Mõni aeg tagasi käis siit läbi üks tsitaat selle kohta, et meie vasakpoolsed põevad ägedat (ravimatut?) sovetofiiliat ja on hämmastavalt naiivsed kõiges, mis puudutab idanaabrit. Avaldati arvamust, et see kõik on parempoolsete luul, mil pole mingit reaalset alust.
Nüüd käib siis [L] kahe nišipartei ühendamine. Et mitte ainult leheloo põhjal järeldusi teha, torkisin natuke netis ringi ja leidsin [L] sihukese dokumendi. Päris huvitav. Ainult et selle deklaratsiooni järgi otsustades on samasugune organisatsioon mõne aja eest juba olemas olnud, hiljuti näidati nende tegemisi lausa telekas. Interrindeks nimetati teist.
Ahjaa: Kakk tegi millalgi jälle mingisugust poliitkompassi-testi. No ei ole parempoolne – selle järgi on suhteliselt tsentris (isegi veidi vasakul) ning pigem liberaalse kui autoritaarse poole peal. Aga nõuka-aja jampsi juba kooliajal teadvustanu ja laulva revolutsiooni ajal ülikooli läinuna on rahvusliku elemendi tugev esindatus ilmselt suht loomulik. Vähemalt NL tingimustes oli (juba iseenesest mittetöötav) marksismi-leninismi idee üksnes suurvene šovinismi kattevari (ehkki kohati õnnestus tal sellele üksjagu irratsionaalset lisaväärtust anda).
Eeh, need, kes neisse parteidesse aja jooksul on järele jäänud, on ju lihtsalt selline autoritaarset tüüpi “kommunistlik” partei (kelle mõned eestlasest liikmed on niisugused rahvuslased, et ERL võtaks ka vastu vist). Ühesõnaga, tehakse mida juht ütleb, välja arvatud siis, kui juht hakkab mõtlemist nõudma, sest see on liiga hirmuäratav.
Seega, ma ei usu, et nad Eesti vene vähemuse kaitseks praegu suudavad midagi väga efektiivset ära teha. Kahjuks.
Hmm… Mismoodi need sealsed eesti padurahvuslased tolle põhikirja järgi käia suudavad?? Minu jaoks oleks nagu suht antipoodidega tegu.
Mis kaitsesse puutub, siis jah, kohati on mul osast siinsetest vene inimestest tõsiselt kahju. Neist, kes siinset rahvast ja kultuuri austades ning siinset keelt osates on siiski venelasteks jäänud – häid näiteid on küllaga. Aga nagu eestlastest narkodiilerid ja litsikaupmehed Soomes, tegi teine osa rahvast (piiritaguste niiditõmbajatega kaasa joostes) ka neile kapitaalse karuteene. Ja siin teevad eestlased väga valesti, kui nad kõiki ühe vitsaga löövad.
Selle teise osa puhul aga – nõukogude revanšistid, eks-intrid, putinjugend ja muud nendetaolised – peaks jutt lühike olema. Kui ei meeldi, siis piir on lahti. Kui Viktorit tegema hakkad, istud oma aja kambris ära ja siis ka adjöö (koos sisenemiskeeluga). Iga normaalne riik kaitseb oma terviklikkust – mingu üritagu Rootsis näiteks Norrlandi NSV-d rajada ja vaadaku, mida SÄPO selle peale teeb. 😛
Täienduseks veel: [L] EPLis ütleb Heiki Suurkask väga kenasti – Eestis elavate venelaste olukord oleks palju mugavam, kui Moskva neid kogu aeg Eesti-vastastes rünnakutes ei kuritarvitaks.
Mina ei tea, mismoodi nad suudavad, see pigem näitab, kuidas autoritaarseid parteisid ei seo mitte ideoloogia ja väärtused vaid autoritaarne hierarhia. Kui ei mõtle, siis pole miski kunagi vastuolus 🙂 Kõik ei ole niisugused, Vasakparteis on ka väga taiplikke inimesi, kui nad ainult harjuks rohkem ise mõtlema, võiks asjast asja saada.
Kusjuures, olles vestelnud paljude venelastega, kaasa arvatud Klenskiga, siis ma julgen ütelda, et eesti riigi lõhestamine on väga marginaalne soov. Mõned – peamiselt vanemad – arvavad, et NSVL tuleb tagasi, aga see tuleb ise, nemad lihtsalt ootavad. Mis Viktorisse puutub, siis ma arvan, et kui riigis tekib revolutsiooniline rühmitus, siis ratsionaalne käitumine riigi poolt on mitte neid välja saata (kuhu sa kodanikke saadad?) või vangi panna, vaid läbirääkimistelaua taha kutsuda: mis on see konkreetne näht, millega te siin riigis rahul ei ole ja pakkuda siis neile asjadele lahendusi.
Põhjendamatu vägivalla kohta kehtib meil seadus niikuinii (põhjendatud vägivald on füüsilise isiku enesekaitse näiteks).
Aga narkodiileri puhul ei ole probleemiks tema rahvus ja kui Soome teeks eestlastele kodanikuks saamisel mingid erireeglid, sest paljud on narkodiilerid, siis see oleks diskrimineerimine küll 🙂
Vaat selle Viktoritega läbi rääkimise osas olen küll sügavalt eriarvamusel – “elukutseline revolutsionäär” pole enamasti reaalsetest lahendustest üldse huvitatud või vähemalt ei oska neid välja pakkuda. Enamik revolutsioone ajaloos on minu arust lõppenud sellega, et õilsatest maailmaparandajatest saavad kas julmad diktaatorid, ühiskonna heidikud või laibad (viimasel juhul enamasti omade käe läbi).
Ja et NSVL tuleb tagasi… Ainult juhul, kui EL nii ära kommustub, et uue NL mõõdu välja annab. 😛 Mida loodetavasti ei juhtu. Nali naljaks, aga need inimesed on minu arust elanud küll kusagil teises dimensioonis, kui sellise irratsionaal-kuritegeliku riigi taastulekut soovivad.
Elavad jah teises dimensioonis, aga … olla loll on esimene inimõigus. Kuni nad teistele seda peale ei suru (ja need ei suru, mina tean nende olemasolust ainult tänu ühele antropoloogile, kes seda uuris), seni pole midagi katki. Pole vaja ümber veenda ju ka.
Kuni revolutsionääri saab veenda rahumeelsete meetodite kasutamises, seni ei olegi ju probleemi. Valdav enamus kaasaegseid revolutsionääre ongi, sest see on juba 20. sajandil tõestunud, et vägivald ei vii kuhugi. Aga selles suhtes on sul õigus, revolutsionääriga tuleb rääkida enne, kui ta muutub “elukutseliseks”, s.t. hakkab mingis teises dimensioonis elama ja reaalset olukorda ei taju (aga need pole jälle ohtlikud, sest need ei suuda masse mobiliseerida, massid tulevad kaasa millegagi, mis neid reaalselt puudutab, mida nad oma elus näevad). Ja kui lahendusi ei oska välja pakkuda, siis probleeme oskab inimene ikka sõnastada (sest kui inimene lihtsalt artikuleerimata mäurab, siis on tegemist millegi muuga) ja siis võib ju läbirääkimistelaua teine pool pakkuda, mida nad nende probleemide lahenduseks ära saaksid teha.
Sest ega me ju ei taha, et mõnedel olekski siin riigis parandamatult halb?