29.02.2008 arhiiv

Takeda-sensei & jüngrid TLÜ-s

29.02.2008

Mõne päeva eest laekus erinevate võitluskunstilistide kaudu teade, et TLÜ uue maja aatriumis korraldatakse võitluskunstide demo. Läksime täna Reinuga kohale. Publiku seas oli suur osa nagu Eesti võitluskunstide “Who’s Who” – kendo, jujutsu, iaido, paar karatekooli (Igor-sensei oli ka kohal).

Näidati kendot, iaidot ja karated. Kuna põhiseltskonna moodustasid kendokad (ka sensei ise), oli see osa demost kõige põhjalikum ja vist ka kõige tehnilisem. Ainult kendos kasutatava ülivalju ja pideva kiai (mida võhik jubeda röökimisena kipub tajuma, eriti kui seda teevad mehed-naised läbisegi) oleks võinud eelnevalt lahti seletada – näiteks löökide sihtmärgid selgitati ilusti enne ära. Kendoga koos näidati ka bokkenitega (pikk ja lühike) katasid.

Iaido’na näidati kendokate “kõrvalerialana” tehtavat Seitei iaidot, mis meil harjutatavate spetsialiseerunud iaido-koolkondade kõrval jääb veidi kahvatuks. Pealegi olid kolmest esinenud sellist kaks ilmselged algajad – poiste ees muidugi müts maha julge pealehakkamise eest võõral maal ja võõra rahva ees esineda, aga tehnika poolest leidub Tallinnaski kindlasti märksa paremaid mõõgamehi.

Karated tutvustas Wado-ryu’d esindav Jaapani noortemeister. Lõbus sell ja tehniliselt tasemel, ent rääkis stiilis “Raise hand who knows what karate is” ehk siis äärmiselt ABC-d. Kindlasti oli kohal ka mõni, kes tõepoolest ei teadnud, kuid asjaga tegelenute jaoks oli see muidugi veidi igav. Aga kõik karate kolm põhikomponenti – kihon, kata ja kumite – said ära näidatud, nii et sellega varem mitte kokkupuutunute jaoks võis asi täitsa adekvaatne olla.

Järgnes Takeda-sensei loeng budo alustest. Auditoorium oleks ehk võinud suurem olla, kuna valitud ruum tuli puupüsti rahvast täis. Loeng oli huvitav ja andis senikuuldule paar head nüanssi juurde.

Ilmselt on aga paljude jaapanlaste jaoks inglise keel siiski paras nuhtlus – Takeda-sensei luges oma teksti üks-ühele paberilt maha ning seda üsna konarlikult. Kaks demo kommenteerinud noort selli said end küll vabamalt väljendatud, ent üsna karmi aktsendiga (kohati oli arusaamine päris raske). Rein küll kommenteeris vastukaaluks enda muljeid Tauramusoryu soke Ikubo-senseiga, kes oli paari kohapeal äraõpitud soomekeelset fraasi absoluutselt soomlaslikult hääldanud… Nii et mine võta kinni.

Aga kokkuvõttes oli täitsa tore üritus – tänud kendokatele korraldamise eest!

Julge arvamus

29.02.2008

Arvestades kogu sõnnikuloopimist viimase paari päeva jooksul tuleb tunnustada [L] Heiki Suurkase julgust asjast teisiti arvata kui popp ja noortepärane on. Väikesi detaile arvestamata on Kakk kirjutatuga päri. Kunstipärasuse või -päratusega on ses loos üsna vähe pistmist, jõujooned lähevad mujalt.

Ka [L] Pekka Ereltiga (kes on ka varem häid asju kirjutanud) tuleb nõustuda.

Ning isegi “punaprofessorite pesaks” sõimatud TLÜ seinte vahel leidub tervet mõistust toimuvat narrust narruseks nimetada. Kolleeg Tõnu Ploompuu ehk ei pahanda, kui tema mõnusat satiiri TLÜ listis natuke tsiteerin:

"Viimaste päevade sündmused on mu silmad avanud, ehk ka teil. Nimelt algab
meie Ülikooli nimi ristimärgiga, Püha Antoniuse ristiga. Vaatamata
sellele, et kristlasi on ainult 20% eestlaste hulgas, kasutame me
ristimärki. Veelgi hullem, see seostub sigadega, Antonius kui sigade
kaitsepühak. Seos sigadega mõjub lisaks kindlasti väga tõrjuvalt
islamimaadest saabuvatele oodatud välisüliõpilastele.
/… /
Mõnu Ploompuu

😀

Nii et andsin ka allkirja. [L] Siia.