Küberfüüsilised süsteemid: hoiatav näide

NB! Järgnev lugu tuli läbi kolmanda inimese, aga olevat juhtunud hiljaaegu ühe lähedase tegelasega. Seega 100% tõestust pole, aga kuna asi kõlab realistlikult, siis panen kirja – õppetunnina igatahes väga värvikas.

Üks inimene võttis koera. Sellise varjupaiga lontu, kes oli üsna õnnelik, et uue kodu sai. Istus kenasti kodus, kui pererahvas ära oli, pahandust ei teinud.

Mõne aja pärast võeti majja robotist põrandapühkija. Aitas kenasti ka lontu kasukast kukkunud karvad kokku korjata, elu oli lihtsam.

Ühel päeval aga läks pererahvas tööle ja lontul läks kõht korrast ära. Valvekaamerast olla näha olnud, et istus õnnetu moega ukse juures ja tahtis välja, aga mis sa hädaga teed… Igatahes oli korter korralikult ära märgistatud.

Robot aga võtnud nõuks enda sisseprogrammeeritud koristusringi tegema minna. Põrandale ilmunud ainesega toime ei tulnud, küll aga suutis selle korraliku sõnnikulaoturi kombel laiali loopida (SHTF!) ning ka ratastega laiali kanda.

Asjade lõplik seis ei ole  teada, aga õppetund näib olevat väga suurte (pruunide) tähtedega kirjutatud… Ja seda annab tegelikult üksjagu laiendada ka muude suure hurraaga kasutuselevõetud tehnoloogiliste lahenduste peale.

Robotipäev

Kolledži IT-didaktika uurimisrühm ehk CM (ametlikult Creativity Matters, mitte-nii-ametlikult Creative Madmen) kolleeg Janika eestvedamisel otsustas kasutada järgmist kogukonnaseminari (inim-)katsete läbiviimiseks. Üritasime uurida, mismoodi mõjub “pulgajuku” ehk Double 3 kaugosalusroboti kaudu suhtlemine n.ö. tavainimesele erinevates olukordades ja rollides. Lisaks ülikoolitegelastele oli kohal ka punt Ida-Tallinna Keskhaigla meedikuid, kes plaanivad ka enda töös robotitega katsetama hakata.

Eriti lõbusaks läks asi aga pärastpoole, kui seltskond jagati tiimideks ja kästi igal tiimil lavastada kolmveerand tunniga mingisugune lühisketš, kus osaleks nii robotikasutaja kui ka “päris” inimesed (asi sarnanes sellisena natuke tuntud fotojahimänguga). Ja siis tulid järgemööda a) üksik patsient isolaatoris robotist arsti peale jauramas, b) segane perekond, kus pereema kamandas vägesid roboti kujul, c) tänaval toimuv sünnitus (sündsuse mõttes oli sünnitaja jäetud nähtamatuks – kohal oli vaid natuke närvis papa, appi tulnud naisterahvas ja robot-ämmaemand) ning d) vanadekodus robothooldaja peale porisevad mammid (“ma ei taha sinist tabletti, tahan rohelist!”)… Kino kaugelt enam kui rubla (euro?) eest…

Üldiselt aga oli see üle pika aja üks kokkupuude päris teadusetegemisega, kus põhirõhk oli huvitavate küsimuste küsimusel, nutikusel ja teravmeelsusel, mitte potjomkinlusel (viimast esineb paraku tänapäeva teaduses piisavalt).

Siia lõppu siis üks tiimipilt ka (pulgajukud jäid ka kenasti pildile).

Creativity Matters -tiim 2022

APDEIT 30.08: paar teatrivideot pandi Tuubi üles, linkisin postitusse ka.

Pulgajuku (ratastega)

Täna istus Kakk tööl enda kabinetis, kui ukse taha ilmus üks kahtlane külaline. Nägi välja selline.

Double 3 robot

Pulgajukut juhtis kolleeg Siim, kes tegeles meile esialgu laenuks antud aparaadi testimisega. Kui aga kõik plaanipäraselt läheb, saame enda uue teadusprojekti raames mõned pulgajukud ka päriselt kolledžisse ning tulevikus neid eri moel katsetada (näiteks raskete puuetega inimeste “virtuaalkehadena” või ka lihtsalt mõne olude sunnil eemalviibija aitamiseks). Eile sain ka ise kolledži suures auditooriumis pulgajuku juhtimist proovida, täitsa lihtne on.

Praegune Double 3 pulgajuku näeb seega välja nagu pulga otsa pandud tahvelarvuti (näitab operaatori näopilti ja edastab kõnet), mille all on kahe rattaga tasakaaluliikur (nagu need, millega mõned segased sellid tänaval sõidavad, ainult veidi väiksem). Pulga pikkust saab muuta jämedalt istuja näokõrgusest püstiseisja kõrguseni. Käsi ehk manipulaatoreid sel aparaadil aga ei ole.

Täitsa põnev asi, tasub edasi uurida küll.

Jevgeni ja Turingi test

New Scientist kirjutab, kuidas Inglismaal korraldati Alan Turingi 100. sünniaastapäeva puhul suur [L] Turingi testi võistlus ja selle võitis Princetoni ülikoolis loodud, [L] 13-aastast Odessa poissi kehastav robotprogramm. [L] Slashdotti jõudnud artikli kohta tuli muidugi paksult kommentaare selle kohta, kuidas õnnetut robotit tillitada (üks parimaid oli küsimus “Kas sa Türgi vanglas oled olnud?”, millele robot vastas “Ei, aga see on kindlasti kena koht”).

Proovisin ise kah. Küsisin Jevgenilt, miks ta prille kannab. Vastuseks räägiti mulle, mismoodi ta suvel ja talvel riietuda eelistab…

Turingi test on ikka kõva pähkel küll.