Kakk sai üle-eelmisel nädalal meili ühelt vanalt klassiõelt. Too kurtis, et läinud veel “vanast peast” (khm!) TTÜ-sse mingit majandusevärki õppima, nüüd aga käib informaatika üle jõu. Noh, vana hea tuttav inimene, miks mitte aidata.
Ja mis selgus… Täpipealt sama Exceli ja VBA (Visual Basic for Applications) jura, mida TTÜ-s on viimased kümme aastat informaatika pähe kogu rebaskonnale serveeritud. Kümme aastat praktiliselt samad ülesanded – ja seda valdkonnas, mis muutub kuudega… Aastal 2002, kui Kakk TTÜ-st ära tuli, oli ka see üheks põhjuseks. Enam ei suutnud lihtsalt tudengile otsa vaadata ja tõsimeeli selgitada, kuivõrd vajalik selle asja õppimine on.
Püüan paari lausega põhjendada, miks TTÜ praegune informaatika imeb nii kõvasti, et mütsiga ligi minnes võib sellest ilma jääda.
1. Ehkki kontoritarkvara tundmaõppimine pole paha idee, on tänane tavakasutaja taseme IT üha rohkem koondunud võrgu ümber. Kui inimene oskab küll peale kursuse lõpetamist koostada VBA-s funktsiooni uurivaid või maatriksi peadiagonaali suurimat elementi leidvaid skripte, kuid ei tea kogu nn uusmeedia valdkonnast mitte muhvigi (ei tehnilise, sotsiaalse ega juriidilise külje pealt), on asi nutune.
2. Kui Excelit õpetatakse “nüüd vajuta siia”-süsteemis, on asi kohe eriti nutune. Õpetada tuleks mitte Excelit, vaid tabelarvutust üldiselt – viisil, mis ei paneks õnnetut õppurit veidi teistsuguse ekraanipildiga OO.o Calci või Gnumericu eest ära jooksma.
3. Excel on kinnine, 3-7 kEEK maksev ülehaibitud kommertsjunn, VBA on üks suurimaid viirusemärklaudu kogu IT vallas. Milleks peaks raiskama aega sihukese pahna peale?
4. Praegu saavad täpselt sama värki ühtmoodi nii automaatik, geenitehnoloog kui ärikorraldaja. Kui informaatikat antakse mittetehnilistele erialadele täpselt 2 semestrit ja seda kohe esimesel aastal, tuleks anda selle ajaga inimesele praktiline arvutikasutusoskus koos võimega selles vallas orienteeruda. Jällegi kord jääb sihuke Excelit täis peaga kodanik hätta isegi oma uuele koduarvutile sobiva videokaardi valimisega või koduse uue internetiühenduse häälestamisega (turvatemaatika oleks teatavasti hoopis omaette teema).
Et cetera ad nauseam…
OK, et asi väga destruktiivseks ei läheks, paneks siia kirja ka lühidalt mõned mõtted, mida Kakk ise nende kahe semestri jooksul inimestele õpetaks, kui vaba voli ja korralik varustus antaks:
* Lühiülevaade personaalarvuti kujunemisloost – väike ajalooline perspektiiv 1 loenguna, aitaks paremini mõista IT arengut ja trende
* Personaalarvuti riistvara – peamised sõlmed ja nende tüübid. Lisaks PC-le võimaluse korral ka Mac. Sõltuvalt erialast üks või rohkem praktikumi – majanduse preilidele ehk piisaks õpetamisest, kuidas kuvari, klaveri ja hiire juhtmeid ühendada (suutes näiteks poest ostetud arvuti ise lahti pakkida ja kokku ühendada), tehnilisemad sellid aga peaks vähemalt suutma kasti lahti kruttida ja seal sees kaarte vahetada.
* Operatsioonisüsteemid – vähemalt üldine töölaua kogemus kolmel eri süsteemitüübil: MS Windows, MacOS ja Unix/Linux (viimane kindlasti mõne moodsa töölauadistro kujul).
* Rakendustarkvara – korralik põhioskuste pakett tekstitöötluse, tabelarvutuse ja esitlusteloomise vallas. Põhisüsteemiks OpenOffice.org, lisaks MS Office Windowsil ja Macil.
* Võrgutarkvara – brauserid, IM, FTP, SSH… (eri süsteemidel)
* Infootsing – otsimootorite efektiivne kasutamine, info hankimine erinevatest foorumitest (listid, Usenet).
* Võrgusuhtlus – netiketi põhialused.
* Tarkvara õigusküsimused – korralik maalähedane sissevaade erinevate litsentside teemasse, mida võib ja mida mitte. Mis vahe on vabavaral ja vabal tarkvaral jne.
* Vajaliku (legaalse) tarkvara leidmine Internetist.
* Personaalarvuti haldamise, hooldamise ja turvamise alused – rõhuga kodukasutajale, kolmel peamisel operatsioonisüsteemil.
* Uusmeedia alused – erinevad sotsiaalse tarkvara rakendused nagu ajaveebid, wiki jms.
Selle kõige läbiteinud kodaniku julgeks vist siis ka netti lahti lasta. Praegust Excelist ummistunud peaga tegelast küll mitte.
Aga tegelikult on OMA koolist kahju – Kakk on TTÜ-s 11 aastat õppinud ja 8 aastat töötanud. Praegu aga on seis küll äärmiselt lahja. Annaks taevas, et asjad lähiajal muutuma hakkaks…