Eetikaharjutus

Väike tekstivõrdlus:
* TLÜ ELU kursuse Kübereetika veebileht
* Kaku e-ITSPEA kursuse viimane loeng

E-ITSPEA on vähemalt korra (26.09.20) Interneti Arhiivi jõudnud, seega ilmselt on selge, kumb on originaal (wikist saab ajaloo samuti kätte). Korrektset allikaviidet kusagilt ei paista.

Paar ekraanitõmmist võrdluseks ka: TLÜ ja kolledži wiki. Niivõrd identne refereerimine ei ole parimagi tahtmise juures eriti realistlik. Mõnevõrra naljakas on see, et usinad kopeerijad on üle võtnud ka Kaku kriitilise suhtumise “intellektuaalomandi” mõistesse ja pannud selle samamoodi jutumärkidesse.

Plagiaat on üldse piinlik asi, aga eriti irooniliseks kisub asi eetikat käsitleva materjali plagieerimise puhul. 😛

APDEIT 07.06:  asi lahenes täitsa viisakalt, vt kommentaariumi.

2 kommentaari postitusele “Eetikaharjutus”

  1. Greta ütleb:

    Tere Kaido,

    Tahtsin vabandada, et kasutasime teie poolt loodud sisu oma õppeotstarbelise veebilehe jaoks. Oleksime varem pidanud küsima/uurima, kuidas seda teksti täpsemalt viidata õppeotstarbelise allika puhul.

    Me pole seda just seetõttu veel avalikustanud levitamiseks ja pidime see nädal oma õppejõuga läbi arutama levitamise ja autorluse nõuded.

    Tegime küll omateadmise järgi nüüd küll korrektuurid juba ära, aga väga vabandan veelkord. Kuna meil tasuta Wix veebiplatvorm õppeaines, siis ei saanud projekti muud moodi kaitsta, kui tehes avalikuks, aga pole seda mitte mingil viisil jaganud ega levitanud kuni oleme kindlad, et selleks valmis on.

    Palun andke teada, kui saame midagi muuta lisada või soovite, et eemaldame antud teksti täielikult: https://kubereetika.wixsite.com/tlu-et

    Parimate soovidega,
    Greta

  2. Kakk ütleb:

    Tere, Greta!

    Vabandused vastu võetud. 🙂

    Küsimus ei ole mitte minu varba peale astumises, vaid eelkõige selles, et akadeemilises töös tuleb viitamine korralikult teha. Minu materjalid on kõik sama litsentsi all kui näiteks Wikipedia – Creative Commonsi BY-SA ehk eesti keeles Autorile viitamine + Jagamine samadel tingimustel. Sisuliselt piisab sellise õppeülesande puhul lihtsalt allikale viitamisest, kuna see ei ole ilmselt äriprojekt.

    Lehte maha ei peaks võtma, see võib kellelegi kasulik olla. Küll aga tuleks lehtede allaossa panna kasutatud allikate sektsioon ja viidata neile teksti seest (kui õppeaine ei kirjuta ette konkreetset viitamisviisi, võib eeskuju võtta kasvõi Wikipediast). Üldiselt ei ole ka heaks tooniks suurte tekstilõikude üks-ühele kopeerimine (isegi kui viide on olemas) – seetõttu võiks proovida kas Tavani teksti oma sõnadega refereerida või siis suunatagi lugeja otse sinna minu loengu peale. Ja need “intellektuaalomandi” jutumärgid on minupoolne väike hinnanguandmine selle süsteemi kohta (minu arvates on see süsteem suuresti mittetoimiv) ning kui ise nii kriitiline pole, siis võiks need ära võtta.

    Mida sellest loost tuleks õppida, on akadeemilise tekstiga töötamine – erinevad viitamissüsteemid ja kirjandusallikate vormistamine. Tulevikus läheb seda vaja nii lõputöös kui ehk ka edaspidi.

    Edu soovides

    Kaido

Kommenteeri