Mõtteid Leopardist

Mäh? Kakk ju ei kasuta Maci?

Paar mõtet siiski ka selle kohta. Viimastel päevadel on IT-uudised kõvasti seda teemat täis olnud ning Maci-inimesed ümberringi on kõik sihukest nägu, nagu oleks just jõuluvana käinud (ega selles midagi halba ei ole).

Esmalt paar sõna selle kohta, miks ise ikka sinna maailma roninud ei ole. Apple’i arvutid on töökindlad, kerged ja stiilse välimusega. MacOS X on seninähtu-loetu põhjal stabiilne, kasutajasõbralik, turvaline ja stiilse välimusega (NB! Viimatimainitud väljend on Apple’i A ja O). Miks mitte?

Üks suur põhjus on Apple’i totaalne tarbijalukustus. Kui oled nende klient, siis täielikult – muidu pole asjal mõtet. Süsteemis sees olles võib elu ilmselt üsna lihtne olla, koostoime on tasemel. Aga igasuguste kõverustega tarbija enda külge sidumises (DRM ja muu sihuke kräpp) annab seniloetu ja -uuritu põhjal Apple isegi Microsoftile silmad ette.

Järgmine põhjus – Maci all on vaba süsteem Darwin ning päris suur ports vaba tarkvara on Macile porditud, kuid süsteem ise on ikkagi siinkirjutaja maitse jaoks liiga kinnine.

Ja viimaks – Kakul pole seda (seni) tarvis. Ubuntu annab märksa suurema vabaduse ning tänase seisuga juba üsna võrreldavad kellad-viled (OK, selles osas on Mac ilmselt ikka veel ees). Ainus reaalne stsenaarium oleks see, et kusagilt soodsalt Maci kvaliteetarvuti saada ja seda siis Linuxiga tarvitada (vabadus asju omal moel toimetada maksab Kaku jaoks rohkem kui mõningased lisamugavused).

Mida on aga huvitav jälgida, on MacOS X edasine areng seoses Inteli platvormile kolimisega. Jutud segastest sellidest, kes seda süsteemi PC-de peal jooksutasid, käisid juba ammu. Nüüd on Leopard PC-l jooksma pandud [L] pea kohe peale ilmumist. Seni on Apple edukalt kasutanud enda mõistliku hinnaga head süsteemi enda heade, kuid ülehinnatud (IMHO) arvutite müügi suurendamiseks. Vaevalt, et Apple kavatseb täiskohaga tarkvarafirmaks hakata. Või teevad nad Microsofti – pigistavad pikka aega piramise osas silma kinni ja hakkavad alles siis ruigama, kui turuosa käes? Aeg näitab.

6 mõtet “Mõtteid Leopardist” kohta

  1. Tuleb ka tunnistada, et kogu Apple on minu arust natuke liiiiga kinnine. Mis muidugi keskmisele kontoritöötajale ei tähenda midagi, ja ei peagi tähendama. Loodetavasti liigub asi kah paremuse poole võttes arvesse Steve’i hiljutisi väljaytlemisi DRM’i osas(paraku natuke paistab välja DoAsISayNotAsIDo poliitika). Ja üks põhjus veel mis mind isiklikult Applest eemal hoiab on hinna-kvaliteedi suhe(läpakad, desktopid, ipod, iphone). Kui ei viitsi teemaga tegeleda siis on kõik suhteliselt hea…ostad maci ja saad vägagi kvaliteetse toote, aga samas kui huvi on siis leiab kõikjalt sama või veelgi kvaliteetsemat stuffi mille eest ei pea välja käima jaburat rahasummat. Viimane argument on ilmselt suht subjektiivne sest ma ei tea palju inimesi kes viitsiks 10 tundi reviewsid lugeda netis enne kui kuvarit ostma lähevad aga ikkagi.

  2. Olles nüüd mõned kuud üle aasta macikasutaja ja ligi kaks kuud iPhone’i omanik olnud, leian, et hind on kõigel natuke liiga soolane kvaliteedi kohta (siinkohal jätan iPhone’i välja, mina 5,5 tuhande krooni eest ei leia endale paremat telefoni, samas sellise hinnaga, isegi veits odavamalt, arvestades USD kurssi, saab praegu ainult tuttava kaudu saates).
    Minu isiklik arvamus on see, et kes ostab Maci, ostab seda eelkõige sellepärast, et saada Mac OS X. Samas mõneti võib seda ka õunakultuseks nimetada. Mina ostsin endale MacBooki selle pärast, et tol hetkel tundus see võrdlemisi hea kaalu/ekraanisuuruse/välimuse/hinna suhtega olevat. Ja ausalt öeldes arvestades seda, et olen ise kasutanud nelja aasta jooksul kokku nelja läpakat, on mac neist neljast kõige kauem minu käes olnud.
    Kinnisuse kohta ei eriti kommenteerida, eks see ole ka mõnes mõttes loomulik kasumit taotlevale ettevõttele. DRMi osa tundub pigem muusikafirmade ja -tootjate poolne käkk olevat, need ei taha ju DRMi vaba muusikat müüa.

    Mis on veel huvitav Macifakt mis mulle meelde tuli. Kõige uuem kaslane (OS X Leopard) jookseb ka arvutil, mis on välja lastud jaanuaris 2001 (Powerbook G4 867Mhz näiteks) ja seda ilma nähtavate kadudeta (“eyecandy” on olemas, küll liiguvad programmid natuke aeglasemalt kui minu 2GHx Core Duo peal). Tahaks näha, kuidas keegi lükkab Windows Vista arvutile, mis pärineb samast ajast (siinkohal ei hakka linuxilisi mängu võtma, sest ei tunne seda piisavalt hästi ja linux ei ole kommertstoode, aga usun kindlasti, et ka linuxi puhul on võimalik kasutada ligi seitse aastat vana masinat, iseasi kui suurte “eyecandy” kadudega)…

  3. Mõned mõtted vastuseks:
    * MacOS X kui peamine motiiv ongi see küsimus, mille algselt välja käisin – et kui see süsteem hakkab platvormilt välja murdma, siis mis saab?
    * DRM puhul näib mitmetest allikatest sedamoodi, et ilma selleta müüakse muusikat märksa edukamalt (üks tänahommikune loetud uudis väitis, et ühe inglise müügifirma puhul on suhe 4:1 DRMi kahjuks).
    * Vista osas on Sul ilmselt tuline õigus, XP on ses suhtes tunduvalt mõistlikum. Linux on paralleeli tõmbamiseks ilmselt liiga mitmepalgeline nähtus, aga kui võtta suured laiatarbedistrod, mis on umbes samas kategoorias MacOS X-iga, siis ilmselt sõltub mälumahust. 256M on kellade vilede jaoks juba vähe, ent 512MB peal (protsessoriga ca 600MHz-st ülespoole) töötavad need ilusti. Ainult et ei saanud hästi aru, mismoodi kommertsiaalsus seda asja mõjutab (ja kommerts-Linuxeid – distrosid, mille levitamise pealt teenitakse – on olemas päris mitmeid).

  4. Tegelikult kommertstoote all mõtlesingi ma pigem justnimelt seda mitmepalgelisust. St. kommertstootja(te) (loe: Microsoft koostöös riistvaratootjatega) eesmärk on müüa maha kliendile ka uus arvuti koos uue tarkvaraga… Linuxilistel üldiselt selline eesmärk puudub… Mac OSi puhul kahtlen, et see lähiajal (10 aastat või nii) Apple platvormilt ametlikult välja kandub… Mitteametlikult on ta juba sealt mõnda aega väljas (eriti lihtsaks muutus see hetkel, kui ka Apple võttis kasutusele x86 platvormi (intelid))

  5. Eks Sinu mainitud MS-viis on vaid üks meetod tarkvaraga äri teha. Erinevaid hübriidseid ärimudeleid on tänapäeval aga päris palju olemas. Linuxi OEM-pakkujad on muide samuti täiesti olemas, eelmisel aastal alustas ka Dell ju sellega.

Kommenteerimine on suletud