Üks lulla

… eelmise jutu jätkuks. Väike meenutus aastate tagant kah.

Kunagi TTÜ (tollal TPI) I kursusel pidi suur audikatäis inimesi istuma vaikselt ja kuulama, kuidas auväärses eas, professoritiitlit kandev onu neile pollöki-nimelist jura luges (ametliku nimega siis poliitökonoomia). Kakk oli juba tollal veidi vastik lind ning kui onu taas kord geniaalset Vladimirit ülistama hakkas, kirjutas ühe luuletusejupi ning lasi audikas ringi käima. Siis oli enam-vähem täpselt näha, kuhu paber jõudis – seal hakkas vaikne turtsumine peale. Luuletus ise oli selline:

Onu jälle aega viitis
usinalt Iljitši kiitis
Aga aru ma ei saa:
kuis nii targa mehega
õnnestus neil terve maa
nõnda persse keerata?

Kogan, Kogan, hakka pähe

Mõni aeg tagasi käis siit läbi üks tsitaat selle kohta, et meie vasakpoolsed põevad ägedat (ravimatut?) sovetofiiliat ja on hämmastavalt naiivsed kõiges, mis puudutab idanaabrit.  Avaldati arvamust, et see kõik on parempoolsete luul, mil pole mingit reaalset alust.

Nüüd käib siis [L] kahe nišipartei ühendamine. Et mitte ainult leheloo põhjal järeldusi teha, torkisin natuke netis ringi ja leidsin [L] sihukese dokumendi. Päris huvitav. Ainult et selle deklaratsiooni järgi otsustades on samasugune organisatsioon mõne aja eest juba olemas olnud, hiljuti näidati nende tegemisi lausa telekas. Interrindeks nimetati teist.

Ahjaa: Kakk tegi millalgi jälle mingisugust poliitkompassi-testi. No ei ole parempoolne – selle järgi on suhteliselt tsentris (isegi veidi vasakul) ning pigem liberaalse  kui autoritaarse poole peal. Aga nõuka-aja jampsi juba kooliajal teadvustanu ja  laulva revolutsiooni ajal ülikooli läinuna on rahvusliku elemendi tugev esindatus ilmselt suht loomulik. Vähemalt NL tingimustes oli (juba iseenesest mittetöötav) marksismi-leninismi idee üksnes suurvene šovinismi kattevari (ehkki kohati õnnestus tal sellele üksjagu irratsionaalset lisaväärtust anda).