… saab kinni löödud. Ükskord peavad ka kõige suuremad kipspead ära jagama, et tarkvara patenteerimine on üks mõttetu mõte. Tänaseks on selle ära jaganud isegi suur osa kommertssofti tootjaid, päris hästi on asi kokku võetud ka [L] siin.
Silt: tarkvara
Uus lollikannel
Vanasti nimetati lollikandleks küll arvelauda, aga hei, meil on XXI sajand käes ja lollidel on läpparid…
Igatahes sai soetatud endale personaalne Dell XPS M1330. Uurisin ja valisin enne pikalt – variante oli mitmeid, kindlasti oleks saanud ka odavamalt. Muidu oleks võinud Thinkpadi rida edasi ajada, senine TLÜ-le kuuluv T43 töötas kuni viimase ajani laitmatult (nüüd hakkas aeg-ajalt käivitudes jonnima ja tuli üles alles mitme sisselülitamise peale. Ka 512 MB mälust hakkas mõne suurema asja jaoks napiks kiskuma). Aga Thinkpad läks juba mõne aja eest Lenovo hiinlaste kätte ning 6. seeria kohta on kirjutatud igat sorti hinnanguid.
Sõber Puravik kolis jupi aja eest Delli leivale ja see kallutas viimaks kaalukausi tolle firma kasuks – saab omainimesega asju ajada, kui mingid probleemid peaks tekkima. Delli Linuxi-toe kohta on muidugi ka igasuguseid arvamusi (ehkki nad nime poolest müüvad kaht mudelit ka eelinstallitud Ubuntuga, üks neist ongi seesama M1330). Pealegi oli Kakul enne Thinkpadi järjest kaks Latitude’i, mille kohta ei saa miskit paha öelda, need toetasid Linuxit kenasti.
Latitude on aga suht kalliks aetud ja uute E-seeria omade baasmudelit poes polnudki. Nii tekkiski arutelu tulemusel mõte hoopis XPS võtta. Inteli graafikaga (avatud koodiga draiverid), kuid see-eest korraliku mälumahu ja kettaruumiga. Kaaluvahe on T43-ga võrreldes ka tuntav, XPS on jupi maad kergem. Ainus väike miinus on hirmlibedad klahvid (aga ehk kuluvad kasutamisega natuke käepärasemaks või harjub ära. Klahvikäik on samas hästi mõnus). Vahva on ka Maci stiilis, ilma sahtlita DVD-seade. Ning Billi-maksu ei pidanud maksma – Vista Businessi kohta on saatelehel kenasti tasaarveldus tehtud. Kui peaks millegi jaoks Wini vaja minema, siis ITK lauaarvuti on dualbuudis.
Riskantse sammuna sai proovitud ka läpakasse toosama Estobuntu 8.09 beeta panna. Ja ennäe, jookseb ilusti. Graafika, saund, WiFi, Bluetooth, isegi veebikaamera – kõik töötab. Sõrmejäljelugeja hakkas vähese vaevaga tööle ka T43-s kasutatud Thinkfingeri abil (ja masin ruigab sisselogimisel endiselt “G1mm3 4 ph1ng3r, d00d!” 
). Estobuntul töötab ka ID-kaardiga digiallkirjastamine (mille “suur” Ubuntu 8.04-s nässu keeras).
Mõned pisemad konksud:
* Graafika töötas küll otse lambist ning ka Compiz töötas, kuid kasutada saab üksnes VESA draiverit, kuuldavasti hetkel xorg-intel ei toimi (proovisin ka, ei õnnestunud) ja ka i810 draiver ei meeldinud.
* Endiselt on nässus Multisync ja telefoniga sünkroniseerimine. Mõnda aega see Ubuntul töötas, siis aga hakkas vigu andma ja paraku käib see tänini.
Aga üldiselt võttes tuleb masinaga rahul olla.
WordPress 2.6 tõlge
… on nüüd saadaval tavalisest kohast ehk [L] Kaku WordPressi-lehelt.
Ehmatus Pesaga
Eile õhtul õnnestus serveri varukoopiate tegemisega nii loll näpukas teha, et serveri /home-kataloog õhku lendas… Ehmatus oli suur, aga õnneks jäid alles ja tööle nii põhisüsteem ise kui ka paljud mujal asuvad asjad, vanas serveris oli olemas juuni lõpu seisuga kõik vajalikud jubinad ning MySQL jäi ka puutumata. Nõnda tuli reaalselt teha uuesti vaid paar pisimuudatust ühes virtuaaldomeenis ning laadida uuesti üles üks fotogalerii. Aga õpetuseks oli kogu juhtum küll – backup, backup, backup…
Kui keegi peaks midagi puuduvat/vananenut leidma, võib teada anda.
WordPressi uuendamine lihtsustus
WordPress on väga hea ja mõnus asi. Üks hea omadus, millel on aga ka ebameeldivam külg, on sage uuenemine. Seni tuli ka pisemaid uuendusi käsitsi teha – nüüd aga on hakkajad inimesed teinud valmis [L] plugina, mis selle natuke tülika protsessi kenasti samm-sammult ära teeb. Positiivne on ka see, et enne toimetama hakkamist tehakse nii ajaveebist endast kui andmebaasist kenasti varukoopia. Igatahes uuenes Jora WordPress 2.5-lt 2.5.1 peale täiesti veatult.
Wesnothi tõlkimine
Kuna [L] Battle for Wesnothi eesti keelde tõlkimine oli vahepeal veidi soiku jäänud, siis nüüd olen selle töö ametlikult üle võtnud. Kui kõik hästi läheb, peaks suve jooksul kõik põhifailid tõlgitud saama. Kui keegi soovib kaasa lüüa, siis abi on teretulnud – eriti põhikampaaniate tõlkimise juures.
Ubuntu tibitest
Päris asjalik artikkel Ubuntu kasutajasõbralikkuse katsetamisest ühe itimehe sõbrantsi peal. Järeldused on head ning Ubuntu kokkuseadjad võiks neid arvesse võtta.
Slashdotis käib sama teema ümber ka arutelu. Lisaks tavapärasele lõõbile stiilis “WTF? A Linux geek with a girlfriend?” ja Hardy Heroni väänamisele Hairy Hardon’iks (ups….) on aga üks mõtlemapanev väide – see kutt lasi oma sõbrantsi lahti sisuliselt tavalise, “otse lambist” Ubuntu peale (ubuntu-restricted-extras pole installitud, Medibuntu ka mitte). Huvitav oleks võrrelda, mida teeks sama piiga suvalise “otse lambist” XP-ga (koodekeid pole, Flashi pole)?
Parem hilja kui mitte kunagi
Varem ei viitsinud ID-kaardiga eriti jamada, paar väikest katsetust olid lõppenud ebaedukalt ning Elioni stardikomplekti lugeja hakkas hiljuti jaurama firmware vananemise teemadel. Uuendamist üritades selgus, et lihtsam on pangas käies uus lugeja soetada.
Nädalapäevad varem olid sama murega tulnud juba aastajagu Ubuntu peal elavad vanemad. Ja kanäe – [L] Martini juhtnöörid ideelabor.ee lehelt toimisid nagu kellavärk ning emme sai nagu naksti oma pangakonto kätte. Nii tekkis mõte see asjandus ka enda masinas korda ajada (eriti kuna SEB langetas hiljuti päevamakse limiiti koodikaardiga sisselogimisel). Käisin SEBist läbi ja soetasin kaks SCR3310 lugejat (teispoolele ka). Konfimine käis ülalmainitud õpetuse järgi sama lihtsalt. Nüüd saab nii panka kui DigiDoci.
Iti-inimese kohta muidugi suhteliselt pikajuhtmeline juhtum… Aga tehtud ta sai. Tänud Martinile asjalike juhiste eest ja üldse suure töö eest Linuxi ja ID-kaardi kokkusebimisel!
Üks mõte siiski – ehkki juhised on head, võiks mingisuguse alamhulga jaoks (näiteks Ubuntu) kirjutada miski lihtsas keeles jupi (äkki ka mingi skripti, mis suurema hulga vajalikke tegevusi automatiseeriks?) ja avaldada selle kasvõi tollelsamal ID.ee lehel. Praegu võib mitte väga tehnilise taustaga huviline hakata apt-get käske pelgama…
Väike märkus SEBile kah: lugeja karbis olev juhend eeldab, et inimene kasutab IE-d ja Windowsi. Kõik ei kasuta (ja neid tuleb järjest juurde). Seetõttu oleks ehk hea mõte lisada praeguse teksti ette näiteks “Alljärgnev käib Windowsi kohta. Muude süsteemide jaoks leiad infot sealt-ja-sealt.”
Nexenta
Kui kunagi aega saab, peaks [L] selle pealkirjas mainitud eluka ära proovima. Idee poolest huvitav asi – OpenSolarise kerneliga operatsioonisüsteem, mille enamik muud nodi on aga Ubuntu päritolu.
On mõni juba proovinud ja teab kommenteerida?
Abiks asjake
Huvitav, et see pole varem silma jäänud (kiired ajad vist) – Kaku totufon (Soniga Eerikupoeg K750i) võimaldab täita edukalt ka kaugjuhtimispuldi rolli. Kuna suur osa siinkirjutaja töökohustustest sisaldab rahva ees mökitamist (nimetatakse loenguteks ja ettekanneteks), siis kulub teinekord täitsa ära.
Lihtne retsept on järgmine (eeldab, et läpakal on Bluetooth olemas):
0. pane läpakal Bluetooth käima – Linuxil käimaajamise õpetusi leiab hulgem näiteks [L] Ubuntu foorumist. Lülita moblal Bluetooth sisse.
1. anna terminalilt käsk sudo hcidd –connect mobla_MAC_aadress (tolle jaoks võib kuhugi ka ikooni vms käivitusvariandi teha). Kui MACi ei mäleta, leiab selle käsuga hcitool scan.
2. Mobla küsib, kas lubada kaugjuhtimist – jah.
3. Vali moblalt profiil – pakutakse Desktop, MediaPlayer või Presenter. Kõigil kolmel hakkab mobla juhtkang töötama hiire funktsioonides, lisaks on kahel viimasel paar spetsiifilist operatsiooni. Proovimisel töötasid esimene ja viimane veatult, MediaPlayeri all proovitud MPlayeril kõiki asju pruukida ei õnnestunud (aga proovisin ka suht jooksupealt, seda nagunii läpakal kaugjuhtimisega kuigivõrd ei kasuta).
4. Hakka kaugjuhtimisega sebima. Tähtsat nägu võib ka teha.
Täitsa kasulik asi seega.