Kreeka imeasi
03.08.2010Huvitav, milline peakuju peab olema inimesel, kes rämeda masu olukorras [L] tahab oma riigi ainsa reaalse sissetulekuallika põhja lasta?
Huvitav, milline peakuju peab olema inimesel, kes rämeda masu olukorras [L] tahab oma riigi ainsa reaalse sissetulekuallika põhja lasta?
Delfi puhul paraku just niipidi.
Portaal teatas oma artiklis keskkonna uuendamisest. W3C validaator (mis peaks olema iga veebisepa põhitöövahend) [L] leiab 9314 viga. Täielik uus tase – varem jäid enamiku Eesti veebiportaalide veanumbrid ikka paarisaja piiresse…
ITK [L] ITSPEA kursusel on Kakk korduvalt rääkinud sellest, mis juhtub, kui patendi- ja kopiraidimaanias kodanikud asja absurdi keeravad. Iga-aastane näide on ka omaaegne Shetland Times ehk ajaleht, mis keelas ilma loata oma veebilehele linkimise. Ajalehe jaoks ilmselt annab midagi tobedamat välja mõelda.
Ja nüüd, ennäe… “Rebel Code’i” autor, vaba tarkvara aktivist ja pikaajaline blogija Glyn Moody [L] annab oma ajaveebis teada, et ka Bill and Melinda Gates Foundation (mis reklaamib end maailma ühe suurima heategijana), on oma lehele samasuguse klausli pannud.
Kontrollitud, ongi. NB! Kakk ei tea, kas isand Glyn ikka küsis linkimiseks Billi ja Melinda luba, aga seal see link ikkagi ära toodud on – kes tahab, võib veenduda.
Kui 5. juulil [L] see värk kehtima hakkab, siis ilmselt kaob Kakupesa paralleeldomeen kakupesa.pri.ee ära – kakupesa.net on nagunii suupärasem ning on hetkel registreeritud 2015. aastani. Eesti Interneti Sihtasutus hakkab kõigi .ee domeenide eest 285 krooni aastas, mis on selge riisumine – sama raha eest saab ülddomeeni vähemalt kaheks, kui mitte kolmeks aastaks. Kuuldavasti kavatsevad ka paljud teised senised .pri.ee omanikud .ee alt ärakolimist.
Aga positiivne on vähemalt see, et on selge võimalus jalgadega hääletada ning kui .ee järgmiseks aastaks võrgustatistikates kuhugi Kesk-Aafrikaga võrreldavale tasemele kukub, siis ehk hakkavad otsustajad ka peaga mõtlema.
Seega neil, kes on Kakupesa lugenud ja Kakule kirjutanud .pri.ee aadressi alt, oleks soovitav hakata end aegsasti .net-i peale ringi harjutama.
Sain nüüd siis ka viimaks teada tollest Tartu Ülikoolis kõmu tekitanud sotsioloogia bakalaureusetööst (tänud [L] PKalale ja [L] Hillarile).
Sõnatuks võtab küll. Endalgi on väga suur hulk juhendatavaid olnud ning kui mõni neist vahel retsensendi käest “rahuldava” saab, siis tunneb Kakk ennast sandisti (ju jäi midagi tegemata). Kuid kus oli juhendaja käesoleval juhul…? Kogu Tartu Ülikooli üha enam nähtava konnatiigistumise juures ei tahaks sealse sotsioloogia tasemest nii pahasti arvata, nagu see töö arvata laseb.
Praegu sai inimene lõpudiplomi täieliku absurdi kokkukirjutamise eest. Ja diplom on diplom, pärast ei uuri enam keegi, millise jahu eest see anti. Tõsi, konkreetne lugu on tekitanud Eesti blogosfääris juba sellise lärmi, et kardetavasti jääb riigi väiksuse tõttu autorile ikkagi must plekk külge – kuid see on halb lahendus. Palju õigem oleks olnud seda tööd kaitsmisele mitte lasta – oleks olnud rohkem tüli ja tegemist, kuid nii ülikooli kui inimese (ja laiemalt ka Eesti kõrghariduse) maine oleks jäänud põhja laskmata.
Üsna palju küsimusi jääb õhku rippuma.
APDEIT 05.06: Nonii, nüüd on asi ka [L] massimeedias. Ja nagu eespool ohuna märgitud, ongi karistus ilmselt juba kukkunud – tsiteerides üht kommentaari “on Eesti saanud lisaks Farmi-Gabrielile ja Baari-Paavole ka Ajaloo-Edithi”. Jääb ainult üle kaasa tunda – seekord teeb lollus ikka haiget küll.
See küsimus kerkis keelele, kui BSA-nimeline kunstirühmitus [L] oma järjekordse umbl^H^H^H^Havangardistliku luuletuse avaldas. Kaua võib…?
Igaks juhuks selgitav märkus: Kakk pole 2000. aasta sügisest saadik oma tarkvara eest maksnud. Täiesti legaalselt (Linux, OO.o, Firefox etc) – kuid BSA metoodika järgi on tegu selge “piraatlusega”.
Muide, [L] Äripäevas on grupivend Valdur asjale pihta saanud (ehkki ta väljendub kaugelt liiga diplomaatiliselt – BSA statistika kvaliteedis on alust kahelda küllaga).
Hea näide sellest, milleni viib teadustegevuse taandamine (enamasti mõttetute) artiklite vorpimisele. Seda soovitaks meiegi vastavatel otsustajatel lugeda ([L] samateemalist arutelu Slashdotis võiks ka sirvida).
Milles on üldse suurim probleem Windowsi kasutajalepingu juures? Selles, et seda mitte kunagi keegi ei loe. Ja praeguse seisuga ilmselt ei hakkagi lugema.
Tavainimene ostab endale reeglina “täiesti töövalmis” arvuti, kus on kenasti töötav Windows. Selle kasutajalepingust ei ole tal aimugi ja kui ka on, siis see teda “ei huvita”. Samal ajal rehkendab tarkvarafirma JOKK-viisil sellega, et kasutaja on tema tingimused heaks kiitnud (kuna ta ju kasutab süsteemi). Tädi Maalil aga ei ole aimugi, et tema arvuti on tegelikult täiesti seaduslikult kellegi teise meelevallas – kui keegi talle need tingimused “inimese keeles” ja sobival kujul lahti seletaks, siis ta ehk nii lõdvalt enda asjades sorimisega ei nõustuks.
Sobiv hüpoteetiline paralleel oleks samalaadne leping korteri ostu juures – korteriomanik nõustub vajadusel toimuva läbiotsimisega, et välistada näiteks ebaseaduslike kaminate ehitamine. Kui kamin leitakse, siis on kontrollijal õigus see maha lõhkuda – sealhulgas ka viisil, mis välisseina kahemeetrise augu jätab.
Hea näide sellest, kuidas “itimeeste asi”-stiilis ilus vabandus enese rumalana hoidmiseks otseselt inimese vabaduste pihta lööb.
Cory Doctorow kirjutab USA-s küpsevast kohtuasjast – üks tore kool Pennsylvanias jagas oma õppuritele lahkesti läpakaid, millel sai kaugjuhtimise teel veebikaamera ja mikri sisse lülitada ja kodus toimuvat näha-salvestada. Kõike ikka müütilise “õpilaste turvalisuse” huvides. Täiega kreisiks läheb asi sealtmaalt, kus üks õpilane võeti vahele “ebasündsa tegevuse” eest (NB! omaenese kodus!) ja näidati tõendina veebikaamerast salvestatud pilti…
Tuleb tõsiselt loota, et vanemate algatatud kohtuasi edukaks osutub ning kool ja/või selle asjapulgad kinni pannakse. Sorry, aga kui siit hoiatavat eeskuju ei tule, siis keerab asi üsna ruttu ei tea kuhu.
Ja muidugi on see ilus näide sellest, kuhu viib kombinatsioon arvutikasutajate ignorantsist ja kinnisest tarkvarast.