Ubuntu tibitest

Päris asjalik artikkel Ubuntu kasutajasõbralikkuse katsetamisest ühe itimehe sõbrantsi peal. Järeldused on head ning Ubuntu kokkuseadjad võiks neid arvesse võtta.

Slashdotis käib sama teema ümber ka arutelu. Lisaks tavapärasele lõõbile stiilis “WTF? A Linux geek with a girlfriend?” ja Hardy Heroni väänamisele Hairy Hardon’iks (ups….) on aga üks mõtlemapanev väide –  see kutt lasi oma sõbrantsi lahti sisuliselt tavalise, “otse lambist” Ubuntu peale (ubuntu-restricted-extras pole installitud, Medibuntu ka mitte). Huvitav oleks võrrelda, mida teeks sama piiga suvalise “otse lambist” XP-ga (koodekeid pole, Flashi pole)?

13 mõtet “Ubuntu tibitest” kohta

  1. Mind häiris seal kommentaarides selline mõte, et ubuntu on “tegelikult” palju intuitiivsem ja xp imeb sajaga. Asi võib ju nii olla aga “tegelikult” üritab ubuntu ikkagi xp kasutajaid enda poolele saada(mitte mitte-arvutikasutajatest arvutikasutajaid teha) ja seega tuleks just rõhku panna sellele kuidas need inimesed seal ennast mugavalt, ja kuna sellest ainult ei piisa, et keegi vahetama hakkaks, ka paremini tunneks. Mingitest “elevandiluutornidest”, et ubuntu(või ka macosx) on “intuitiivsemad” on suhteliselt mõttetu jutt(mitte et see võibolla tõsi ei oleks) arvestades, et enamus inimesi on millegagi juba kokku puutund…ja seega ka millegagi ära harjund. Või mis?

  2. Olen mõelnud, et kui võtta kaks identset tühja arvutit, ühendada mõlemad võrku ning kutsuda siis kaks “kasutajat”, kes ei ole kunagi midagi installinud. Anda ühele kätte nt. Vista või XP CD ja teisele Ubuntu installi-CD, kumb siis enne saaks hakata arvuti taga tööd tegema 🙂

    Ma olen olus erinevaid Windoozeid, alates 3.0-st installinud päris suure hulga. Kunagi ammu olen nuusutanud SunOS ja mõnda muud Unixit ja käsurida kohe ära ei ehmata.

    Samas olen ikka tundnud Linuxi installi ja käivitamise ees (kasutanud olen!) aukartust, umbes selline tunne on olnud, et kui ikka C-s programmeerimine elge pole, siis parem mitte proovida.

    Mõne kuu eest proovisin. Tööl. Panna tühjale masinale katseks Windowsi asemel ubuntu. Install oli kiire ja korralik ja tõepoolest intuitiivne. Masin töötas lühikese ajaga, võrgugaühendamine käis iseenesest.

    Kuid videokaardi toetust ei saanudki käima. Pilt oli olemas, aga õiget resolutsiooni ja refreshi ei saanud. VIA Unichromega pidi jah probleeme olema… Ja kui kasutajad tahtsid kuulata netiraadiot, siis Windmedia (ASX) toetust mina 15 minuti jooksul tööle ei saanud ja rohkem ei viitsinud.

    Mulle tundub praegu, et Linuxite nõrgim pool ongi erinevate asjade install. Ses suhtes ühinen ka artikli autoriga. Ehk see on ka arendajate viga, kes ei taha terminalist ja käsureast lahti lasta. Muidu ehk ei näe piisavalt friik välja??

    Ja ma ilmselt NII friik ei ole….

  3. Viimane kommentaar illustreerib veel linuxi arendajate “segaduses olemist”, et tahaks desktopile saada aga ei tahaks midagi teha, et sinna jõuda. Täpsemalt siis ei tahaks seda nii mugavaks teha kui võimalik. Ei tea milles probleem on….ma ei kommenteeriks siin kui ubuntu ei üritaks nii paaniliselt väita, et ta on desktop OS. Gentoo kohta mul pole midagi öelda…ta pole kunagi midagi sellist väitnudki. Aga arvestades linuxi yldist programs for programmers suhtumist ma kahtlustan, et lähiajal midagi paremaks ei lähe ka.

  4. Nojah, sõltub… Johnnyga ma siin päris nõus ei ole. Olen ise kasutanud Linuxit ainsa töölauasüsteemina 2000. aasta sügisest (samas igasugu hädalisi on tulnud piisavalt aidata, et XP üldiselt tuttav oleks) ning areng on olnud ikka märgatav.

    Väidan vastu: kui Ubuntu pole töölauasüsteem, pole XP seda ammugi mitte. Mida teha töölauasüsteemiga, kus kogu kättesaadav arsenal on WordPad, brauser ja meediapleier ning iga pakki (isegi kui see on tasuta) tuleb ükshaaval “nigu narr” mööda netti taga ajada (selle asemel, et teha paar hiireklõpsu ja öelda “installi mulle see, see ja see”)…? Liiatigi küsitakse kogu kupatuse eest raha. Tavainimese mugavad XP-d on arvutipoodides tegelikult kenasti koodekite ja muu vajalikuga varustatud, mõned ostavad kalli raha eest softi ja lasevad selle ka peale panna, mõned panevad külmalt pira.

    Harjumuse jõud on kahtlemata suur. Aga kui harjunud asi hakkab a) lollusi tegema, b) sulle ajudesse sõitma ja sinu järel nuhkima ja/või c) kaugelt liiga palju maksma, siis hakkab ka harjumuse ohver mõtlema. Eriti veel, kui tootja lubab mingi aja pärast harjunud tooli alt ära tõmmata ja pakub tooli asemele istumiseks massiivset raudkivi, mis on kõva, külm ja raskesti liigutatav.

    Enn: käsurida pole ammu enam obligatoorne. Pigem on viga ikkagi mitmetes häirivates puukides ja artiklis kirjeldatud mõttemallivigades, mis mittetehnilisemaid kasutajaid sageli eemale peletavad. Need on tõesti veel paljude jaoks suured pidurid.

  5. Kui too hüpoteetiline windowsikasutaja thab Flashi, siis on selle hankimine lihtne, eeldusel, et kaustad vaikimisi rakendust, st IE’d. Installitakse automaatselt, ütle ainult yes-yes. Koodekitega on jah, raskem, need vaja ikka ise üles otsida.

    Aga elu on näidanud, et hätta jäävad inimesed, kes nii või teisiti ei saagi arvutitega iialgi päris sina peal olema. Kui kasutaja on pädev Windowsi all, suudab ta ka Linuxi all kõik tööle saada, kui väga tahab ning vastupidi, sest arvuti ja rakenduste toimimise baasloogika on ikkagi sama. Samas on terve hulk inimesi, kes töötavad-tegelevad aastaid Windowsiga aga ikka rapsivad arvutis ringi umbropsu ning iga uus probleem on nende jaoks enneolematu ja lööb nad rööpast välja.

    Nii et minu jaoks ei ole tegemist üldsegi Windows vs Linux võistlusega vaid pigem üldise toimimisloogika vildakusega. Mõned asjad on Linuxi peal, lihtsamad, mõned Windowsi, mõned Maci peal. Tavakasutaja vajab käehoidmist nii või teisiti, olgu OS ükskõik milline. Oluline on, et takistused kasutamises tekiksid hiljem, keerulisemate operatsioonide käigus, mitte kohe esimesest minutist peale. Hilisemate probleemide puhul kutsutakse sõber appi, koheste puhul loobutakse üldse kasutamast.

    Ja üldse on kogu vaidlus mõttetu. On Nokia telefonide inimesed ja SonyEricssonide telefonide inimesed ja on mingid eksootikud, kes peale Samsungi vms muud kasutada ei taha. Aga mõnel pole vahet, kasutab seda, mis on odavam ja mis parasjagu kätte juhtub. Ja keegi ei sõimle ega võrdle ega testi ega kirjuta pikki traktaate, miks nii on. Lihtsalt on. Miks pagana pärast peaks operatsioonisüsteemiga teisiti olema. Paljuski on see maitse asi. Misasja sellest kogu aeg testida?

  6. Kui lähtuda üksnes kasutamisloogikast ja kitsalt tööoperatsioonidest, siis Aabramiga nõus. Nokia vs SonyEricssoni näide pole aga IMHO päris 100% kohaldatav – nende kahe arendus- ja ärimudelid ning levikumehhanismid on ikka märksa sarnasemad võrreldes Microsofti ja Linuxiga. Neid mainitud testijaid ilmselt huvitab, kas ja mil määral on võimalik panna konkureerima ESR metafoori kasutades “katedraali ja turgu” – nagu näha, annab “turg” mitmeid olulisi eeliseid, ent suurem vabadus tähendab ka vabadust mõnest tarbija vajadusest mööda vaadata.

    Ja sama mõõdupuuga ei saa Wini ja Lini minu arust võtta juba kahe nähtuse – pahavara ja DRM/WGA tõttu. Mõlemad on minu jaoks täielikud showstopperid.

  7. Ma oma pika jutuga ennist umbes nii mõtlesin ka, et asi on pigem arendajate “kõrvade” vahel. Kindlasti on mingeid chipsette, videokaarte jms mis ka Win maailmas õieti ei tööta.
    Ja, Kakk, kui kõik töötab ilusti, pole tõepoolest käsurea järele vajadust. Kui mingi asi aga kohe ei käivitu (seesama õnnetu Unichrome), siis ühel hetkel olingi tekstirežiimis 🙂
    sudo-get-apt… sai selgeks küll.

  8. Aadrami kommentaarist jääb kõlama “kui väga tahab…”. Minu arust point ongi selles, et(vähemalt praegu) keegi EI TAHA. Inimesi üldse ei huvita kas nende rakendus crashis SIGSEGV või mõnel muul põhjusel. Ja vähemalt mina pole leidnud küll ubuntu jaoks midagi sellist, mis käsurea vajaduse ära võtaks. Ja kui inimene peab käsureale midagi kirjutama siis ongi juba põhimõtteliselt kõik läbi.
    Pahavaraga on nii, et enamus inimesi on sellega harjunud või nad ei mõtle selle peale….järelikult probleemi ei ole. Nad oleks tõenäoliselt rõõmsad küll kui nad ei peaks antiviiruseid ja spybote jooksutama aga nad ei ole selle nimel nõus ette võtma pikka ja konarlikku rännakut teise ilma(mida linux kahtlemata on). DRM on tõesti üks kohutav asi….ei oska midagi muud öelda, et loodame, et see välja sureb(või ennast ära tapab).
    Package management on linuxis muidugi suur rõõm ja kõik aga sellest on vähe kasu kui inimesed ei tea mis see on ja kuidas seda kasutada jne. Keskmisel inimesel on ääretult raske otsustada mida ta selle hunniku pakkidega tegema peaks. Ja mis kõige tähtsam ikkagi, harjumus netist tõmmata jääb.
    Ja ma arvan, et ei tasuks alahinnata inimese nõusolekut millegi eest maksta. Sest olgem ausad….linuxil pole mitte yhtegi videoplayerit, mis usability mõttes kriitikat kannataks. Usability peale on ikka jube väga keskmiselt mõeldud seal. http://www.joelonsoftware.com/articles/Biculturalism.html
    Seal on natuke ka räägitud eks miks see nii on.
    Point on selles, et kui inimene isegi switchima hakkab siis peaks see switch olema nii meeldiv kui võimalik. Paraku on aga palju suhtumist, et “mis sa vingud tasuta saad ju” ning “mis sa oled loll vä et sa dmesgi ei tunne”. Ja nii kaua kuni see suhtumine ei muutu ei näe mina küll mingit muutust tulemas.
    Ahjaa, veel usabilityst. Mille pärast arvavad desktop linuxi arendajad et nende kasutajaid huvitavad tehnilised detailid. Näiteks ubuntu upgrade ajal öeldi mulle, et minu sources listis on paar asja maha keeratud ja ma võin need ise pärast peale tagasi keerata. No milleks inimesi sellise infoga vaevata. Ja miks ma pidin kde4’ja installi käigus valima kas mu default desktop on kde3.5 või kde4. Sellised asjad ei huvita tavakasutajat yldse.
    Vabandan, et nii laialivalguv tekst tuli. Aga mulle tundub küll, et niipea linux minu vanaema desktopile ei koli.

  9. Johnny, täiesti arvestatavad argumendid. Aga selles vallas oled Sina pessimist ja mina optimist. 🙂

  10. Hehe. Ma olen tegelikult ka optimist…aga samas ka suhteliselt realist. Ma lihtsalt leian, et asi ei ole veel valmis desktopile ja arvestades seda artiklit(mis tundub suures osas tõsi olevat) ei paista, et linuxile arendajad väga üritaks asja muuta. Tehakse loomulikult kõvasti pingutusi, et asi mugavam oleks aga keegi ei taha täie peale välja minna nagu. Aga no varem või hiljem peaks asi ikkagi kypseks saama. Ja siis on tõenäoliselt microsoftil vesi ahjus, kui ta juba praegu ei hakka asjasse väga tõsiselt suhtuma. Muide kui kellelegi jäi mulje, et ma olen fanaatiline windowsi fän siis tegelikult ma kasutan ubuntut osaliselt juba parasjagu aega.

  11. hmm.. selle peale võiks kohe mõelda baka töö teema otsimise raames, võtta suvalisi inimesi ning sundida nad paigaldama xp või vista ja paralleelselt pihku visata mingi linuxi live koos paigaldajaga.. vaadates seda artiklit ennast, siis mõne koha peal oleks tõenäoliselt mandriva one olnud edukam, mõne teise koha peal ehk jälle mitte.. aga tahaks tõsiselt proovida ja näha, kuhu kasutajad otsaga välja jõuavad 🙂

  12. Sander: võiks ju ära teha küll. 🙂 Endal huvitav ja kui selle eest veel diplom kah antakse…

  13. Ma arvan, et pigem on probleem selles, et tavakasutajad on juba maast madalast windowsi kasutanud. Ajaloos varemgi seda juhtunud – näiteks DVORAK vs QWERTY klaviatuur. DVORAK on parem ja mõeldud spetsiaalselt võimalikult kiiresti kirjutamiseks, siiski oldi juba harjunud vana QWERTY klaviatuuriga ja siiani on see rohkem levinud, lihtsalt ei tahetud enam ümber õppida. Kui Linuxit hakataks ajama windowsi sarnaseks, siis kaoks asjal üldse mõte ära. See on täiesti loll jutt, et linuxis on halb rauatugi ja soft ei ühildu. Pigem võiks süüdistada oskamatuid kasutajaid, kes ei vaevu endale arvutikasutamise algtõdesidki selgeks tegema. See on isegi veel arusaadav, igaüks ei ole arvutitega sinasõber, kuid kõik on õpitav.

    See on kivi hoopis isehakanud koolipoistest “itimeeste” kapsaaeda, kes piirduvadki enamasti probleemide lahendamisel “format c: -ga” ja op.süsteemide/tarkvara/riistvara paigaldamisel ainult enteri ja OK vajutamisega.
    Nii “konfitud” – õigem oleks öelda konfimata operatsioonisüsteem, lähebki kiiresti hapuks, nagu windowsile kohane.
    Mis veel hullem, sellised “dumb-useritest” itimehed nimetavad ennast tööturul tippspetsialistideks – samas ilma igasuguste oskusteta. Tihti on neil ka utoopilised palgasoovid. Kes ei usu, võib lüüa näiteks lahti cvkeskuse lehe ja sirvida it-valdkonnas tööotsijate cv-sid – päris kõvasti saab naerda.

    Kui lõppkasutajale seadistada korralikult ära üks pingviinlane, siis saab ta väga edukalt sellega hakkama. See on vale arusaam, et tavakasutaja peab saama masinas kõike teha (nagu windowsis tavaliselt – administraatoriõigused by default). Kui selline kasutaja soovib arvutialast nõu, või läbi viia mahukaid muudatusi, milleks on vaja teadmisi ja administraatoriõigusi tuleb pöörduda spetsialisti poole. Kui kasutaja tahab iseseisvalt hakkama saada, siis võiks ta ennast arvutialaselt harida.

    See on umbes sama nagu autondus. On mitmesuguste oskustega autoomanikke, kes oskab remontida, kes sõita, kes oskab mõlemat ja mõni ei oska ei sõita ega remontida. Sõiduoskuse omandamine võtab aega, tekivad omad harjumused mida on raske muuta. Samuti igaüks ei oska autot remontida – vaid viib teenindusse. Kui selline omanik üritab midagi ise parandada või viib auto kobakäpast mehaaniku juurde, ega sealt midagi head ei tule. Mõne käest tahaks hoopis küsida kuidas ta oma juhiload sai, samuti tahaks mõne mehaaniku käest küsida, kas ta ikka on automehaanik või on niisama mõttetu mees.

    *Linuxi all ei ole mitte ühtegi ületamatut probleemi, kõik saab lahendatud ja pareminigi kui M$ toodangut kasutades. Kui viitsitaks foorumeid ja manuaale lugeda ning oleks endal ka piisavalt teadmisi ja silmaringi.

Kommenteerimine on suletud