikult on Sul õigus.
Üks teine saarlane, tegelikult vist küll muhulane, kes kasutas “kunstnikunime” Wigla, tegi kord ühe nalja soome markadega. kakk, sinuvanused mehed peaks seda vist mäletama. Paanika oli meeletu, aga takkajärgi oli ju nali vägev….
Nojah… Seda piiri, kustmaalt inimesed ise oma uskumatu kergeusklikkusega lohkutõmbamise esilekutsuvad, on muidugi natuke raske tõmmata. “Palun siisestage parolit” tuleb meelde.
Aga muhulasi vist ei tohiks saarlastega ühte patta panna. Kunagi lugesin vanasõnaraamatust üht saarlaste tögavat ütlust – kadakas pöle puu, kits pöle elajas, muhulane pöle mees…
Ei, nii ei ole ilus teha.
Aga natuke naljakas on ikkagi, pean ma tunnistama. Kui pank oma usaldust paremini müüks, siis äkki ei tuleks inimestel mõtet sellist nalja teha?
Nojah, eks see on üks piiripealne juhtum. Lahenes õnneks kenasti.