Kakk tõlgib [L] Wesnothi järgmist 1.10 versiooni, mis peaks lähiajal ametlikult välja tulema. Ühe uue termini osas oleks veidi nõu vaja.
Nimelt on Wesnothis kasutusel päeva ja öö vaheldumine – standardne tsükkel on kaks käiku kumbagi, vahele jääb üks käik hämarikku (koit/eha). Sellega on seotud ka mänguüksuste omadused – need jagunevad laias laastus kolmeks: kuulekad (lawful; võitlevad päeval paremini), korratud (chaotic; võitlevad öösel paremini) ja ükskõiksed (neutral; aeg ei mõjuta).
Nüüd on aga lisandumas veel üks seltskond, kelle ingliskeelne nimetus on liminal ja kes võitlevad täisjõuga ainult hämaruses, päeval ja öösel on nad nõrgemad. Sõna ise tähendab mingisugust vahevarianti või üleminekut, ent mis oleks hea eestikeelne vaste? Sõna peaks andma kasutada nii omadussõnana kui ka iseseisvalt. Võõrsõna (liminaalne) ei tahaks kasutada.
Mõned mõtted:
* hämar (nagu “mingisugune hämar tegelane küsis raha”)
* salapärane/saladuslik
* kõhklev/kõikuv (? eeskätt just tinglikul “hea-halva” skaalal)
* ….
Mõtted ja soovitused on kommentaariumi teretulnud.
Uh… Millegipärast tuleb Jack of Shadows meelde 🙂
Aga… “hämarlik” – kõlbab nii omadussõnaks kui ka omadussõnaks-nimisõna-tähenduses… Seos hämariku ja hämarusega on ka ilmne…
Ray: tänud, väga arvestatav variant! Aga ootame natuke veel, ehk tuleb teisigi huvitavaid ideid.
Kuidas antropoloogid tõlgivad, neil üleminekuriituste juures on ju seda sõna tarvis?
Kui hämarikust lähtuda, siis mina pakuks “hämarikune/hämarikused”, kõlab natukene arhailiselt-muinasjutuliselt-etc. Samas, siiski, “liminal being” on ju kõik need “kaks vormi ühes kehas” elukad, tontidest kentaurideni, see sõna võiks kuidagi ka sellele viidata. Poolelune? Vaheline?
Oudekki: paraku ei tunne ühtki eesti antropoloogi… Aga ka see sõnaidee on huvitav.
Võrdluseks: “undead” on tõlgitud “kooljateks”.
Viivulised/Viivuline
Mõte jooksis sedapidi, et see on ju üks viiv päeva ja öö (ja vastupidi) vahel, kus on veel üks, aga juba ka teine, kuid piiri on raske tõmmata, et millal täpselt see vahetus toimub.
Kui ma oma pakutut edasi arendan, siis Raini variandist tuli idee, et ‘hämarline-hämarlised’ oleks ka variant, omadussõnaline vorm siis ikka ‘hämarlik-hämarlikud’… Millegipärast kõlab see mulle kuidagi ugrilik muidugi…
Väga lahe. Laske edasi, ehk tuleb veel miskit põnevat. 🙂
Võiks ju ka vana head “tonti” kasutada – tontlased? EKSS ütleb, et videvikune on ka eesti keeles omadussõnana olemas, seda saab ka kasutada.
Lehitsesin Juhan Jaiki ja leidsin “säni”, kes on kohati ka kujumuutja elukas ning hiilib hämaruses ringi. Ma arvan, et selle saaks omadussõnana kah kasutusse võtta “säni mees” võiks olla selline, salapärane sänikael 🙂
“Hämar” on ju hea! Või siis: tume, tumedik, piiriline, vahelik, variline, tabamatu, uduja, udukas, päevatagune…
🙂
Lahedate asjadega tegeled 🙂
Kadri: vau! Küll nüüd tuli variante… Arvata, et siit leiab nüüd sobiva küll. “Piiriline” on põnev, aga võib seostuda füüsilise, mitte ajalise mõõtmega.
Mõtlesin veel lõuna-eesti tondilugudele… õdangulane, tinnõkene, tinnõlane, hämone.
Siis on veel eesti keeles sõna “hahetama”, mis viitab hommikusele üleminekuajale. Hahetis?
Lahe sõnamäng siin käimas 🙂
Pakuks ka mõne:
läveline / lävelised – sõnast “lävi”, “künnis”
pimedik / pimedikud – sõnast “pimedik” (hämariku sünon.)
Esmalt suured tänud kõigile, kes kaasa mõtlesid!
Aga võtsin siiski lõpuks enda variandi – lõpuks jõudsin äratundmisele, et seal peab eeskätt kajastama mitte niivõrd päevaaega, vaid just seda hea-kurja skaalat (ehkki Oudekki pakutud ‘säni’ oli hirmhea leid).
Seega praegu sain sellise skaala:
* lawful – kuulekad
* chaotic – korratud
* neutral – ükskõiksed
* liminal – kahetised
Sarnaseid rahva käest küsimisi on aga kindlasti hiljem veel plaanis – jube huvitavaks läks. 🙂