Kuu: november 2008

Blogiauhinnad

Tänud [L] Oudekkile [L] auhinna eest. 🙂 Eks  vastavalt kampaania reeglitele tuleb asi edasi anda.

Premio Arte y Pico

Niisiis, viis ajaveebi, mis on Kaku maailma avardanud:

* Aabrami ebalogaalne – A-tähega asjad käivad alguses. Preemia saab teravmeelsuse, keeletaju ja kassiarmastuse eest.

* Offf ja tema Bastardoperaatori Päevaraamat – rämeda häkkerihuumori klassika.

* Murit (aka iiremuti) ja muidugi noor staar Oto – uskumatult vinge mammablogi. Oto sarnaseid selle annab nii noorte tegelaste seast kah otsida.

* Kairu – kodususe ja südamlikkuse eriauhind.

* PKala – aruka kristlase mõtteid on alati mõnus lugeda.

Tegelikult võiks siia lisada veel mitu (Pia, Wolli, isa Heigo jpt – Oudekkile tagasi väänata vist kampaania ei võimalda?), aga kui tingimused ütlevad, et viis, siis olgu nõnda.

Kampaania reegeldused siis kah siia (kopipeist Oudekkilt):

1. Vali viis blogi, mida hindad loomingulisuse, kujunduse, huvitava materjali ja panuse eest blogiilma mistahes keeles.
2. Iga auhind on nimeline ja sisaldab blogi kirjutaja nime ja linki tema blogisse.
3. Iga auhinnasaaja paneb auhinna logo oma blogisse.
4. Peab olema link originaalauhinna lehele.
5. Auhinnasaaja paneb ka reeglid oma blogisse.

Juniper-maakeel

Täna ja eile oli ITK täis konverentsi pidavaid insenere. Tundus asjalik üritus olevat. Aga toitlustamist korraldanud firma pani välja ka enda suured reklaamid, kus seisis [L] “Tervise Catering”…  Nagu Citylillest ja CityKliimast veel vähe oleks. Lisaks puukeelsusele veel ka tähenduselt udune nimi – mis tervis tuleb toitlustus- ja korraldusteenusest?

Tule taevas appi, ütleks üks mees selle peale.

Mõned mõtted kunstilisest isetegevusest

Esmalt olgu veel kord mainitud – nii Kanal 2 laulu- kui TV3 tantsusaade on üldiselt positiivsed nähtused. Tore on näha inimesi, kes pingutavad mingi kasuliku kunsti omandamise nimel (loodetavasti ei toodeta tulevikus sarju “Poliitika tähtedega”, “Äri tähtedega”, “Meediamull tähtedega” vms). Mis muidugi on jama ja jääb jamaks, on väljahääletamissüsteem – aga ju siis tuleb mõne arvates nõnda suurem vaatajaskond.

Laulusaade on seni eriti mõnusa mulje jätnud. Too Eesti laulude saade oma kolme Ruja töötlusega oli rabavalt hea, lisaks algusest üliheale [L] Birgitile-Margusele ja lihtsalt heale Inesele-Valdole arenesid väga vingelt saadete kaupa edasi ka Elis (siinkohal tervitused oma kunagisele jutukasõbrale!) ja Toomas. Eriti sümpaatse mulje jättis viimane – mitte eriti suurte lauljavõimetega sell võitis poolehoiu mõnusa olemise, nutika lauluvaliku ([L]“Sind ainult kaupluses näen” oli ilmselt üle kõige) ja aususega ehk “oo-ma-teen-nii-suurt-kunsti”-illusiooni puudumisega. Ning samas arenes seesama kutt nii jõudsalt, et laulis lõpuks vendade Urbide tuntud “Imelise laane” ära pea vigadeta. Respekt.

Saate negatiivse poole nimi on kahjuks Ester Tuiksoo. Iseenesest sümpaatse olemisega proua, kuid ausalt, ei saa aru… Kas tõesti on maarahva seas nii piinlikult palju akuutselt ebamusikaalseid rahvaliitlasi või toimub intriigi nimel helistamistega totaalne sahkermahker.  Kardan, et isegi Estril endal oli täna piinlik, kui viimaseid kohti jäeti jagama Elis-Rolf (kes täna tegid lausa ülihea esituse) ja Birgit-Margus.  Nagu öeldud, tädi on iseenesest meeldiva olemisega, ent ei vana tegija Maltis ega ülikõva taustabänd suuda kivist vett pigistada. Jätke jama, härrased!

Tantsusaates nii imelikke asju ei toimu, seal on oskajad ja vähemoskajad natuke paremini paika pandud. Positiivne on muidugi ka see, et Eesti puuetega lapsed saavad ELIL kaudu juba mitmendat aastat endale hulga hädasti ära kuluvat abiraha. Ja isand Sander saatejuhina on kah lahe.

Kokkuvõttes aga on eespoolmainitud kunstiline isetegevus täitsa abiks. Ehk tuuakse selle abil kasvõi mõni poliitik rahvale tiba lähemale (ja too näeb vahelduseks ära, mida pingutamine tähendab).

Miniläpakad ja Pisipehme

Päris huvitav viide koos aruteluga Slashdotis.  Alates esimese Asus EEE tulekust on väikesed odavad sülearvutid olnud Microsofti senise ärimudeli üks suuremaid õõnestajaid. Ka kõige tumedamale dambjuuserile ei õnnestu viimaks enam selgeks teha, miks kahest identse ehitusega arvutist peab ühele tarkvara eest kõva papi peale maksma ja teisele ei pea. Probleemil tundub olevat kaks külge – esmalt on tegu firmale väga ebasoodsa mindquake-tüüpi arenguga (vt Robert Theobald), teisalt aga on nad ka ise selle põhjustanud: tänaseks on suht selge, et Vista on uus Windows ME ehk siis üsna räme põrumine.

Paljus sõltub järgmisest Windows 7-st, kas nad suudavad sama malli peal jätkata (kui see tuleb oluliselt parem toode, võivad nad senise massifaktori toel püsima jääda) või hakkab ühe firma positsioon turul väga kõvasti kukkuma.

USA valis presidenti

Nüüd on siis teada, et Jänkimaa järgmine pealik on isand Obama.

Iti-inimesena võib rahul olla. Loomulikult ei mõjuta president kuigi oluliselt IT-maailmas toimuvat, kuid onu Barack pidavat selle valdkonna probleemidega (tarkvarapatendid, suurfirmade sigadused, kodanike järgi nuhkimine jpm) tiba enam kursis olema ja on pisikene lootus, et ehk hakkavad selle ala asjad natukene paremaks minema. McCain vana mehena ja kuuldavasti suht arvutivõhikuna ei oleks siin ilmselt kuigi palju ette võtnud.

Eesti kodanikuna on veidi ebakindel tunne. McCain oleks idanaabri suhtes selgemat joont ajanud, Obama on küsimärk. Parima stsenaariumi korral suudetakse aruka diplomaatiaga maailmas palju korda saata, aga paraku on riike, kes tunnistavad ainult suurt kaigast (isegi kui seda otseselt ei kasutata). Halvemal juhul teeb Barack Lääne-Euroopat ja laseb venelastel karistamatult ülbitseda.

Mis aga valimisi jälgides tõsiselt vihastas: Eesti meedia kukkus [L] Conservapedia tasemele. Huvi pärast saab sinna aeg-ajalt vaadatud ja kogu kampaania aja olid esilehe “uudised” täis uskumatut hüsteerilist iba Obama kohta. Täpselt samasugust iba oli aga kolm viimast päeva täis RSS-lugeja EPL, Postimehe ja (veidi vähem) Äripäeva rubriik – selle vahega, et siin padrati palvetavast Palinist ja UFOdelt toetust otsivast McCainist.  Üks kahest: kas eesti leheneegreid tabas mingi seletamatu viirus, mis pani nad kompulsiivselt seitse korda päevas Obamale halleluujat laulma ja McCaini pasaga loopima, või täideti kellegi ettekirjutusi. Igatahes suutis ajakirjanike lollus seni sümpaatse Baracki üksjagu vastikuks muuta (umbes nagu olukord, kui iseendast head toitu pidevalt promotakse ja iga nurga peal jõuga suhu topitakse).

Eks näis, mida tulevik toob… Kui isand Obama suudab ka väikese osa kõigest sellest ära teha, mida temast peale suurt meediaeufooriat nüüd oodatakse, on ta väga kõva poiss.

GNU FDL 1.3

Tänased IT-portaalide (Slashdot, LWN jt) uudislood teatavad [L] GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi uuest versioonist. Oluliseks teeb selle üks täiendus – luba FDL-i alust materjali relitsentseerida [L] Creative Commonsi BY-SA 3.0 litsentsi alusel. Nimelt kasutab väga suur hulk tänase “vaba kultuuri” saavutusi (õppematerjalid jpm, näiteks [L] LeMill) seda CC litsentsi, teine suurtegija Wikipedia aga FDL-i. Kuni viimase ajani oli sisu ühiskasutus nende vahel aga tõsine probleem – hoolimata asjaolust, et sisuliselt on need litsentsid väga lähedased. Nüüd peaks see mure murtud olema.

Tubli samm vabade mudelite veelgi laiema leviku suunas.

APDEIT: Üks küsimärk siiski on – üleminek on lubatud üksnes järgmise aasta augustini. See tundub küll rohkem Stallmani jonn olema, ehkki positiivne on liigutus sellegipoolest. Aru ei saa, miks ei võiks FDL ja CC BY-SA 3.0 jäädagi ühilduvaks? Nüüd tuleb mõtlema hakata, kumma litsentsi peale Kakupesa sisu jätta – praeguse seisuga tundub BY-SA kui kõvasti lihtsam isegi eelistatum (seda enam, kui ka Wikipedia peaks sellele üle kolima). Aga õnneks on vähemalt piisavalt kaua mõtlemisaega antud.