LHV sai DDOSi

…, sedapuhku enda klientidelt.

Täna hommikuks oli välja kuulutatud kauplemise alustamine äsja turule tulnud Enefit Greeni aktsiatega. Läksin huvi pärast vaatama – vähemalt esimese poole tunni jooksul oli pidev “Service Unavailable”. Lisaks oli mingi väiksem kala ka päev varem kauplemist alustanud lätlastega (DelfinGroup). Õnneks ei ole kumbki siinpool kriitilise tähtsusega, mõlemasse läks maksimaalne garanteeritud kogus (mis on üsna väike).

Kas eesti rahvas on nii kõvasti investeerima hakanud, et IT-lahendused ei jaksa enam raha liigutada?

Aa, ja nüüd on ära vaadatud kõik kolm Eesti telekanalite sarja investeerimise teemadel – paraku on üks hullem hobuseunenägu kui teine, seda isegi hoolimata asjatundlike inimeste kaasamisest. Ilmselt on telesaadete produtseerimine ja sealsed prioriteedid ikka niivõrd teistmoodi. Või on asi lihtsalt meediamaastikul lokkavas lolluses…

Anna käsi pingviinile!

Ei, pealkirjast hoolimata ei tule juttu Eesti levimuusika ajaloost ja 90-ndate pundist, kes laulis/rääkis veel muudki, nagu “Kui käpp on maas, siis tuju hea” jms sousti.

Täna 30 aasta eest, 25. augustil 1991, saatis üks soomerootslasest kutt Useneti uudisegruppi comp.os.minix kirja selle kohta, et ta plaanib lasta välja uue operatsioonisüsteemi. Alguses oli sell veel nii tagasihoidlik, et ei tahtnud süsteemi enda järgi nimetada ja pakkus nimeks hoopis Freax – aga kuna ta sõbrale see ei meeldinud (ja sõber oli Soome ülikoolivõrgus suur nina), siis sai sellest Linux.

Vägev tee on maha käidud. Alguses oli see tudengi hobi, siis juba üle maailma “karvaste” mänguasi, siis läks järk-järgult asi tõsisemaks. Juba algne 90-ndate veeb levis enim LAMP-platvormi (algselt Linux, Apache, MySQL, PHP) peal, kuna see oli kaugelt kõige soodsam ja ka kindlam sellesuunaline lahendus. Ilmselt ei oleks ilma Linuxita tänast sotsiaalmeediat – kasvõi juba seetõttu, et nii Google kui Facebook elavad väga suurel määral selle peal. Ilma Linuxita poleks Androidi. Tänase taseme näeb ära Top 500 kvartaalsetest nimekirjadest – maailma 500 võimsaima superarvuti peal ei tööta juba aastaid ühtegi muud süsteemi.

Ise sai põhikohaga üle kolitud veidi hiljem, Mandrake Linux 7.0 “Air” peale – otsustavaks sai StarOffice 5.1. mis võimaldas Microsofti dokumendimonopoli murda piisavalt, et ülikoolis edasi töötada (esimesed aastad muidugi väikeste konarustega). Algaastatel juhtus korduvalt, et TTÜ tudengid nägid võõrast ekraanipilti ja küsisid: “Teil ei ole MS Office’it? (paus) Teil ei ole isegi Windowsi? (pikem paus) Kuidas te arvutit kasutada saate?”. Ja oli selge, et küsimus oli aus, mitte pullitegemine.  Ent vähemalt IT kolledži arvutiklassid on algusest peale ehk 2000. aastast olnud dualbuudis.

Aga kogu selle 20+ aasta jooksul ei ole kordagi tekkinud tõsist mõtet, et koliks Windowsile tagasi – viimastel aastatel on kahes lauaarvutis olevat Windows 10 (saadud koos koolist mahakantud ja odavalt ostetud masinatega) käivitatud enam-vähem kaks korda aastas uuenduste tegemiseks. Seda süsteemi ei ole lihtsalt vaja läinud (paar korda on aidatud mõnda Windowsi-hädalist ning üks kord sai TTÜ DigiTarkuse kursuse tarvis ekraanist ja menüüdest pilte tehtud).

Ja Pingviin kasvab aina suuremaks. Nagu Tuxi evangeelium ette nägi…

TTÜ uus VPN

Ülikoolist saadeti teade, et senine Toru VPN asendatakse eduVPNiga. Paigaldasin õpetuse järgi ära, paigaldus läks probleemideta, aga asi ei käivitunud – tuli veateade “Caught exception: namespace NM not available” ja IT-keeles öeldes “pang”.  Väike guugeldus andis lahenduse: juurde tuleb paigaldada pakk gir1.2-nm-1.0 (sürrimat nime ühele tarkvarajupile on raske välja mõelda… Paki nimi on ilmselt samal kujul Mintis, Ubuntus ja Debianis, mujal võib see miskit muud olla).

Ehk aitab mõnda, kel sama probleem.

Uus lüpsimasin Microsoftilt

2015. aastal räägiti Windows 10 kohta sellist juttu. Nüüdseks on igavik otsa saanud ja räägitakse niimoodi.  Ja nagu alati sellisel juhul, on tulemuseks üksjagu paks jama. Ehkki Nadella ajastu Microsoft ei sigatse nii demonstratiivselt ja avalikult kui Gatesi ja Ballmeri aegadel, on nende Suure Venna käitumine üsna võrreldav õunapoiste omaga (eriti räigelt käib see Windowsi vaesematele ja võhiklikumatele mõeldud Home-versioonis).

Aga taas kord on see võõras mure. Kodus oleval kahel dualboot-lauamasinal (koolist soodsalt ostetud vanad õppetöömasinad, kus vaikimisi oli Windows peal) on Windowsi osas kogu selle aja jooksul olnud põhitegevuseks süsteemi uuendamine iga ca poole aasta tagant. Ühel korral oli vaja TTÜ DigiTarkuse kursuse jaoks Windowsi ekraanitõmmiseid teha ning paar korda näitasin teistele inimestele mingi asja lahendusviisi – rohkem pole seda süsteemi vaja läinud. Nii et kui Windows 11 peaks tasuta saama, siis tõmban tutvumiseks kuhugi peale, pärast mida jääb see ilmselt taas tolmu koguma.

Eetikaharjutus

Väike tekstivõrdlus:
* TLÜ ELU kursuse Kübereetika veebileht
* Kaku e-ITSPEA kursuse viimane loeng

E-ITSPEA on vähemalt korra (26.09.20) Interneti Arhiivi jõudnud, seega ilmselt on selge, kumb on originaal (wikist saab ajaloo samuti kätte). Korrektset allikaviidet kusagilt ei paista.

Paar ekraanitõmmist võrdluseks ka: TLÜ ja kolledži wiki. Niivõrd identne refereerimine ei ole parimagi tahtmise juures eriti realistlik. Mõnevõrra naljakas on see, et usinad kopeerijad on üle võtnud ka Kaku kriitilise suhtumise “intellektuaalomandi” mõistesse ja pannud selle samamoodi jutumärkidesse.

Plagiaat on üldse piinlik asi, aga eriti irooniliseks kisub asi eetikat käsitleva materjali plagieerimise puhul. 😛

APDEIT 07.06:  asi lahenes täitsa viisakalt, vt kommentaariumi.

LineageOS 18.1

Vana ja väärikas Samsungi S5 sai täna uuenduse juba LineageOS 18.1 ehk “Android 11 miinus jamad” peale. Ametlik õpetus soovitas veidi teisiti, aga tegin sisuliselt eelmise uuenduse järgi (restartisin taasterežiimi ning tõstsin süsteemi ja GAppsi pakid ADB-ga üle). OpenGApps ei paku veel 18.1 versiooni, seega võtsin soovituse järgi teise variandi nimega MindTheGApps. Sel korral pääses isegi mälu puhtakstegemisest ja uuest seadistusest, uus süsteem läks täitsa ilusti otse olemasolevale peale (nagu iganädalased väiksemad uuendused).

Firefox ja PDFid

Selgus, et Firefoxi uuendus versioonile 88 tõi kaasa ühe üsna küsitava väärtusega muutuse, nimelt lülitati vaikimisi sisse PDFides JavaScripti käivitamise lubamine. Seda on tarvis vaid väga väheste PDFide juures (peamiselt mõnede PDF-kujul blankettide täitmisel), küll aga annab seda kurjasti kasutada.

Väljalülitamiseks tuleb avada Firefoxi häälestusleht about:config, klõpsata kinnitusnuppu (“Jätkan ettevaatlikult”), kirjutada otsingusse pdfjs.enableScripting, klõpsata selle väärtusel (true) ja seada see false’iks.  Nii saab vähemalt tundmatutest allikatest pärit PDF-e avada natuke turvalisemalt.

Turvatestijad tegutsevad

Mingid sellid on viimase 24 tunni jooksul hoolsasti Jorale pentesti teinud. Küll Rootsist, küll Soomest, küll siitsamast Eestist. Näib, et skriptijuntsud on mingi uue töövahendi kätte saanud – ühes ründes on koos nii Unixi kui Windowsi proovimised. Kui muud ei saa, siis ajavad vähemalt külastuste statistika lakke. 🙂

Ameerikat avastamas

Tegelikult ei avasta mitte Kakk ise, vaid tema raha…  Ehk esimene aktsiaost USA turult. Nüüdseks on LHV lasknud tehingutasud mõistlikumaks (kuna alternatiivid hingavad kuklasse), 50 kEURini on hoidmine tasuta. Eks hiljem näeb, kui limiit käes – paralleelselt jätkan ka Tallinnas.

Itimees ostis itti, aga vana pingviin ei saa ju endale MSFTi või AAPLit soetada. Kunagi ammu öeldi tolle firma kohta, et selle ostmise eest polevat veel kedagi lahti lastud (tõsi, vist veidi teises kontekstis). Ja ehkki Vanade Aegade irvhambad lõbustasid end firma lühendi pideva ringitõlgendamisega, sai neist hiljem üks Linuxi tõsisemaid toetajaid ärimaailmas ning lõpuks osteti üles isegi Red Hat.

Nojah, IBM. International Business Machines. Või It’s Better Manually (või It’ll Be Messy või ka It Barely Moves…).

Huvitaval kombel oli aktsiate arv täpselt sama, mis omal ajal Tallinna börsilt esimest ostu tehes. 🙂

APDEIT 10.03: Nüüd on ka jupp Ciscot purgis. Kui koroona mööda saab, siis võib tähtsa näoga kolledži Cisco laborisse patseerima minna…