02.2008 arhiiv

Parem hilja kui mitte kunagi

22.02.2008

Varem ei viitsinud ID-kaardiga eriti jamada, paar väikest katsetust olid lõppenud ebaedukalt ning Elioni stardikomplekti lugeja hakkas hiljuti jaurama firmware vananemise teemadel. Uuendamist üritades selgus, et lihtsam on pangas käies uus lugeja soetada.

Nädalapäevad varem olid sama murega tulnud juba aastajagu Ubuntu peal elavad vanemad. Ja kanäe – [L] Martini juhtnöörid ideelabor.ee lehelt toimisid nagu kellavärk ning emme sai nagu naksti oma pangakonto kätte. Nii tekkis mõte see asjandus ka enda masinas korda ajada (eriti kuna SEB langetas hiljuti päevamakse limiiti koodikaardiga sisselogimisel). Käisin SEBist läbi ja soetasin kaks SCR3310 lugejat (teispoolele ka). Konfimine käis ülalmainitud õpetuse järgi sama lihtsalt. Nüüd saab nii panka kui DigiDoci.

Iti-inimese kohta muidugi suhteliselt pikajuhtmeline juhtum… Aga tehtud ta sai. Tänud Martinile asjalike juhiste eest ja üldse suure töö eest Linuxi ja ID-kaardi kokkusebimisel!

Üks mõte siiski – ehkki juhised on head, võiks mingisuguse alamhulga jaoks (näiteks Ubuntu) kirjutada miski lihtsas keeles jupi (äkki ka mingi skripti, mis suurema hulga vajalikke tegevusi automatiseeriks?) ja avaldada selle kasvõi tollelsamal ID.ee lehel. Praegu võib mitte väga tehnilise taustaga huviline hakata apt-get käske pelgama…

Väike märkus SEBile kah: lugeja karbis olev juhend eeldab, et inimene kasutab IE-d ja Windowsi. Kõik ei kasuta (ja neid tuleb järjest juurde). Seetõttu oleks ehk hea mõte lisada praeguse teksti ette näiteks “Alljärgnev käib Windowsi kohta. Muude süsteemide jaoks leiad infot sealt-ja-sealt.”

Mõõgapäev Rakveres

16.02.2008

Et Rakveres on tulemas sumo MM, korraldavad sealsed tegelased juba praegu linnas Jaapani-teemalisi üritusi ja ühena sellistest toimus täna spordihallis mõõgapäev ehk erinevate mõõgakunstide demo. Kakk pidi mängima Toomas Uba ja tatamil toimuvat läbi mikri kommenteerima. Rahvast tuli kohale isegi üksjagu, üks tribüün sai peaaegu täis. Järgemööda esitleti siis:

* Tauramusoryu kobudo – Eero Mitsubachist tegi pika mõõgakata koodnimega “Siil udus” (lugu samuraist, kes udusel hommikul templis mediteerib ja järgemööda ründavate kaakidega madinat peab);

* Kendo – kendokad näitasid oma kunsti põhitehnikaid ja pidasid ka ühe väikese näidismatši;

* Aikido – ehkki tuntud enam paljakäsikunstina, kasutavad nad ka mõõka ja nuga; näidati nii bokkeni paarisharjutusi kui ka paljakäsi kaitsetehnikaid mõõga ja noa vastu;

* Muso Shinden-ryu – Mitsubachi klubi põhiline iaido-stiil ehk “ühest mehest kiiresti kaks”; näidati katasid ja seletati nende rakendusi;

* Hontai Yoshin-ryu – Priidu seltskond demos lisaks mõõgakatadele ka jujutsut, hanbod ja chobod; lisaks siinsetele sellidele oli kohal ka Kai Koskinen-sensei paari õpilasega – see esitus jättis vist kõige põhjalikuma mulje;

* veel kord Tauramusoryu, seekord jo ja bokkeni paarisharjutused;

* viimaks siinmail vähe nähtud auväärne koolkond, Musashi enese mõõgastiil Hyoho Niten Ichi-ryu. Kai-sensei jüngritega näitas nii pika kui lühikese mõõga kasutamist kui ka selle kooli leivanumbrit, kahe mõõga tehnikat.

* Esitlus lõppes tameshigiriga – Kai-sensei hakkis selleks spetsiaalselt ülespandud riisimatirulli kolme kiire löögiga juppideks. Selle mõõga ette igatahes ei soovitaks kellelgi jääda.

Päris huvitav ülevaade oli. Õhtu lõpetati tagasiteel Tallinna Viitna kõrtsis, kus pool kõrtsi korraga samuraisid täis sai. Kokkuvõttes üks väga mõnus üritus.

Uutmoodi abitus

16.02.2008

Päris lahe lugu Rain Koolilt.

Seda VKG-lühendit (inglise keeles enamasti STFW või GIYF) tuleb paraku isegi IT-tudengite puhul liiga tihti kasutada – paar juhendatavat tuleb siinkohal meelde.

Wesnoth, Wesnoth, hakka pähe

13.02.2008

Tänane päev läks peaaegu tervenisti mainitud teema alla. Nimelt otsustasin eelmise semestri positiivset kogemust [L] OSM kursusega ka bakalaureuseõppe [L] VTMP juures rakendada ning panna rahvas eri tiimidena [L] Wesnothile uusi kampaaniaid tegema (kasutades versioonihaldust ja muid reaalseid vaba tarkvara arendusvahendeid).

Aga et homme peab rahvale WMLi (Wesnoth Markup Language’i ehk mängu põhiliseks arendusvahendiks olevat märgendikeelt) tutvustama, oligi vaja eelnevalt endal üks väike demo valmis nuputada. Nimeks sai loole “Kükametsa Jussi seiklused Maavallas” ja räägib see ühest maapoisist, kelle isatalu kaagist venna tõttu haamri alla läks ja ta seepeale otsustab rännata kuningas Toomas Hendriku juurde sulaseks. Tegelaskonda kuuluvad aga veel:

* hämelane Matti – viinaveaga lõuapoolik, endine mäehüppaja ja hilisem Tuuslari õpipoiss (maag niisiis), kes tahtis Tehvandile vanu aegu meenutama tulla, kuid et mägi on pielessä, lööb Jussiga kampa;

* kolm Taanmarkist pärit röövlit Kaspar, Jesper ja Joonatan, kes naisõiguslaseks hakanud tädi Sohvi eest Maavalda pagenud;

* Päkapikust alkeemik Peeter-Paul Parapikker, kes kõik vastalised rõveda haisu abil võitlusvõimetuks muudab (haisu täpne allikas on esialgu ebaselge);

* Tuulepeast Sarmaatia vürst Tsapai ja tema idealistist totuke kannupoiss Petka, kelle kuri kuningas Pudimir Lenin-Vlatin kodumaalt minema ajas; tänutäheks appituleku eest õpetab Tsapai Jussi mõõka keerutama.

Hiljem lisanduvad veel ilmatibiks hakanud endine tohtriõpilane Lähkri Liisbet, veidrikust preester isa Hieronymus, metsakollid Mõhk ja Tölpa ning ehk veel mõned ääriveeri tuttavad tegelased. Pahalasi esindavad Jussi pätiks hakanud vend Jass, kohalikud joodikutest külakaagid Kalmer ja Elmar, lohe Gorõnõts, teeröövlite pealik Jürka, ebasurnud ja hirmõel võlur Osama ning teised kurikaelad.

Nii see folkloor ilmselt sünnib. 🙂 Esialgu on kampaaniast mängitav vaid üks stsenaarium, kuid ehk tuleb neid pikkamööda juurde.

Maksipook

12.02.2008

Üle pika aja jälle lastekodus… Härra oli vahepeal miskite põrsatempudega maha saanud ja sellega kasvatajalt pikema koduaresti teeninud. Mis muidugi tuleb trenni mõistes kasuks – kuna tempude kõrvalt oli vahepeal trenniaega napiks jäänud ja nüüd ei tahtnud bokken enam korralikult liikuda. Võtsin barongi kaasa ja ütlesin, et kui laiskloomlus jätkub, võib mõnede juppide eemaldamine ette tulla… 😛

OK, asi polnud tegelikult nii hull midagi. Panin kuti matti mööda veerema ning end igas positsioonis igapidi väänama – alakehapöörded ja põlvede rinnalevenitus selili, jala edasi-tagasi tõstmine mõlemal küljel ja keretõsted kõhuli, kõigil ideeks lülisamba ja puusavöö töölesaamine. Lisaks selili jalgade surumine (umbes nagu jõusaali jalapink, aga ketastega platvormi asemel hoidsin lihtsalt ise kätega vastu) ja erinevad asjad varbseina juures. Kui neid asju korralikult teha, peaks mõne nädalaga juba niikaugele saama, et võib uued harjutused peale panna.

Reedel lähen uuesti. Barongi võtan igaks juhuks kaasa. 😛

Tore üritus

12.02.2008

Liikumispuuetega Inimeste Liidu iga-aastane tänuüritus toimus juba seitsmendat korda, sedapuhku Estonia talveaias. Vahva asi tuli välja.

Tuleb müts maha võtta ELIL tegevjuhi Auli ja president Antsu ees – omaaegsest “keda huvitab?”-üritusest on saanud asi, mis toimub esinduslikus kohas (eelmised olid näiteks Reaalkoolis, Kadrioru lossis ja SEB Ühispanga peahoones), kus on kohal mitmed prominendid (seekordki näiteks riigikogu esimees ja sotsiaalminister) ja ka meedia. Algusaegade maavillasevõitu asjaajamisest on saanud soliidne, pidulik ja samas ikkagi mõnusalt kodune sündmus. Kui Ene Ergma käis oma tervituses välja idee järgmine kord Toompeal kokku saada, võttis Ants kohe sõnasabast ning nüüd tundub, et järgmise aasta üritus tulebki Toompea lossis…

Mis aga ilmselt kõige tähtsam – pole enam “elukutselisi invaliide” ja sihitut vingumist. On optimism ja konstruktiivsus. Ja selleaastased tänuauhindade saajad olid kõik eranditult hästi vahvad – nii et sedasorti üritused annavad ilmselt puuetega inimeste ühiskonda kaasamisse päris olulise panuse. Ilmselt on aastatega tublisti edasi arenenud nii Eesti ühiskond kui puuetega inimesed ise.

Juttu tuli muide ka nii möödunudsuvisest kui ka selleks suveks plaanitavast laagrist. Rahvas oli väga rahul ja ootab uut korda – nüüd vist ei jää muud üle kui asi ära teha. 🙂

Nexenta

12.02.2008

Kui kunagi aega saab, peaks [L] selle pealkirjas mainitud eluka ära proovima. Idee poolest huvitav asi – OpenSolarise kerneliga operatsioonisüsteem, mille enamik muud nodi on aga Ubuntu päritolu.

On mõni juba proovinud ja teab kommenteerida?

Häbi on

11.02.2008

… lugeda [L] sihukest küündimatust. Ja häbi on olla asutuse töötaja, mille juhtkond toetab eesti keelele pähelaskmist (enda õigustuseks võin öelda, et mõni asi hakkab lähiajal ilmselt muutuma – aga sellest täpsemalt edaspidi). Tekib matsirahva seast pärit guvernandi tunne, kes peab härrade ülbed ja saamatud võsukesed alandliku naeratuse saatel üles kasvatama. Või veel parem võrdlus oleks “pedagoog”, seda siis Antiik-Kreeka tähenduses.

Argumendid on kõik juba ammu kõlanud, neid üle korrata pole mõtet. Aga kui TLÜ oma Ivani Ülikooliga (nagu teda juba siselistis nimetatud on) tõesti loodab rikkaks saada, siis see jääb küll unistuseks. Küll aga annab pärast mitmeid aastaid seda kokkukeedetud suppi helpida. Ilmselt küll siis juba teistel inimestel.

Huvitavad (ohtlikud) asjakesed

11.02.2008

Aasta lõpus sai [L] Mantis Swordsist tellitud paar jubinat. Väiksemat sorti tollisekelduste järel (Ameerikast Eestisse tuli alla kuu ajaga ning kolm nädalat kulus Eesti tolli läbimiseks…) jõudsid täna kohale.

Esmalt üks suur ja kole riistapuu – [L] barong ehk segaste filipiini sõdalaste lühike mõõk. Lai lehekujuline tera, kõver käepide annab vajadusel hirmsa löögijõu. Mantise variant on üldiselt igati kena, kuid tupp oli liiga kitsas tehtud ning rihma-aas laiema rihma jaoks liiga väike. Aga käes istub hästi ja tera on korralik (ehkki mitte midagi erilist, harilik kvaliteetne vedruteras).

Teine jubin aga on alguses isegi petlikult tagasihoidlik. Pretensioonikavõitu [L] Tactical Tanto nimeks, Made in China ei ärata esmapilgul kah usaldust. Aga Paul Chen ja Hanwei oskavad kuuldavasti ka üsna viisakaid terasid toota, Mantise nuga ongi sisuliselt sama. Esmamulje meenutab veidike üht märksa kuulsamat terariista, brittide Fairbairn-Sykesi dessantlasepistoda. Tupest tõmmatud tera aga on – üllatus, üllatus – täitsa korralik tanto. Ei pretendeerigi autentsusele (tuppki on metallist ja varustatud nuga kinni hoidva klõpatsiga – modernne, ent kasulik lisandus), kuid käepidet kattev rainahk on OK (kirjade järgi ehtne; kui ongi võltsing, siis üsna hea) ja peale mõõgapuhastuskomplektiga (riisipaber, uchiko, mõõgaõli) korralikku ülekäimist näeb ka tera selle hinnaklassi kohta üsna väga ilus välja. Kirjade järgi on 60/40 HRC süsinikteras, hamon (karastusjoon) on väidetavalt ka ehtne (pole esialgu nii ekspert, et autoriteetset hinnangut anda). Tubli töö. Saleda joone kohta üllatavalt raske, kuid samas hästi tasakaalus relv.

Üldiselt võib rahul olla. Tellimus täideti kiiresti ja kaup oli korralikult pakitud. Nii et sealt võib tellida küll.

Keerake monitori!

09.02.2008

˙˙˙ıpıdɹnƃɐʇ sʞnlıʌɐɾlɐu ǝɯɐʇnɾɹıʞ ɐuǝɐʇ ‘ǝɹǝʇ ǝɹǝʇ

(Courtesy of [L] Fliptext.net)