Andke nõu

Kakk tõlgib [L] Wesnothi järgmist 1.10 versiooni, mis peaks lähiajal ametlikult välja tulema. Ühe uue termini osas oleks veidi nõu vaja.

Nimelt on Wesnothis kasutusel päeva ja öö vaheldumine – standardne tsükkel on kaks käiku kumbagi, vahele jääb üks käik hämarikku (koit/eha). Sellega on seotud ka mänguüksuste omadused – need jagunevad laias laastus kolmeks: kuulekad (lawful; võitlevad päeval paremini), korratud (chaotic; võitlevad öösel paremini) ja ükskõiksed (neutral; aeg ei mõjuta).

Nüüd on aga lisandumas veel üks seltskond, kelle ingliskeelne nimetus on liminal ja kes võitlevad täisjõuga ainult hämaruses, päeval ja öösel on nad nõrgemad. Sõna ise tähendab mingisugust vahevarianti või üleminekut, ent mis oleks hea eestikeelne vaste?  Sõna peaks andma kasutada nii omadussõnana kui ka iseseisvalt. Võõrsõna (liminaalne) ei tahaks kasutada.

Mõned mõtted:
* hämar (nagu “mingisugune hämar tegelane küsis raha”)
* salapärane/saladuslik
* kõhklev/kõikuv (?  eeskätt just tinglikul “hea-halva” skaalal)
* ….

Mõtted ja soovitused on kommentaariumi teretulnud.

Wesnoth 1.8 eesti tõlge

… on nüüd valmis (ligi 14 000 rida – ja “rida” võib tähendada nii paari märki või üht sõna kui  ka kolmesalmilist luuletust või 10-realist tekstilõiku). Tõlkefaile saab kas [L] Wesnothi tõlkeserverist või [L] Kaku Wesnothi lehelt. 1.8 peaks ametlikult ilmuma septembris, sügiseste Linuxi distrodega (näiteks Ubuntu 9.10) peaks see juba kaasa tulema. Sai tehtud ka väike tõlkepõhimõtete loetelu – lihtsuse mõttes kopeerin ta siia ka.

Mõned Kaku tõlkepõhimõtted

  1. Eesti keel. Lihtsalt ja selgelt. “Commander” on “väeülem”, mitte “komandör”, “expedition” on “uurimisretk”, mitte “ekspeditsioon” (Wesnothi maailmas ei ole just palju tänapäeva teadlasi) ja isegi “idiot” on “lollpea”, “juhm” või “tohman”, mitte aga “idioot”. Ka “magic” on “võlukunst” või “võluvägi”, mitte “maagia” (Wesnothis on võluvägi reaalne asi, mitte meie maailma “maagide” posimine) ja Delfador Suur oli võlur, mitte maag.
  2. Koha- ja isikunimede tõlkimine. Üldiselt on lollikindel lahendus Tolkieni süsteem – ühiskeelele vastab inglise keel või selle tõlkekeel (meil niisiis eesti keel), muud jäävad nii nagu on. Seega ingliskeelsed nimed tõlgitakse või leitakse vasted (Robbie => Robi). Haldja- ja päkapikukeeli vms ei tõlgita (kahest haldjate suurest metsast on Aethenwood eesti keeles Hõbelaas, Lintanir on aga haldjakeelse nimena jäetud tõlkimata).
  3. Metafoorid ja kõnekäänud – me räägime maailmast, kus paljusid meile harjumuspäraseid asju ei ole olemas. Mõningaid vanu ja levinud eesti kõnekäände sobib kasutada, mõningaid uusi aga mitte (“loll kui saabas” on mõeldav, “juhe koos” ja “kumm tühi” aga ei lähe mitte.).
  4. Sõnad, mis ei pruugi Wesnothi maailmas tuntud olla. Näiteks “paradiis”.
  5. Teoloogia. Näib, et Wesnothi maailm oli algul polüteistlik ehk paljude jumalatega, ehkki lõpupoole esineb ka juba monoteismi märke (eriti UtBS: Eloh, Moradin ja Griknagh; ka Wesnothi Suured Jumalad on küll mitmuses, kuid näitavad arengusuunda). Tähelepanuks ka: eesti keeles on väga palju kõnekäände ja ütlusi, mida enamasti keegi Piibliga ei seosta, kuid nad on ometi sealt pärit. Piibli keel ja väljendid on mõnes kohas Wesnothis täiesti sobivad (ja tekitavad mõnes tuttava tunde), aga on kohti, kuhu nad üldse ei klapi. Seega soe soovitus: Wesnothi tõlkija peaks tundma vähemalt mingil määral Piiblit ja üldse usundilugu.
  6. Sõjavägi. Ei tasu liialdada peente militaarterminitega. Näiteks võis seersandi auaste olla kasutusel küll Wesnothi hiilgeaegade hästiorganiseeritud sõjaväes, selle kasutamine aga algusaegu käsitlevas “Wesnothi tõusu” loos või ka post-apokalüptilise ajastu UtBSi Yechnagothi kummardajate juures on küsitav.
  7. Kramplikult ei pea algtekstist kinni hoidma.
  8. Släng, murded ja formaalsus. Tänapäevast slängi tuleks vältida, kuid eri ühiskonnakihtidest pärit rahvas peaks rääkima veidi erinevalt. Wesnothi isandad ja kogu haldjarahvas räägib korrektset, ametlikumat sorti ja vahel veidi luulelist keelt. Maarahvas võib endale matslust lubada (“teind”, “vä”). Omaette lugu on päkapikkudega, kelle ühiskeele eripära on inglise keeles rõhutatud šoti murrakuga (“You ha’ done that”, “dinna”, “ken”). Eesti tõlkes võiks sobida lõunamurded – päris võru keele mõistmine aga läheks tavalisel eesti mängijal vist raskeks. Muidu võiks saare murrak kõne alla tulla – vana aja saarlased olid sama vinged sellid -, aga päkapikud ei ole iial merd ega meresõitu armastanud.

ALKA kursus

…, pikema nimega siis [L] “Avatud lähtekoodi arendusmudelid”, jõudis TLÜs täna edukalt lõpule (paar väikest “saba” tuleb veel lähipäevil ära klaarida). See oli juba kolmas kord kasutada [L] Battle for Wesnothi õppevahendina ning ka see läks edukalt. Seltskonnaks olid seekord IT juhtimise eriala magistrandid ning lisaks Wesnothis arendamisele Traci keskkonnas (eesmärgiga simuleerida vaba tarkvara projekti toimimist) tuli uurida erinevaid vabu projekte ja litsentse ning lugeda ja ajaveebis kommenteerida vaba tarkvara maailma klassikalisi kirjatükke (Levy “Hackers”, CatB, Mogleni “Anarchism Triumphant” jt, vt kursuse materjalidest).

Kõik kolm tiimi tegid enda Wesnothi kampaania vastavalt kõnekäänule “võta üks ja viska teist”. Ehk siis kõik oskasid parajat sürri teha. Täpsemalt:

* punane tiim: lugu kolmest kangest – Viruvalgest, Vanatallinnast ja Kännukukest – ning nende rännuodüsseiast Tartu linna kangema kraami järele, teel karskusliikumisega võideldes.

* sinine tiim: kajastas barbar Conani seiklusi kadunud ID-kaardi otsinguil (jama oli lahti, kuna ilma kaardita ei saanud enam ID-piletit ja bussiga sõita…).

* roheline tiim: vähemalt kolm korda üle võlli keeratud päevakajaline lugu Oravamaast, kus figureerivad heade poolelt rüütel Keit Valgustatu, vana maag Andrus ning päkapikust segane võitleja Rein Raevukas, pahade poolel aga mupod, nõid-vampiir Vilja (kellega madistamise missioon kandis kohast nime “Viljapeks”) ja loomulikult kõige kurja juur Edgar Savipuhuja (väljavõte jutustusest: “nime sai ta sellest, et vormis savist pisikesi mõistuseta olendeid ja puhus koos abilistega neile tagumiku kaudu eluvaimu sisse. Olendeid hüüti mupodeks […]”). Edgari väljamanamiseks tuleb hüüda “Parem Oravamaa kõigile!” jne. Johhaidii…

Oravamaa
Rohelise tiimi kampaania algusloo taust.

Loodetavasti jäid osalejad rahule. Vähemalt ei olnud igav. 😀

Wesnothi tõlkimine

Kuna [L] Battle for Wesnothi eesti keelde tõlkimine oli vahepeal veidi soiku jäänud, siis nüüd olen selle töö ametlikult üle võtnud. Kui kõik hästi läheb, peaks suve jooksul kõik põhifailid tõlgitud saama. Kui keegi soovib kaasa lüüa, siis abi on teretulnud – eriti põhikampaaniate tõlkimise juures.

Wesnoth, Wesnoth, hakka pähe

Tänane päev läks peaaegu tervenisti mainitud teema alla. Nimelt otsustasin eelmise semestri positiivset kogemust [L] OSM kursusega ka bakalaureuseõppe [L] VTMP juures rakendada ning panna rahvas eri tiimidena [L] Wesnothile uusi kampaaniaid tegema (kasutades versioonihaldust ja muid reaalseid vaba tarkvara arendusvahendeid).

Aga et homme peab rahvale WMLi (Wesnoth Markup Language’i ehk mängu põhiliseks arendusvahendiks olevat märgendikeelt) tutvustama, oligi vaja eelnevalt endal üks väike demo valmis nuputada. Nimeks sai loole “Kükametsa Jussi seiklused Maavallas” ja räägib see ühest maapoisist, kelle isatalu kaagist venna tõttu haamri alla läks ja ta seepeale otsustab rännata kuningas Toomas Hendriku juurde sulaseks. Tegelaskonda kuuluvad aga veel:

* hämelane Matti – viinaveaga lõuapoolik, endine mäehüppaja ja hilisem Tuuslari õpipoiss (maag niisiis), kes tahtis Tehvandile vanu aegu meenutama tulla, kuid et mägi on pielessä, lööb Jussiga kampa;

* kolm Taanmarkist pärit röövlit Kaspar, Jesper ja Joonatan, kes naisõiguslaseks hakanud tädi Sohvi eest Maavalda pagenud;

* Päkapikust alkeemik Peeter-Paul Parapikker, kes kõik vastalised rõveda haisu abil võitlusvõimetuks muudab (haisu täpne allikas on esialgu ebaselge);

* Tuulepeast Sarmaatia vürst Tsapai ja tema idealistist totuke kannupoiss Petka, kelle kuri kuningas Pudimir Lenin-Vlatin kodumaalt minema ajas; tänutäheks appituleku eest õpetab Tsapai Jussi mõõka keerutama.

Hiljem lisanduvad veel ilmatibiks hakanud endine tohtriõpilane Lähkri Liisbet, veidrikust preester isa Hieronymus, metsakollid Mõhk ja Tölpa ning ehk veel mõned ääriveeri tuttavad tegelased. Pahalasi esindavad Jussi pätiks hakanud vend Jass, kohalikud joodikutest külakaagid Kalmer ja Elmar, lohe Gorõnõts, teeröövlite pealik Jürka, ebasurnud ja hirmõel võlur Osama ning teised kurikaelad.

Nii see folkloor ilmselt sünnib. 🙂 Esialgu on kampaaniast mängitav vaid üks stsenaarium, kuid ehk tuleb neid pikkamööda juurde.

Vana hea Heroes3

Kakk on oma ligi 6-aastase Linuxi-elu jooksul ostnud 1 (ühe) tarkvarajupi. Algselt edukalt startinud, kuid kurvalt lõpetanud (omanik pani rahaga putku) Loki firma loodud Linuxi-pordi klassikalisest Heroes of Might and Magic III-st, mida koos teiste sama firma porditud hittmängudega (Heretic 2, Civilization: Call To Power jne) tänini netist erinevatelt edasimüüjatelt osta saab (ise ostsin selle mõni aasta tagasi 10 USD eest).

Linuxi edasi arenedes tekkisid mängu installil mõned probleemid erinevate teekidega ning vahepeal jäi plaat riiulile seisma. Nüüd aga sattusin [L] Ubuntu foorumites ühele [L] lahkele õpetusele ning tuli kiusatus oma läpakas kohe järele proovida. Kõik läks muidu täpselt nii, nagu seal kirjas on – vaid käivitamisel hakkas mäng kaebama, et ketas olla täis. Viga oli kodukataloogi tekitatud alamkataloogi .loki/ kirjutusõigustes, mida polnud tavakasutajale antud. Kui selle ära tegin, hakkas kõik kenasti jooksma.

Täitsa nostalgiline meeleolu tekkis kohe – HOMM3 oli suur hitt ikka päris jupp aega tagasi. Tänaseks on aga vaba tarkvara loojate kogukond saanud hakkama üsna võrreldava mänguga – nii et HOMM-i fännidele soovitaks kindlasti proovida ka [L] Battle for Wesnothi. Mängu mehaanika on veidi teine, kuid tunne on sama. Wesnoth on muide Ubuntul standardinstallis sees ka.