Eksperdi värk

Tehnoloogiaekspert Voldemar Vänt annab teada: ise autojuhtimine on ohtlik! Iga auto, mida kasutajal endal on lubatud juhtida, võib ju vastu posti sõita! EL-s peaks olema lubatud ainult isesõitvad autod (khm, ja muidugi ainult meie firmas loodud tarkvaraga…)!

Kui eespooltoodu jabur tundub, siis võib vaadata Postimeest, kus samaväärne uudis tõepoolest sees on. Oli kadunud Steve Jobs, mis ta oli – aga sellist juttu, nagu praegu üks tema jüngritest ajab, ei oleks ta ilmselt rääkinud.

Meenutus

… sellest, miks ma Apple’i kraami ei tarvita.

Tuli üks tuttav inimene (teise eriala pealt ja üsna IT-kauge), palus endale netist ühe raadiosaate alla tirida ja tema telefoni (iPhone 6) laadida. Tirisin saate alla, panin m4a-failina Kakupessa, saatsin lingi.

Mõne aja pärast tuli teade: proovisime igapidi, ei saanud. Eks proovime siis siinkandis.

1. katse. Aiföönile USB kaabel külge, teine ots Linuxi läpakasse.  Ühenduste lubamise järel antakse “tundmatu viga”, kõige lähem asi ligipääsule oli akna avanemine, kus pealkiri viitas telefonile, sisu aga puudus. Guugeldasin, leidsin paar läbi-ussi-sellesamusegi -retsepti, kuidas aifööni Linuxile selgeks teha, aga ussi-seesamunegi näis nii palju aega võtvat, et esialgu loobusin.

2. katse: Bluetoothiga saatmine. Telefoni ja arvuti paaritamine õnnestus (mõlemalt poolt vaadates), saatmine ebaõnnestus. Linux andis veateate, iOS ei kõssanudki.

3. katse: Kaku LineageOSiga Galaxy S5 Linuxi külge, fail telefoni (kogu protsess võttis ca 30 sekundit) ja üritus Bluetoothiga telefonist telefoni saata. Sama pilt: Samsung teatab “Ebaõnnestus”, iOS ei kõssa absoluutselt.

4. katse: aifööni WiFi parameetrid sisse ja Kakupesast alla laadima. Õnnestus, aga… Saade hakkas mängima, ent salvestusvõimalust ei olnud kuskilt leida.

5. katse: serveris zip-iga saatefail kokku, proovib alla laadida. iOS ei kõssanudki.

Siis sai kopsik ja sai siiber… Tuttav lubas kusagilt Apple’i läpaka tuua ja sellega saab siis uuesti proovida.

NB! Täiesti võimalik, et ülalkirjeldatud protsessis mängis oma osa nii telefoniomaniku mõni teadmatusest tehtud apsakas kui ka Kaku vähene kogemus Apple’i kraamiga. Ent ka kõige raskematel Linuxi aegadel sajandi algaastatel ei olnud süsteemid reeglina nii põmmpäised kui nähtud iOS. Netis on inimestel õigus: Apple tõesti ühildub veatult… iseendaga.

Tootelukustus

Kakk on alati öelnud, et Apple’i probleem on selles – kõik töötab ja ühildub laitmatult seni, kuni sul ei tule pähe kasutada mõnd välist tehnoloogilist lahendust, mida Steve Jobs pole sinu jaoks ette näinud.  Sealt edasi tekib jama.

Too nüüdseks juba paljuräägitud pilt on küll natuke ekstreemne tõestus. 😛  Aga tõestab ka teist aksioomi – lollikindlat masinat ei ole olemas, sest lollid on ülimalt leidlikud. Ja isegi Steve Jobs oma “walled garden”-mõtteviisiga ei suuda seda olematuks teha.

Tegelikult olgem ausad: PC toitejuhe samas rollis annaks ilmselt samasuguse lõpptulemuse.

Lollikandlest veel: miks see pole Mac

Üks üsna ilus tsitaat [L] Ubuntu foorumist:

“Apple promises a universe where stylish people carry elegant, tightly-sealed Apple hardware, living in a kind of digital utopia where there are no hardware conflicts, driver issues or competing standards. There is only Apple, and Apple’s elegant solutions. Anyone else wanting anything different, or, indeed, merely curious to find the workings of the hardware, never mind the software, will be brutally smacked down.”

Ütleb päris ilusti kõik ära. Mac on ilus ja tehniliselt asjalik platvorm, aga kogu asja äriidee on üles ehitatud tarbijate enda külge sidumisele enamgi veel kui Microsoftil (kuna õnneks ei ole Billi käes PC kui riistvaraplatvorm).  Siinkirjutaja hindab vabadust enam kui hetkemugavust.

Microsoft on aktiivselt vastumeelne nende pikaajalise käitumise tõttu. Apple jätab hetkel vaid ükskõikseks (seda enam, et erinevalt MSist on tal reaalseid plusse). Aga tahaks tõsiselt loota, et Apple ei saavuta iial Microsoftiga võrreldavat turujõudu – siis oleks seis veel kõvasti koledam kui Pisipehme senine laiutamine.

Mõtteid Leopardist

Mäh? Kakk ju ei kasuta Maci?

Paar mõtet siiski ka selle kohta. Viimastel päevadel on IT-uudised kõvasti seda teemat täis olnud ning Maci-inimesed ümberringi on kõik sihukest nägu, nagu oleks just jõuluvana käinud (ega selles midagi halba ei ole).

Esmalt paar sõna selle kohta, miks ise ikka sinna maailma roninud ei ole. Apple’i arvutid on töökindlad, kerged ja stiilse välimusega. MacOS X on seninähtu-loetu põhjal stabiilne, kasutajasõbralik, turvaline ja stiilse välimusega (NB! Viimatimainitud väljend on Apple’i A ja O). Miks mitte?

Üks suur põhjus on Apple’i totaalne tarbijalukustus. Kui oled nende klient, siis täielikult – muidu pole asjal mõtet. Süsteemis sees olles võib elu ilmselt üsna lihtne olla, koostoime on tasemel. Aga igasuguste kõverustega tarbija enda külge sidumises (DRM ja muu sihuke kräpp) annab seniloetu ja -uuritu põhjal Apple isegi Microsoftile silmad ette.

Järgmine põhjus – Maci all on vaba süsteem Darwin ning päris suur ports vaba tarkvara on Macile porditud, kuid süsteem ise on ikkagi siinkirjutaja maitse jaoks liiga kinnine.

Ja viimaks – Kakul pole seda (seni) tarvis. Ubuntu annab märksa suurema vabaduse ning tänase seisuga juba üsna võrreldavad kellad-viled (OK, selles osas on Mac ilmselt ikka veel ees). Ainus reaalne stsenaarium oleks see, et kusagilt soodsalt Maci kvaliteetarvuti saada ja seda siis Linuxiga tarvitada (vabadus asju omal moel toimetada maksab Kaku jaoks rohkem kui mõningased lisamugavused).

Mida on aga huvitav jälgida, on MacOS X edasine areng seoses Inteli platvormile kolimisega. Jutud segastest sellidest, kes seda süsteemi PC-de peal jooksutasid, käisid juba ammu. Nüüd on Leopard PC-l jooksma pandud [L] pea kohe peale ilmumist. Seni on Apple edukalt kasutanud enda mõistliku hinnaga head süsteemi enda heade, kuid ülehinnatud (IMHO) arvutite müügi suurendamiseks. Vaevalt, et Apple kavatseb täiskohaga tarkvarafirmaks hakata. Või teevad nad Microsofti – pigistavad pikka aega piramise osas silma kinni ja hakkavad alles siis ruigama, kui turuosa käes? Aeg näitab.