Rubriigi ‘IT arhiiv

Linux Mint 18 ja ID-kaart

20.06.2016

30+ lugude järgmist osa kirjutades sai paigaldatud Linux Minti järgmine versioon. Ubuntu 16.04 LTS Xenial Xerus on juba aprillikuust saati väljas, sellel põhinev Mint 18 aga on hetkel veel beetastaadiumis. Kõik muu näib töötavat ilusti.

Eesti ID-kaardil on isegi vajalik pakk (esteid) varamutes täiesti olemas, aga paigaldus takerdub sõltuvuste taha ega õnnestu. Seega tegin hädapärase lahenduse: muutsin ametliku skriptifaili paar rida ära (lõpust 187. realt – versiooninumbri 17-lt 18-ks ja trusty xenial-iks; minu failiversioon on saadaval siit).

Lahendus seega:

  • Paigalda Chromiumi veebilehitseja (Firefoxi kummitab juba pikka aega ID-kaardi juures probleem turvaühenduse sisseseadmisega) – paigalda chromium-browser ja soovi korral ka tõlkepakk chromium-browser-l10n (kui soovid eestikeelset lehitsejat).
  • Laadi alla kas minu skript või ametlik ja tee ise vastavad muudatused (vt eespool).
  • Ava terminal, mine allalaadimiste kataloogi (cd Allalaadimised) ja käivita skript (minu skripti puhul käsuga sh install-open-eid_LinuxMint18.sh).
  • Vajuta kaks korda Enter-klahvi – esiteks seal, kus öeldakse “Press Enter to continue, CTRL-C to cancel” ja teiseks seal, kus tuleb “Do you want to continue? [Y/n]” – nende vahepeal küsitakse tõenäoliselt ka parooli (kuna paigaldus toimub haldusrežiimis).
  • Kindluse mõttes tee arvutile taaskäivitus.

Miks Facebook hea ei ole

04.05.2016

Sel teemal on jauratud muidugi palju, küll turvalisuse, privaatsuse, spämmi jpt vaatenurkadest. Täna enda doktorant Birgyga arutades aga tuli välja veel üks huvitav aspekt.

Tavaveebis on olemas üks huvitav “kroonika” selle ajaloo kohta – Interneti Arhiiv ja sealne Wayback Machine. Ehk siis suur arhiiv vanadest, ammuilma “tavalevist” kadunud lehtedest. Sealt võib näiteks leida kõik meie omaaegse TTÜ Apollose serveri kolm veebiversiooni (aastad 1996-2002). Selle tähtsust kultuurilise järjepidevuse hoidja ja ajalooallikana ei saa alahinnata. Niisamuti on olemas arhiivid Usenetil (mida sisuliselt enam olemas ei ole) ja kõikvõimalikel meililistidel.  Tuleviku “digiarheoloogidel” on, mida uurida.

Facebookist ja teistest temataolistest sedasorti jälge sisuliselt ei jää. Kogu kupatus sõltub üheainsa ettevõtte suvast ning ka paljude seal toimunud asjalike arutelude säilimine järeltulevatele põlvedele ei ole mingilgi moel tagatud.

Seetõttu kutsuks üles jätma FB tema algsesse rolli kergemakaalulise suhtevõrgustikuna ning ajama asjalikke asju mujal Internetis.

WordPress 4.5 tõlgitud

12.04.2016

Tõlge sai edukalt ära uuendatud.

Kuna vahepealsete segaduste järel saadab Kakule nüüd (juba teist versiooni) tõlke ette tehnokratt Pets, siis on kõige õigem ära oodata, millal ta selle edukalt upstream’i toimetab, seejärel peaks saama WordPressi tõlgitud versiooni kätte läbi uuendusmehhanismi.

Aga igaks juhuks panin välja ka vana kooli tõlkepaki – tavalisse kohta.

Minevik ja tulevik

06.04.2016

Huvitav kogemus oli külastada ühe vana tuttava kutsel KBFI maja Mustamäel.

Interjöör näeb välja väga tuttav – umbes sarnane oli TTÜ arvutuskeskus (kus praegu on Mektory) Kaku ülikooliajal. AK maja remonditi jjuba enne Mektoryt korduvalt, KBFI-s aga näib kogu nõukaaegne sisu (mis praegu juba isegi omamoodi stiilsena tundub) alles olevat. Põhjus võib olla selles, et maja asukate enamik väärtustab pigem hallollust kui euroremonti…

Aga tuleviku osa lubati isegi pildistada – see on sealne  CERNi 2. kihi masin. Vägev värk.

 

LPIC-1 uuendatud

04.04.2016

Aprilli keskel oleks Kaku LPI sertifikaadi viieaastane kehtivus täis saanud. Alguses oli plaan teha senise 1. taseme peale kaks 2. taseme eksamit ja saada LPIC-2 kätte, aga materjal osutus nii mahukaks, et töö kõrvalt selle õppimine oleks olnud keeruline. Nii tuli varuvariandina minna 1. taseme uuesti tegemise peale.

Tulemus tuli peaaegu samasse auku kui viie aasta eest – siis oli kahe eksami tulemuseks 600+600 punkti (läbimispiir 500, maksimum 800), seekord tuli 580+600. Samas oli 60-st küsimusest õigeid vastuseid seekord isegi rohkem – eelmine kord 41+41, nüüd 44+46. Võrreldes viie aasta tagusega oli eksam vist ka kraad kangemaks läinud.

LPI küsimused on seinast seina, mõned on päris lihtsad, mõned aga üsna hullud (näiteks mingi spetsiifiline käsuparameeter või mõne eksootilise käsu täis-kataloogitee). Aga kokkuvõttes annab tõesti ilmselt soovitud tulemuse – Linuxit tundev inimene saab kenasti läbi ja ehku peale eksamit ära ei tee (isegi kui suur osa küsimusi on “vali neljast üks”-vormis).

Millalgi üritaks 2. taseme ka ära teha. Senise õppimise järgi on see mõeldav, aga tahab üsna korralikku süvenemist.

Seiklus läpakaga

09.03.2016

Kaku Asus Zenbooki voolupesa (kuhu toitejuhe käib) hakkas mõne aja eest lollisti loksuma. Paraku ei olnud aega asjaga väga tegelda, täna hommikul läks asjandus lõplikult katki.

Vaatasin netist ühe koha, kus läpakaid parandatakse, ja lendasin sinna. Öeldi, et tuntud probleem, aga vajalik jupp tuleb tellida, oodata umbes viis tööpäeva ja maksma läheb 65 eurot.

Jama küll, kui põhitööriist nii kauaks ära võetakse, eriti kui veel lähipäevadel on kolledžis vaja lõputöökavandite kaitsmistega tegelda. Esimene käik aga tuli koju – kuni läpaka akut veel jätkus, sai tõsta elulised pooleliolevad asjad teisele kettale, täieliku varukoopia jaoks enam voolu ei jätkunud.

Kuna algne lahendus ei tundunud kõige parem, sai võetud lauaarvutis veeb lahti ja otsitud veel. Ühes kohas Asusega ei tegeldud, teine pakkus juba natuke paremat diili – kolm tööpäeva ja 50 eurot.  Viimaks saigi selle ettevõtte aadress GPSi pandud ja kesklinna kärutatud.

Koht oli suur korrusmaja, mille allkorrusel paistis kätte kohe arvutipoe silt. Mitte sama nimega kui see, millega alguses räägitud sai, aga kuna sildil seisis ka “hooldus”, siis miks mitte proovida.

Poes tegutsevad vene kutid (kes aga rääkisid väga kenasti eesti keelt) pakkusid alguses, et teevad homseks korda – juhul, kui voolupesa olemas on. Kui ei, tuleb ka nädalapäevad oodata. Raha aga taheti vaid 35 eurot. Siis mõeldi natuke ja öeldi “Tule tunni aja pärast tagasi”.

Kui Kakk peale söömaskäimist täpselt tunniga tagasi jõudis, anti toimiv läpakas tagasi. Siit moraal: kunagi ei tasu selliseid asju võtta kohe esimesest ettejuhtuvast kohast ning vahel on tundmatumad tegijad palju asisemad.

Teisi asjaosalisi ei hakkaks mainima, aga Reitoni arvutipoe sellidele suur kummardus.

Hoiatav lugu

22.02.2016

… sellest, kuidas Linuxis pahandust teha. Taas kord on probleem suuresti klaveri ja tooli vahel…  Ja sedalaadi asjadega peab edaspidi üha rohkem arvestama (kusjuures mitte ainult suvaliste pättide puhul – tänapäeva maailmas on üha enam seltskondi, kel oleks otsene huvi võimalikult paljude  inimeste arvutid enda kontrolli alla saada).

Hea kirjeldus

02.02.2016

… Microsofti uuest ärimudelist:

The new business model is obvious; monetize non-business customers by trapping them in a windows through a walled garden while selling their personal information to the highest bidder while protecting the corporate deployment base.

– Slashdot, anonüümne kasutaja

Ehk siis Windows 10-ga läks täpselt nii nagu kardetud. Iseenesest päris hea süsteem, aga oi kui kurjasti kasutuses. Aga noh, see firma ei õpi ilmselt kunagi.

Vahel on vaja öelda julmalt “võõras mure” – inimene, kes praegu ikka veel Windowsi kasutab, on paraku süüdi kriminaalses ükskõiksuses.

Semestri kokkuvõte

25.01.2016

Sügissemestril “läbi töötatud”:

  • 93 IT kolledži eestikeelset päevaõppurit (5 rühma)
  • 17 IT kolledži ingliskeelset päevaõppurit (uus küberturbe seltskond)
  • 74 IT kolledži kaugõppurit (4 rühma)
  • 58 TLÜ bakalaureuseõppe rebast (4 rühma)
  • kaks juhendatud IT kolledži diplomandi

Huh. 🙂

Ees on EIK õhtuõpe, kaks kursust TTÜ-s ja loodetavasti esimene juhendatud doktoritöö kaitsmine.

Cyanogenmod

14.01.2016

Telefonidega on tegelikult juba mõnda aega paras jama – korralikku füüsilise täisklaviatuuriga (olgu siis Blackberry stiilis nagu Nokia E71 või HTC Chacha või siis klapiga nagu omaaegsed kommunikaatorid) telefoni enam ei tehtagi. Julgeks arvata, et inimesi, kellele ekraani nühkimine ei meeldi, on päris palju.

Aga et vanad telefonid paraku füüsiliselt otsa said, siis tuli juba mõne aja eest “lutsukivi” kasutusele võtta. Samsung Galaxy S5 oli üldiselt päris hea valik. Millalgi aga tekkis huvi Androidi asemel selle kogukondlikumat varianti Cyanogenmodi proovida – nii puhttehnilisest huvist kui natuke ka põhimõtte pärast.

Mitu korda jooksis aga katsetus üsna varases staadiumis kinni – kohe alguses telefoni adminirežiimis taaskäivitades tekkis mingi veider viga. Viimaks selgus, et kasutatud USB-pesa arvutis oli mingi kiiksuga (kusjuures muid seadmeid teenindas igati korralikult!) – juhe tuli lihtsalt teise pessa panna…

Üldjoontes sai tehtud selle õpetuse järgi (ainult Linuxi peal; sarnaseid juhiseid leiab veebist veel). Läks suhteliselt libedalt, v.a. asjaolu, et ühe omast peast proovimise tulemusena õnnestus kogu kupatus õhku lasta ja tuli otsast alata.

S5 on nüüd mitu nädalat Cyanogeni all olnud ja muljed on päris head. Mõned konarused on olemas (näiteks ei ole nad siiani tööle saanud sõrmejäljelugejat – ehkki väidetavalt on ekraanikujundi kasutamine turvalisem, on see mõnes kohas jooksupealt telefoni haarates suht nuhtlus), samas on telefonis igasugu sodi vähem ning ka aku peab veidi paremini vastu.

Kunagi oleks huvitav ka Replicant ära proovida. Paraku on sellega sama probleem kui täiesti vabade (FSF mõistes) arvutitega – uuema tehnoloogia tugi on kehvavõitu ning ka S5 ei ole toetatud.