18.06.2008 arhiiv

Kolleegidega puu otsas

18.06.2008

ITK rahvas orgunnis ühiskülastuse [L] Nõmme seiklusparki. Algul oli inimesi üsna kasinalt, ootasime ja suhtlesime kohaliku kassiga (oli plaan, et kui grupiks vajalikku 6 inimest kokku ei tule, paneme kassi ka kirja – too peaks loomulikust intelligentsist ronida oskama). Viimaks läksimegi viiekesi (Kadri, Lembi, Dagmar, Marko, Kakk) ronimisradu vallutama.

Hästi äge kompleks on sinna püsti pandud – tundub, et radade tähistus on mingil määral inspireeritud võitluskunstide vöövärvidest (kollane, roheline, sinine, punane ja must). Rakmed anti ümber, nende küljes oli kaks karabiini ja karabiiniga rullik trossepidi sõitmiseks. Kindad tuli ka kätte osta.

Kui esimene kohmetus mööda sai, läks liikumine isegi üllatavalt hästi (arvestades seda, et Kakk üldiselt kipub kõrgust kartma). Pikkamööda läks tee üha kõrgemale ja ülekäigud keerulisemaks. Punase raja keskel oli koht, kus tuli minna üle mööda trossi, mis käis läbi keerlevate puupakkude (mis omakorda olid veel vihmast libedad). Sinna õnnestus viimaks kinni jääda. Instruktori abiga sai küll edasi, aga käed olid nii läbi, et rohkemat enam välja ei vedanud. Ilmselt oli viga tehnikas, varasematel radadel sai liiga kramplikult kinni hoitud. Aga esimese korra kohta polnudki kõige hullem tulemus. Marko jättis musta raja tegemata, Lembi ja Dagmar läksid seal lühimat teed pidi, Kadri sindrinahk aga turnis edukalt läbi kõige raskema marsruudi – vägev saavutus igatahes  Teinekord peaks kindlasti uuesti minema – punane rada tundus tegelikult läbitav, musta lühem variant ka. Aga sinna kõige hullema peale küll niipea ei roni.

Kokkuvõttes oli hästi mõnus ettevõtmine, ehkki käed olid üsna läbi. Üritab millalgi uuesti ja edukamalt.

APDEIT: Üks Lembi tehtud pilt ka, päris teekonna algusest.

Kakk poolel teel puu otsa

Üks meenutus

18.06.2008

Kunagi aastal 1985, kui Eestimaal veel igasugu kopiraitidest undki ei nähtud, eksisteeris vanalinnas Pikal tänaval endises õhupüssitiirus koht, kus sai mõõduka tasu eest tellida enda kassettide peale uuemat Lääne muusikat. Monolindistus 5 kopikat, stereo 7 kopikat minut. Tollane sõber Erki käis seal tellimas ja nii sai ka endale paar kassetitäit tellitud. Üks oli miski kogumik, kust jäi eriti meelde üks lugu – seda sai makis ikka kõvasti käiatud ja ka ise klaveril mängitud. Ilus laul ja hea, ehkki nukker tekst.

Nüüd leidsin YouTube’ist – laul on Alvin Stardusti “I Feel Like Buddy Holly”.