Huvitavad spämmerinimed

Tegelikult, kui viitsida oma igapäevast uputavat spämmi veidi lähemalt uurida, võib päris hea naeru saada juba saatjanimesid lugedes – need on ju enamasti sõnastiku abil kokku lastud, valemi “1. sõna – suvaline täht ja punkt – 2. sõna” alusel. Mitmed sellid tegelevad teadaolevalt isegi nende “nimede” kollektsioneerimisega.

Niih, täna kirjutas mulle siis seni andekaima nimega kodanik – Skewed B. Stalinist. Kahjuks pakkus väga tüüpilist kaupa – antidepressante ja muid pille. Seepärast jääb õnnitlustega vastus saatmata.

K-salong vahetas omanikke

Tänane [L] EPL kirjutab, et Säästumarketi omanikud ostnud kogu [L] K-Arvutisalongi ära. Eks ta ole, äri on äri. Muidugi, kui K senisest suurimast probleemist – saastamüüja mainest – rääkida, siis minek teise arhetüüpse sama mainega firma alla ei ole just parim imagoloogiline käik. Aga kui pakkumine oli soodus, miks ka mitte.
Aga tegelikult tahab Kakk praegu hoopis… Petsile ja Marekile õnne soovida. Kui need sellid kümnekonna aasta eest arvutiäriga alustasid, oli neil ainult üks eeldus – suur tahtmine. Pikka aega ei uskunud, et nad üldse vee peale jäävad. Ja erinevalt mõnest vennast, kellele rahapakid Newtoni õuna moodi pähe kukuvad, rabelesid need kutid tõesti kõvasti ning arenesid ka ise tublisti. Nüüd on poistel vähemalt kogu edasine elu kindlustatud (kui just rikkus pähe ei löö).

Nii et vennad – võtke natuke (aastate jooksul võtmata jäänud) puhkust ja tundke elust rõõmu. Palju õnne!

Esimene põrin

Kakk käis täna õhtul maal ja ajas oma jaapani kitse laudast välja. Enne veel tuli aku uuesti täis laadida – ja aku mahavõtmine on Suzuki Savage’il igavene nuhtlus. Üldse tundub, et see masin on küll lihtsa ehitusega, kuid samas nii pisike, et kõigi vajalike jullade äramahutamine eeldab parajat kombinatoorikat. Viimaks sai kõigi vajalike näppimistega ühele poole ja õuele. Hea tükk aega ei tahtnud va kits talveunest üldse üles ärgata, siis viimaks hakkas üha pikemate turtsatustega virguma ja viimaks võttis hääle sisse. Emme-issi vaesed penilased pidid end jälle lolliks lõugama…

Esimene sõit läks vaid 800 m maanteeni ja tagasi – õhk on ikka veel nii külm, et 25 km mööda Pärnu maanteed ei ole vist eriti hea mõte (ehkki linna vahel võib juba hakkama saada). Aga nüüd on aparaat üle vaadatud (millalgi tuleks õli ka ära vahetada) ja kui ilm soojemaks läheb (pühadeks juba lubati), kolib Metsik Sue Laagrisse.

Ainus paha asi kogu loo juures oli see, et kerge tõbisus oli juba enne kallal ning nüüd tuli veel juurde (ninast jookseb asi, millel eesti keeles viisakat nime ei olegi). Aga no loodame üle saada.

Tuttle’i Nokia ja abirattad

Mõne aja eest sai siin joratud ühest naljakast ametnikust, kes Oklahomas Tuttle’i linnakeses ennast üleilmseks iti-inimeste naerualuseks tegi. Nüüd on [L] Wikipedias [L] vastavas kohas lausa omaette viide uudissõnale “tuttle”:

tuttle
(v. intr.) to make an unreasonable request, especially in a manner that is insulting or threatening. (adj.) to be rude, obnoxious and threatening while displaying a lack of fundamental understanding of a subject for which one claims to have expertise. (n.) an unreasonable request, especially one made in a manner that is insulting or threatening.

Näis, millal see [L] ESR’i hallatavasse [L] Jargon File’i jõuab.

Samal ajal võib samalaadse Eesti Nokia leida ka [L] guugeldades sõna “abiratas”

Internet on päris kole karistusvahend.

E-Ülikooli konverents

… toimus seekord TLÜ uues majas. Kaks üsna tihedat päeva, vahepealsel õhtul käidi ka RIFFi ööklubis (allakirjutanu ei saa ööklubi kui nähtuse mõttele eriti pihta, aga rahvaga koos olla oli iseendast vahva).

Laupäevahommikune paralleelsessioon “Intellektuaalomand ja E-õpe – sõbrad või vaenlased?”, mida modereerida tuli, kukkus täitsa viimase peal välja. Esmalt juba jooksis kaugelt suurim osa rahvast seda kuulama. Ja siis kolm väga head esinejat. [L] Wolli oli just selline nagu loodetud – juristilikult loogiline ja häkkerlikult piprane. Eneken, keda seni pidasin rohkem “traditsionalistiks”, pani juurde meeldivalt inimliku dimensiooni. Ja [L] tehnokratt Pets oli muidugi oma tuntud headuses. Järgnenud arutelu oli elav ja eripalgeline. Vinge ühesõnaga.

Ka enda ettekanne järgmises, kogukondade-sessioonis läks kenasti ja esimese sessiooni teema jätkus suuresti veidi teise nurga alt (aitäh ka kahele Pillele mõnusate ettekannete eest). Kui nii edasi läheb, hakkavad ehk mõned eesti haridustegelased BSA-st ja “intellektuaalomandist” natuke kaugemale nägema… 🙂

Ahjaa – slaidid on ka [L] dokkide lehel väljas.

Apdeit õhtuse poole kohta. Õhtuses sessioonis olid kõik juba päris lääbakil ja suht igav ettekanne puuetega e-õppurite kohta ei teinud just asja paremaks (muidu suht õige jutt, aga mõne koha peal jäi puudu, pealegi oleks pidanud seda teemat natuke emotsionaalsemalt rääkima. Standarditest polnud ka mingit otsest juttu). Äli, Hans ja mina jaurasime vahelduva eduga ümber läpaka ja lugesime lollusi. Viimaks tuli keegi karismaatilise evangelisti moodi papi Hollandimaalt, kes rääkis muidu intelligentset juttu (tänapäeva noorte võrgusuhtlusviiside kohta), aga ju me siinpool juba liiga nohikud olime (suurem osa asjadest nagu erinevad suhtluskanalid ja kombed olid ammuilma selged ja oma tudengitele aastast 1998 juba maha räägitud) ning pealegi jättis onu Wim kohati LIIGA Kašpirovski mulje (keskealised daamid publiku hulgas võisid muidugi hea väljanägemisega vanahärrast vaimustatud olla 🙂 ). Aga noh, lõpp hea, kõik hea.

Proovitegemine

Nagu juba kirjutatud, ajasime oma kunagise bändi kokku – esialgu üheks korraks, edasi näeb siis juba hiljem. Igatahes tuleb järgmisel laupäeval Harkujärve kirikus lihavõtteöisel missal üles astuda. See aga tähendab, et tuleb natuke ka harjutada…

Täna oli meie ainus naisliige Liisbet endale angiini hankinud ja olime kolmekesi. Mõnes laulus üritasid kutid siis Liisu partiid ise laulda – einojah, sihukest eunuhhifalsetti pole enam kaua aega kuulnud… 😛 Asjaosalistel oli muidugi lõbu laialt. Aga üldiselt hakkab muusikategemine pikkamööda meelde tulema. Esialgu üritame vanade lauludega välja minna (üks uus on siiski ka), eks hiljem vaatab – kui midagi pikemat asjast arenema hakkab, siis tuleb ka uusi lugusid kirjutada.

Eks tuleval laupäeval siis paistab.

Milleks usundiõpetust vaja on

Tänane [L] Päevaleht kajastab lugu sellest, kuidas üks libe väliseestlane ühe siinse mehe lohku tõmbas, lubades talle Ameerikast “püha katoliikliku ja apostelliku õigeusu kiriku” poolt meeletut rahasadu. Asi lõppes üpris traagiliselt, petetu sooritas enesetapu.

Iga vähegi kirikuga kokku puutunud inimene poleks selle tünga otsa sattunud – “kiriku” nime kuulmisest oleks juba piisanud. Kurb lugu, kuid näitab ilmekalt, milleni viib ühe kultuurisfääri täielik ignoreerimine inimeste hariduses.

Emmause missa

Vana sõber Puravik vedas Kaku täna Rootsi-Mihkli kirikusse Emmause missale. Asi jättis juba kirjelduses huvitava mulje, paari lugu olin muusikast ka enne kuulnud – seal ju suurem osa muusikast vana seene enda tehtud… Pealegi pidi missat läbi viima Eesti rahvale viimasest eurolaulust laiemalt tuttavaks saanud Bard “Reverend B” Norheim.

Kohale minnes tundus imelik, et kuidas pole seda kohta enne avastanud – Kakk ju tegi omal ajal 10. klassis lausa vanalinna giidipraktika läbi. Siis meenus, et 1987. aastal oli selles majas veel spordisaal… Kirik taaspühitseti kirjade järgi alles 2002. aastal.

Missa oli vahva. Traditsioonilise liturgiamudeli järgi, kuid lihtsas keeles ning sisaldas palju rohkem muusikat (mitmed harilikult räägitavad osad olid siin muusikasse pandud). Musa oli midagi Taizé rea peale – lihtsad ja meloodilised laulud (paar päris Taizé oma jäi ka kõrva – “Jesus Remember Me” näiteks). Lisaks oli külas ka EELK Misjonikoor – amatööride (kord kuus käivad koos) kohta äärmiselt tervikliku kõlaga koor (eriti jäi meelde ilus sügav bass ühes aafrika laulus).

Aga tipphetk (Kaku arust) oli lõpus, kui Rev. B traditsioonilisi õnnistussõnu laulis (Puraviku viisil – vana seene parimaid viisijuppe muide, meenutab veidi Chris de Burghi “Snows of New Yorki”). Sellil on tõeliselt ilus hääl ja praktiliselt veatu eesti keel – müts maha kõigest paar aastat Eestis veetnud norraka ees.

Ilus elamus oli, peaks teinekord veel minema.

Mõtlemapanev aprillinali

Tänase päeva puhul on igasugu kino lugeda saanud. Terve [L] Slashdot on roosades toonides, kasutab “OMG LOL!!!”-sõnavara ning lajatas vastu õhtut veel uudise sellest, et Microsoft Openoffice.org’i ära ostis; [L] MUME’is on haldjate asemel jedid, päkapike asemel wookie’d ja orkide asemel stormtrooper’id; isegi [L] EKEK veebis sai (yours truly märgataval kaasabil) üksjagu pulli jne.

Aga Distrowatchi lugu [L] “Windows Hasta la Vista” tekitab lisaks äratundmisrõõmule ja naerule ka hirmu. Natuke liiga tõepärased tendentsid on sees – [L] Snake Plisskeni filmid tulevad meelde.