Veel üks mõte

Hiljutise nädala jooksul Joensuu ülikoolis kohtusin mitmete välismaalastega, kes sealkandis õpivad ja/või töötavad. Tšehhimaalt pärit roma (keda meil vanamoodi mustlasteks kutsutakse) noormees, kes hiljuti kohaliku tüdrukuga abiellus, rääkis kenasti soome keelt (ise oma keeleoskust põhjendamatult häbenedes). Isegi tumedanahalised vahetusüliõpilastest tüdrukud proovisid oma oskusi võõra keele kallal.

Hirmus ahistamine, kaebame Euroopa inimõiguste kohtusse. Ja kindluse mõttes peksame vitriinid sisse, sööme kommid ära ja paneme kioski põlema.

Lahtiste uste öö

Tjah, huvitav – kas 1940. aasta “revolutsioon” oli midagi sarnast…?

Konkreetselt huvitaks kaks asja:
* kui suur osa sellest loomakarjast olid piiri tagant kohale sõitnud (ja omakorda, kui suur osa neist olid “organite” poolt lähetatud)
* kui suurel osal neist oli olemas kodakondsus

Ise pakuks, et “eliit” pärines teiselt poolt piiri (ning põhitegijatel olid auastmed naaberriigi välisluures) ja et põhiosas polnud teps mitte kodanikega tegemist. Nende viimaste puhul peaks olema edasine asjade käik selge – elamisluba ära, 48 tundi pakkimiseks ja aidaa rongi peale. Pluss muidugi edaspidine sisenemiskeeld. Kaua võib!

Vähemalt on nüüd ebajumal maha võetud ja ära viidud. Seda oleks pidanud ammu tegema, siis oleks ehk mõned aknad terveks ja asjad põletamata jäänud. Aga kui nüüd asju natuke targemini ajama hakata, siis on ehk lootust natuke paremale tulevikule.

Ja üks asi veel – ilmselt keerasid tegijad üksjagu käkki idanaabri Euroopa-poliitikale. Vähemalt prantslased peaksid neid videosid vaadates küll olukorda mõistma, arvestades suht hiljuti nende maal toimunud samasuguseid asju. Loodetavasti oskavad meie võimud prantslaste kombel sama konkreetselt käituda, kui olukord nõuab. Vähemalt ei tohiks ühelgi kainelt mõtleval inimesel enam tekkida luulu “vaese vähemusrahvuse ahistamise” teemadel.

Aga täna on ilmselt paljudel kohalikel arukatel venelastel oma rahvuskaaslaste pärast häbi. Kahjuks leidsid kinnitust kõige halvemad rahvuslikud stereotüübid.